Obsah (6)

§ 342§ 15§ 296§ 145§ 339§ 361

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON Eesti

175 § lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jüri Kerna tunnistati Viru Maakohtu
2. mai
3. a kohtuotsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, millest KarS § 74 lg 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele 6 kuud. Ülejäänud 2 aastat ja 6 kuud vangistust jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi kolme-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Sama otsusega tunnistati süüdi Elmo Mandel, kuid tema osas ei ole kassatsiooni esitatud. J. Kerna tunnistati süüdi selles, et ta koos E. Mandeliga
4. augustil
5. a kella 02.00 ja 03.00 ajal edasiandmise eesmärgil vedas renditud sõiduautoga Tallinnast Rakverre suures koguses narkootilist ainet. Kohtuotsusest nähtuvalt kasutas kohus tema süü tuvastamisel järgmisi tõendeid: J. Kerna kohtueelses menetluses antud ütlusi süü omaksvõtu kohta; eksperdi arvamusi isiku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr 28 ja narkootilise aine ekspertiisi aktis nr AN-925-05/5525; jälitustegevuse protokolli kaassüüdistatava E. Mandeli kõneluste pealtkuulamise kohta ning tunnistajate A. F-i ja V. J-i ütlusi selle kohta, et J. Kerna juhitud autos oli narkootiline aine. J. Kerna ristküsitlemisel saadud ütlused hindas kohus ebausaldusväärseteks ja seetõttu jättis need tõendite kogumist välja.
6. J. Kerna esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, mille palus end õigeks mõista, väites et ta ei teadnud midagi narkootikumide olemasolust E. Mandeli renditud autos. Apellant eitas nii tahtlust kui ka eelnevat kokkulepet narkootikumide veoks süüdistuses kirjeldatud ajal.
7. Viru Ringkonnakohtu
8. septembri
9. a kohtuotsusega jäeti apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus täielikult maakohtu otsuse põhiosas esitatud asjaoludega ja jättis need

§ 342lg 3 p 1 kohaselt kordamata.

KASSATSIOONIMENETLUSE OSALISTE PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. Kerna kaitsja Lembit Nirgi. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu ja maakohtu otsuste tühistamist ja J. Kerna õigeksmõistmist. Kassaatori arvates ei ole tõendatud süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud tegevus narkootikumide edasitoimetamiseks. Tuvastamata on J. Kerna eesmärk ja tahtlus narkootikume edasi toimetada või edasi anda. Neil põhjustel leiab kaitsja, et kohtute järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohtud on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
2. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Marge Voogma leiab kassatsioonivastuses, et J. Kerna süüditunnistamisel on kohtud juhindunud kriminaalmenetluse normidest ja kohaldanud õigesti materiaalõigust. Kohtuotsused on põhjendatud ja nende tühistamiseks alust ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Maa- ja ringkonnakohtu kohtuotsusest nähtuvalt moodustus tõendite kogum, millele kohtud tuginesid J. Kerna süüdimõistmisel, järgmistest tõenditest: J. Kerna kohtueelses menetluses antud ütlused süü omaksvõtu kohta; eksperdi arvamused isiku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr 28 ja narkootilise aine ekspertiisi aktis nr AN-925-05/5525; jälitustegevuse protokoll kaassüüdistatava E. Mandeli kõneluste pealtkuulamise kohta ning tunnistajate A. F.-i ja V. J.-i ütlused selle kohta, et J. Kerna juhitud autos oli narkootilist ainet.
4. Kriminaalmenetluse seadustiku § 15 sätestab kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtte. Nimetatud põhimõte sisaldab muuhulgas ka seda, et maakohtu lahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (

§ 15lg 1).

8. Kui isikuliste tõendite kohtuliku uurimise põhimeetodiks on ristküsitlus, siis esemelistest tõenditest saab uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi kohtulik uurimine toimuda üksnes läbi selle avaldamise. Seejuures tuleb järgida

§-s 296 sätestatud nõudeid. Nendest nõuetest tulenevalt on uurimistoimingu protokolli või muu dokumendi osaline või täielik avaldamine võimalik vaid juhul, kui seda taotleb kohtumenetluse pool (

§ 296

lg 1) ja kui kohus leiab, et uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi võib avaldada ja seda on võimalik tõendina kasutada, ning kui kohus määrab selle avaldamise (

§ 296lg 3).

Viimatinimetatud määrus peab tulenevalt

§ 145lg 1 p-st 2 olema kantud kohtuistungi protokolli.

9. Kriminaalkolleegium on varasemalt märkinud, et kohtuliku uurimise vahetuse ja suulisuse printsiibi tegelik realiseerumine kohtulikus arutelus peab olema kohtuistungi protokollis võimalikult täpselt kajastatud ja otsuse lugejale jälgitav. See tähendab, et kohus peab toimiku materjalide avaldamisel täpselt määratlema, millised tõendid ja millises ulatuses ta avaldab ning millist lehekülje numbrit iga tõend kannab. Eelkõige võimaldab see kohtumenetluse pooltel aru saada, milline on kohtus vahetult ja suuliselt uuritud tõendite kogum, millel süüdi- või õigeksmõistev kohtuotsus põhineb (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-124-05, RT III 2006, 1, 4, p 11). Samuti on kriminaalkolleegium rõhutanud, et kohtuistungi protokoll peab olema koostatud sellise täpsusastmega, et vajadusel oleks võimalik kontrollida asjaolusid, mis on temas fikseeritud näiteks kohtuistungil avaldatud materjalide asukohta ning sisu. Ning selleks, et tagada kohtuistungi protokolli nõuetekohane täpsus, on

§-s 158 kehtestatud kord, mille kohaselt kohtumenetluse pooled võivad taotleda protokolli parandamist ning selliste taotluste lahendamise kord (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-50, RT III 2006, 22, 202, p 6).

1. Käesolevas kriminaalasjas taotles prokurör maakohtu istungil kriminaaltoimiku lehekülgedel 2-4, 14-15, 24-25, 46-53, 57-59, 64-65, 67, 69-70, 75-77, 88-90, 92-97, 98-100, 103, 108, 111, 120-124, 136-142, 145-146, 151- 155 ja 164-170 asuvate uurimistoimingute protokollide ja muude dokumentide avaldamist (tl 260). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei lahendanud kohus aga prokuröri taotlust ega avaldanud toimiku materjale. Seega ei esitatud ega uuritud kohtulikul uurimisel ka eksperdi arvamust kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis (tl 151-152) ega narkootilise aine ekspertiisi aktis nr AN-925-05/5525 (tl 64-65) nagu ka jälitustegevuse protokolle (tl 108-111 ja 153155), mistõttu kohus ei saanud otsuse tegemisel neid tõendeid käsitleda ega neile tugineda.
2. Maakohtus viidi läbi J. Kerna ristküsitlus, kuid vaatamata sellele lugesid kohtud usaldusväärseks tema kohtueelses menetluses antud ennast süüstavad ütlused. Teised tema ütlused - kohtueelses menetluses antud ütlused, milles J. Kerna enda süüd ei tunnistanud, ja ristküsitluse käigus antud ütlused - luges kohus ebausaldusväärseiks ja ennastõigustavaiks (tl 282, 286).
3. Kriminaalkolleegium on varasemates lahendites märkinud, et tulenevalt

§-st 289 ja § 293 lg-st 1 on lubatud avaldada kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ka süüdistatava ristküsitlusel, kuid selline ütluste avaldamine on lubatav vaid kohtumenetluse poole taotlusel, kui kohtus antavad ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, ning taoline ütluste avaldamine saab teenida vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Seega võib kohus pärast süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ristküsitlusel kohtuotsuses märkida, et kuna selle süüdistatava poolt kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed, siis ei tugine kohus otsuse tegemisel tema poolt kohtus antud ütlustele, kuid kohus ei saa sellises olukorras eelistada kohtueelses menetluses antud ütlusi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-52-06, RT III 2006, 28, 254, p 8 ja nr 3-1-1-68-06, RT III 2006, 40, 338, p 11). 13. Tuginedes otsuse tegemisel avaldamata ja uurimata tõenditele ning süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustele, jättes seejuures kõrvale tema ristküsitlusel antud ütlused, rikuti J. Kerna süüdimõistmisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 361p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 4.

mai

1. a ja Viru Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a kohtuotsused J. Kerna osas ja saadab kriminaalasja tema süüdistuses uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Tulenevalt asjaolust, et kohtuotsused tühistati kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, ei ole kriminaalkolleegiumil võimalik anda hinnangut kassatsiooni väidetele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta.
4. Koos kassatsiooniga esitas J. Kerna kaitsja taotluse riigi õigusabi osutamise eest kaitsjatasu väljamõistmiseks summas 1350 krooni, millele lisandub käibemaks 243 krooni. Kolleegium leiab, et tulenevalt justiitsministri
5. jaanuari
6. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 2 lg 2 p-st 2 ja § 8 lg-st 1 kuulub esitatud taotlus rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb määratud kaitsjale makstud tasu lugeda menetluskulude hulka. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg