RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

§ 119

lg 1 alusel välja 57 350 (viiskümmend seitse tuhat kolmsada viiskümmend) krooni, ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

1. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a otsus muutmata.
4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5. Tagastada OÜ-le RÄNDRÜÜTEL
6. detsembril
7. a tasutud kautsjon 650 (kuussada viiskümmend) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. V. Puzatðova esitas
9. aprillil
10. a Narva Linnakohtule hagi OÜ RÄNDRÜÜTEL vastu töövaidluses. Hageja muutis oma nõudeid
11. jaanuaril
12. a ja
13. augustil
14. a esitatud avaldustes. Lõpliku nõudena palus hageja tunnistada tööleping lõppenuks töölepingu seaduse (

) § 86 p 3 alusel alates

1. detsembrist
2. a ning mõista kostjalt välja hüvitis etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 7400 krooni, töölepingu lõpetamise eest 3700 krooni, saamata jäänud töötasu 8522 krooni ning viivis tööraamatu väljaandmisega viivitamise eest 75 920 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
3. juunil
4. a määramata ajaks töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle müüjana kostja kaupluses asukohaga Rahu 14 Narva linnas.
5. detsembril
6. a teatas kostja, et kauplus suletakse ning hageja peab esitama avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil ja lõpparve väljamaksmiseks. Sellest hageja keeldus. Teist töökohta hagejale ei pakutud.
7. jaanuaril
8. a sai hageja kostjalt kirja, milles paluti hagejal tööle tulla ning hageja esitas tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks

§ 82lg 1 alusel.

1. jaanuaril
2. a teatas kostja, et hagejaga lõpetatakse tööleping tööle ilmumata jätmise tõttu. Töövaidluskomisjoni istungil sai hageja teada, et kostja on teinud tööraamatusse kande töölepingu lõpetamisest

§ 76alusel.

Pärast töövaidluskomisjoni istungit ütles kostja esindaja hagejale, et tööraamatu annab ta hagejale kätte alles pärast seda, kui hageja on kirjutanud alla poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamise avaldusele.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja teavitas
2. a detsembris Narvas Rahu 14 asuva kaupluse töötajaid sellest, et kaupluse töö lõpetamise tõttu, peavad töötajad alates uuest aastast asuma tööle teistes kostjale kuuluvates kauplustes. Hageja pidi alustama alates
3. jaanuarist
4. a tööd Kangelaste 10a kaupluses. Hageja viimaseks tööpäevaks oli
5. detsember
6. a. Kostjal puudus kuni
7. jaanuarini
8. a informatsioon hageja töölt puudumise põhjuste kohta. Kostja eeldas, et hageja on haige.
9. jaanuaril
10. a saatis kostja hagejale kirja, paludes tal alates
11. jaanuarist
12. a tööle tulla. Hageja tööle ei tulnud, kuid
13. jaanuaril
14. a saabus kostjale posti teel hageja avaldus töölepingu lõpetamiseks

§ 82alusel.

1. Narva Linnakohus jättis
2. oktoobri
3. a otsusega hagi rahuldamata osas, milles hageja palus tunnistada tööleping lõppenuks

§ 86p 3 järgi alates 31.

detsembrist 2002. a, hüvitise 7400 krooni nõudes ja tööraamatu väljaandmisega viivitamise eest hüvitise 75 920 krooni nõudes. Linnakohus lõpetas menetluse palga ja puhkusetasu nõudes. Linnakohus tuvastas, et töölepingus on pooled kokku leppinud töö tegemise kohana kauplused Narvas Rahu 14, Kanepi 14 ja Kangelaste 10 a. Põhjendamata on hageja väide, et Rahu 14 kaupluse sulgemise järel ei olnud tal võimalik tööle asuda. Kostjal puudus seaduslik alus hageja koondamiseks ja sellist soovi ei ole kostja kunagi avaldanud. Töölepingu lõpetamise nõude rahuldamata jätmine

§ 86

p 3 alusel välistab

§ 87

lg 1 p 3 ja lg 2 ning § 90 lg 1 p 1 alusel ettenähtud hüvitiste nõude rahuldamise. Tööraamatu kättesaamiseks peab töötaja soovi avaldama. Töölepingu lõpetamise päeval jäi tööraamat kätte andmata, sest hageja alates

1. jaanuarist
2. a tööle ei ilmunud. Hageja pidi tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks tõendama, et vaatamata tema soovile kostja keeldus talle tööraamatut kätte andmast. Hageja ei ole seda teinud. Kostja on kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta on korduvalt hagejat kutsunud tööraamatu järele, kuid hageja ei ole sellele reageerinud.
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
4. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
5. Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja esindaja, et hageja on jäänud üksnes järgmiste haginõuete juurde: tunnistada tööleping lõppenuks

§ 86p 3 alusel alates 31.

detsembrist 2002. a, välja mõista hüvitis töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest

§ 87

lg 1 p 3 alusel 3700 krooni ja

§ 90

lg 1 p 1 alusel 3700 krooni, välja mõista viivis tööraamatu väljaandmisega viivitamise eest 75 920 krooni. Ülejäänud nõuetest on hageja loobunud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Viru Ringkonnakohus tühistas
2. novembri
3. a otsusega linnakohtu otsuse osaliselt. Ringkonnakohus luges töölepingu lõpetatuks

§ 82lg 1 alusel alates 31.

detsembrist

1. a ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3700 krooni ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise 57 350 krooni. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja aktsepteeris oma
2. jaanuari
3. a kirjas hageja avaldust töölepingu lõpetamiseks

§ 82lg 1 alusel.

Seega lõpetati tööleping

1. jaanuaril
2. a

§ 82lg 1 alusel tagantjärele alates 31.

detsembrist 2002. a.

§ 82

lg 2 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks hüvitusena välja mõista hageja kahe kuu keskmine palk 3700 krooni. Hageja nõude tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest keskmise palga saamiseks rahuldas ringkonnakohus osaliselt. Vastavalt

§ 74lg-le 2 pidi kostja andma hagejale tööraamatu üle hiljemalt 27.

jaanuaril

1. a. Vaidlust ei ole selles, et tegelikult andis kostja hagejale tööraamatu üle
2. augustil
3. a ehk kokku 31 kuud hiljem.

§ 82mõttes keskmise palga arvestamisel tuleb lähtuda hageja töölepingus kokkulepitud kuupalgast

§ 119

lg 1 järgi õigus keskmisele palgale 31 kuu eest kokku 31 * 1850 = 57 350 krooni.

§ 86

p-st 3, § 98 lg-st 1 ja § 117 lg-st 1 tulenevalt on töölepingu lõpetamine

§ 86p 3 alusel tööandja pädevus.

Töövaidlusorganid ei ole õigustatud üldjuhul muutma töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut, sest selle kohaldamise õigus kuulub tööandjale. Töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmine oleks võimalik siis, kui töövaidlusorgan oleks tuvastanud, et tööandja on koondamisest töötajale varem kirjalikult ette teatanud või kui vaidluse käigus tööandja annab nõusoleku töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks. Praegusel juhul tuvastas ringkonnakohus, et hagejale ei ole koondamisest kirjalikult ette teatatud ja vaidluse käigus ei ole kostja andnud nõusolekut töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagi rahuldamata jätmine

§ 87

lg 1 p 3 alusel 3700 krooni ja

§ 90lg 1 p 1 alusel 3700 krooni väljamõistmise osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega ringkonnakohus luges töölepingu lõpetatuks

§ 82

lg 1 alusel, mõistis kostjalt välja

§ 82

lg 2 alusel hüvitise 3700 krooni ja hüvitise tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 57 350 krooni, ning teha uus otsus, millega jätta esimese astme kohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebuse kohaselt ületas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse piire, lugedes töölepingu lõpetatuks

§ 82lg 1 alusel ning mõistes sama paragrahvi 2.

lõike järgi välja hüvitise. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja järgis

§ 82lg-s 1 sätestatud 5-päevast etteteatamistähtaega.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 119

lg-t 1, leides, et tööandja peab töötajale pakkuma tööraamatut ilma, et töötaja seda nõuaks. Tööraamatu kinnipidamisena on käsitatav tööandja käitumine siis, kui töötaja on tööraamatu kättesaamiseks esitanud tööandjale vastava nõude.

1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Ringkonnakohus ei ole materiaalõiguse norme valesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel osaliselt tühistada ning asi tuleb saata selles osas TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
3. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et tööraamatu kinnipidamisena on käsitatav töötajale tööraamatu kätteandmisest keeldumine (vt Riigikohtu
4. mai
5. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-31-99 (RT III 1999, 17, 169)). Seega vastutab tööandja tööraamatu kinnipidamise eest

§ 119

lg 1 järgi, kui ta vaatamata töötaja sooviavaldusele tööraamatu kätteandmisest keeldub. Asjas on tuvastatud, et hageja tuli vastavalt kostja

1. jaanuari
2. a kirjale
3. jaanuaril
4. a kostja juurde tööraamatu kättesaamiseks, kuid kostja talle tööraamatut üle ei andnud.
5. Kolleegium on jätkuvalt seisukohal, et kui tööraamatut on kinni peetud pärast võlaõigusseaduse jõustumist, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud (vt Riigikohtu
6. novembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-06 (RT III 2006, 40, 342)). Kuna ringkonnakohus jättis tuvastamata, kas kostja tekitas tööraamatu kätteandmisega viivitades hagejale kahju, tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma hagejale võimaluse tõendada, et talle tekkis tööraamatu kinnipidamisega kahju.
8. Ringkonnakohus ei ole asja läbivaatamisel ületanud apellatsioonkaebuse piire. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole poole viidatud norm kohtule siduv ja kohus kohaldab seadust ise (vt Riigikohtu
9. veebruari
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-06 (RT III 2007, 5, 41)). Ringkonnakohus on põhjendanud, miks ei saa hagi rahuldada

§ 86p 3 alusel.

Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli hageja esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks

§ 82alusel, järgides etteteatamistähtaega ning kostja on 22.

jaanuari 2003. a kirjas nimetatud alusel töölepingu lõpetamist aktsepteerinud. Vastavalt TsMS § 688 lg-tele 3�5 Riigikohus faktilisi asjaolusid ei tuvasta ning tõendeid ei uuri ega kogu. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik