Obsah (17)

§ 660§ 663§ 664§ 475§ 656§ 692§ 691§ 701§ 363§ 199§ 630§ 213§ 643§ 457§ 198§ 214§ 60

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 90 lg 2 kohaselt lubatud tõendid), kohtu määratud käekirja ekspertiisi eksperdiarvamus) lükkavad veenvalt ümber endise pankrotihalduri kohtuistungil vande all antud seletuse üldkoosoleku toimumise kohta. Kuna eelnimetatud tõenditega on tõendatud, et tegelikult

1. novembril
2. a AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekut ei toimunud, siis on ka väidetavalt võlausaldajate vastuvõetud otsused tühised. Seega ei oma
3. novembri
4. a võlausaldajate üldkoosoleku otsused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimese lause kohaselt õiguslikke tagajärgi algusest peale. Kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimust või aegumise küsimust otsuste tühisuse tuvastamisel tekkida ei saa. Enne
5. jaanuari
6. a kehtinud PankrS § 271 lg 2 sätestas 10-päevase tähtaja üksnes üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõuete esitamiseks, s.t seaduses ettenähtud korras kokkukutsutud ja otsustusvõimelise üldkoosoleku vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks PankrS §-s 271 sätestatud alustel. Erinevalt eeltoodust on tühised üldkoosoleku otsused kehtetud algusest peale ning otsuste tühisuse tuvastamise nõuetele 10-päevast tähtaega ei kohaldata.
8. septembril
9. a esitas endine pankrotihaldur määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ning jätta kaebuse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
10. AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) pankrotihaldur K. Mõtsnik ja pankrotitoimkonna esimees A. Hermet leidsid, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
11. VIRU KEEMIA GRUPP AS leidis, et maakohus võttis määruskaebuse ebaõigesti menetlusse, kuna endisel pankrotihalduril puudub

§ 660lg 3 tähenduses kaebeõigus.

Tema õigusi kaevatava määrusega ei kitsendata, tal ei ole AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) pankrotimenetlusega puutumust. Kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb sisuliselt läbi vaadata, palus VIRU KEEMIA GRUPP AS jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
2. detsembri
3. a määrusega maakohtu määruse ning saatis asja uueks lahendamiseks Harju Maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et maakohus võttis õigesti endise pankrotihalduri määruskaebuse menetlusse. AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) endise pankrotihalduri menetlusse kaasamise taotluse aluseks oli asjaolu, et selles tsiviilasjas tuvastatavate asjaolude tõttu on AS-il KJ Vaigutööstus (pankrotis) või VIRU KEEMIA GRUPP AS-il võimalik tema vastu nõudeid esitada. Sellist seisukohta toetas ka VIRU KEEMIA GRUPP AS oma vastuses endise pankrotihalduri avaldusele tema kolmanda isikuna menetlusse kaasamise kohta. Kuna maakohus tuvastas
4. novembri
5. a võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühisuse, ei olnud see alus määruskaebuse esitamise ajaks ära langenud ning puudub põhjus väita, et endise pankrotihalduri õigust kaevatava kohtumäärusega

§ 660lg 3 tähenduses ei kitsendata ja tal puudub määruskaebuse esitamise õigus.

Määruse kohaselt menetles maakohus asja vääralt hagita asjana. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Vaidlusalune võlausaldajate üldkoosolek toimus

1. novembril
2. a ja sel ajal kehtinud pankrotiseadus ei sätestanud eraldi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise korda. Kohtupraktikas lahendati neid asju hagita menetluses. Alates
3. jaanuarist
4. a kehtiva PankrS § 83 lg 5 järgi saab võlausaldajate üldkoosoleku otsust vaidlustada hagimenetluses. Kohtumenetluse liigi valikul tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtivast seadusest. VIRU KEEMIA GRUPP AS esitas kohtule avalduse võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
5. juulil
6. a, s.o ajal, mil kehtis PankrS § 83 lg-s 5 sätestatud hagimenetluse nõue. Analoogselt on reguleeritud TsÜS § 38 lg-s 4 ka juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise menetlus. Sellised nõuded lahendatakse samuti hagimenetluses. Tsiviilasja lahendamine vales menetluses võis oluliselt mõjutada menetlusosaliste õigusi ja kohtuvaidluse käiku, seetõttu tuleb asi saata hagimenetluses lahendamiseks esimese astme kohtusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. VIRU KEEMIA GRUPP AS esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta maakohtu määrus jõusse osas, milles tuvastati AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate
8. novembri
9. a üldkoosoleku otsuste tühisus, ning jätta endise pankrotihalduri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus selles osas läbi vaatamata. Ülejäänud osas, s.o menetluskulude jaotamise osas palub avaldaja saata asja ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Alternatiivselt palub määruskaebuse esitaja ringkonnakohtu määruse tervikuna tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus menetlusõiguse normi, jättes kohaldamata

§ 664lg 2.

Kuna endisel pankrotihalduril puudutatud isikuna ei ole kaebeõigust, siis tulnuks määruskaebus jätta läbi vaatamata. Endisel pankrotihalduril kolmanda isikuna ei oleks olnud kaebeõigust ka juhul, kui maakohus oleks asja lahendanud hagimenetluses. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlus pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle tuleb lahendada hagimenetluses. Alates

1. jaanuarist
2. a kehtiva pankrotiseaduse järgi on menetlusosalisteks nõude (kaebuse) esitaja, pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees. Pankrotihaldur ega võlausaldajate üldkoosolek (või teda esindav pankrotitoimkonna esimees) ei saa olla üldkoosoleku otsuste vaidlustamise asjas kostjaks. Arvestades pankrotiseaduses sätestatud menetlusosaliste ringi, ei ole asja läbivaatamine hagimenetluses võimalik. Vaidlus tuleb lahendada hagita menetluses, lähtudes

§ 475

lg-st 2, mille kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Isegi juhul, kui asi tulnuks vastavalt PankrS § 83 lg-le 5 lahendada hagimenetluses, on ringkonnakohus põhjendamatult pidanud asja lahendamist hagita menetluses selliseks menetlusõiguse normide oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa maakohtu lahendi tühistamise

§ 656lg 2 järgi.

1. Endine pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Asja lahendamine hagita menetluses on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis on piisav alus maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti ei nõustu ta määruskaebuse esitaja seisukohaga, et temal puudutatud isikuna (kolmanda isikuna) ei ole kaebeõigust.
2. AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) ei ole määruskaebusele nõuetekohaselt vastanud.
3. AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kolleegium leiab, et VIRU KEEMIA GRUPP AS-i määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, sest taotlusel menetluskulude jaotuse osas asja saatmiseks ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks ei ole õiguslikku alust. Kuna endisel pankrotihalduril ei olnud selles tsiviilasjas kaebeõigust, siis oleks ringkonnakohus pidanud

§ 664lg 2 alusel jätma määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

Riigikohus teeb

§ 691

p 5 alusel koostoimes

§ 701

lg-ga 3 asjas määruse, millega jätab endise pankrotihalduri määruskaebuse maakohtu määruse peale läbi vaatamata.

1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et alates
2. jaanuarist
3. a kehtiva pankrotiseaduse kohaselt tuleb võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise nõuet menetleda hagimenetluses vaatamata sellele, et vaieldakse väidetavalt
4. novembril
5. a toimunud üldkoosoleku otsuste üle. See tuleneb PankrS § 193 lg-st 1, mille kohaselt enne sama seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast selle seaduse jõustumist, selles seaduses sätestatut. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamine on sätestatud PankrS §-s
6. Sama paragrahvi
7. lõike kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistab kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Nimetatud säte määratleb nii isikute ringi, kellel on üldkoosoleku otsuse vaidlustamise õigus, kui ka selle, et üldkoosoleku otsuse vaidlustamine toimub kohtule nõude esitamisega (

§ 363

lg 1 p 1), mitte üldkoosoleku otsuse peale kaebuse esitamisega, nagu see oli sätestatud enne

1. jaanuari
2. a kehtinud PankrS §-s
3. Pankrotiseaduse § 83 lg-s 5 sätestatakse, kes esindab selles vaidluses võlausaldajate üldkoosolekut. Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaolu, et maakohus lahendas hagiasja hagita menetluses, ei saa olla kohtulahendi tühistamise aluseks, kui sellega ei kaasnenud menetlusosaliste õiguste olulist rikkumist. Selline käsitus vastab

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandele � tagada tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-00 (RT III 2000, 10, 111) ja Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03 (RT III 2003, 14, 139)).
5. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei mõjutanud asja lahendamine vales menetluses menetlusosaliste õigusi ega kohtuvaidluse käiku, nagu on ekslikult leidnud ringkonnakohus. Tsiviilkohtumenetluse menetlusosaliste üldised menetlusõigused on sätestatud

§ 199lg-s 1.

Menetlusosalisel on ka muud samas seadustikus sätestatud õigused (

§ 199lg 2).

Nii võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses

§ 660

lg 3 kohaselt esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Esimese astme kohtu otsuse peale võib

§ 630lg 1 järgi apellatsioonkaebuse esitada pool ja iseseisva nõudega kolmas isik.

Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et kui maakohus oleks asja lahendanud hagimenetluses, siis ei oleks kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi endisel pankrotihalduril, kes soovis menetluses olla iseseisva nõudeta kolmas isik kostjal poolel, olnud võlausaldaja ja võlausaldajate üldkoosoleku vahelises vaidluses maakohtu otsuse peale iseseisvat kaebeõigust. Maakohtu määruse kohaselt oli endine pankrotihaldur menetluses võlgniku esindaja kuni halduri kohustustest vabastamiseni. Ta kuulati kohtumenetluses vande all üle ning ta esitas taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks. Halduri kohustustest vabastamise tõttu taotles ta enda kaasamist menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel (tlk-d 175�179). Maakohus kaasas endise pankrotihalduri menetlusse puudutatud isikuna. Kuna maakohus pidi asja lahendama hagimenetluses (vt määruse p 17), tulnuks võlgniku endine pankrotihaldur vastavalt tema avaldusele kaasata menetlusse

§ 213järgi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.

Kuna

§ 630

lg 1 järgi ei saa iseseisva nõudeta kolmas isik hagimenetluses maakohtu otsust vaidlustada, siis on ringkonnakohus endise pankrotihalduri määruskaebust menetledes rikkunud ka

§ 643

lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti või kui hageja võtab apellatsioonimenetluses hagi tagasi, samuti muul seaduses sätestatud juhul. 19. Kolleegium märgib, et vastavalt

§ 457

lg-le 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolmas isik on hagimenetluses menetlusosaline (

§ 198lg 1 p 1).

Iseseisva nõudeta kolmas isik võib menetlusse astuda või teda võib kaasata kuni kohtuotsuse jõustumiseni (

§ 213lg 2).

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumise ja kaasamise tagajärjed on sätestatud

§-s 214. Menetlustoimingud, mis on tehtud enne iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamist või menetlusse astumist, on

§ 214lg 1 järgi kehtivad ka tema suhtes vaatama sellele, et teda menetluses ei olnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 214 lg 2 kohaselt võib iseseisva nõudeta kolmas isik teha kõiki menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja. Tema avaldusel ja menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Kui pool algatab iseseisva nõudeta kolmanda isiku vastu hagimenetluse eelmisele menetlusele tuginedes, kaitseb iseseisva nõudeta kolmandat isikut

§ 214

lg 4, mille järgi võib kolmas isik esitada vastuväite, mille ta on esitanud menetluses kolmanda isikuna ja mis on vastuolus poole avaldustega. Kolmas isik võib esitada ka vastuväite, et ta ei saanud esitada taotlust, väidet, tõendit või kaebust, kuna ta astus menetlusse või kaasati sinna liiga hilja või ta ei saanud neid esitada hageja või kostja, kelle poolel ta menetluses osales, avalduste või toimingute tõttu. Ta võib samuti esitada vastuväite, et hageja või kostja ei esitanud tahtlikult või raskelt hooletult taotlust, väidet, tõendit või kaebust, mis oli kolmandale isikule teadmata. Kuna endine pankrotihaldur oli kaasatud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise nõude kohtumenetlusse, siis on tal tema vastu esitatud nõude menetluses õigus esitada

§ 214

lg-s 4 märgitud vastuväiteid vaatamata sellele, millises menetluses maakohus asja lahendas. 20. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et endisel pankrotihalduril puudutatud isikuna ei oleks kaebeõigust ka juhul, kui asi oleks tulnud lahendada hagita menetluses. Maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib

§ 660

lg 3 esimese lause järgi esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Maakohtu määrusega, millega tuvastati võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühisus, ei kitsendatud endise pankrotihalduri õigusi.

1. Kuna maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus jääb läbi vaatamata ja kohtukulude nimekirja ei ole esitatud, siis ei ole võlausaldajal õigust kuni
2. jaanuarini
3. a kehtinud

§ 60lg 3 järgi kohtukulude hüvitamist nõuda.

Jaak Luik, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu