3-3-1-92-06

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-92-06

1. aprill 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque AS Eesti Raudtee kaebus tühistada Raudteeinspektsiooni
2. veebruari
3. a ettepanek nr 10-1/393 osas, millega Raudteeinspektsioon tuvastas läbilaskevõime ammendumise puudumise raudteeinfrastruktuuri lõikudes Lagedi-Maardu, Maardu-Muuga, Tapa-Narva ja Orava-Tartu; kohustada Raudteeinspektsiooni tunnistama raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime raudteeinfrastruktuuri lõikudes Lagedi-Maardu, Maardu-Muuga, Tapa-Narva ja Orava-Tartu ammendunuks; tühistada Raudteeinspektsiooni peadirektori
4. märtsi
5. a käskkiri nr 31ü Tallinna Ringkonnakohtu
6. juuni
7. a otsus haldusasjas nr 3-05-123 AS Eesti Raudtee kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Lõpetada kassatsioonimenetlus asjas nr 3-3-1-92-
8. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Liiklusgraafikuperioodiks kestusega
10. mai 2005 kuni
11. mai 2006 esitasid Raudteeinspektsioonile taotlused läbilaskevõime saamiseks AS Eesti Raudtee, AS Estonian Rail Services (RERS), OÜ Westgate Transport ja AS Spacecom. Raudteeinspektsioon tegi
12. jaanuari
13. a kirjaga nr 10-1/148 läbilaskevõime taotlejatele läbilaskevõime jaotamise ettepaneku.
14. veebruari
15. a kirjaga nr 10-1/393 tegi Raudteeinspektsioon "Mõistlike piirangutega läbilaskevõime jaotamise kirjaliku ettepaneku." Raudteeinspektsiooni peadirektori
16. märtsi
17. a käskkirjaga nr 31ü (koordineerimisotsus) määrati taotlejatele kindlaks raudtee läbilaskevõime osad.
18. AS Eesti Raudtee esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Raudteeinspektsiooni
19. veebruari
20. a ettepanek nr 10-1/393 osas, millega Raudteeinspektsioon tuvastas läbilaskevõime ammendumise puudumise raudteeinfrastruktuuri lõikudes Lagedi-Maardu, Maardu-Muuga, Tapa-Narva ja Orava-Tartu; kohustada Raudteeinspektsiooni tunnistama raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime lõikudes Lagedi-Maardu, Maardu-Muuga, Tapa-Narva ja Orava-Tartu ammendunuks (kaebus
21. veebruarist 2005, millele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus); tühistada Raudteeinspektsiooni peadirektori
22. märtsi
23. a käskkiri nr 31ü (kaebus
24. märtsist 2005) ning välja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud.
25. Tallinna Halduskohtu
26. detsembri
27. a otsusega haldusasjas nr 3-248/2005 jäeti AS Eesti raudtee kaebus rahuldamata ja mõisteti kaebajalt vastustaja kasuks välja õigusabikulud 30 000 krooni.
28. AS Eesti Raudtee esitatud apellatsioonkaebuses Tallinna Ringkonnakohtule palus apellant halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.
29. Tallinna Ringkonnakohus jättis
30. juuni
31. a otsusega haldusasjas nr 3-05-123 AS Eesti Raudtee apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata ning mõistis AS-lt Eesti Raudtee Raudteeinspektsiooni kasuks välja 20 000 krooni kantud õigusabikulud.
32. AS Eesti Raudtee esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega rahuldataks AS Eesti Raudtee kaebus sh Raudteeinspektsiooni peadirektori
33. märtsi
34. a käskkirja nr 31ü tühistamiseks. Kassatsioonkaebuses leidis AS Eesti Raudtee muuhulgas, et asjakohane oleks küsida Euroopa Kohtult eelotsust vaidluses asjassepuutuva Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu
35. jaanuari
36. a direktiivi nr 2001/14/EÜ: "Direktiiv raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta" tõlgendamiseks.
37. Riigikohus võttis
38. novembri
39. a määrusega AS Eesti Raudtee kassatsioonkaebuse menetlusse.
40. AS Eesti Raudtee esitas
41. jaanuaril 2007 Riigikohtule kirjaliku avalduse kassatsioonkaebusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kassaator teatas nimetatud kirjas, et AS Eesti Raudtee on otsustanud vastavalt eelnevale kokkuleppele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhatajaga - AS Eesti Raudtee nõukogu esimehega - kassatsioonkaebusest loobuda ning on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest.
42. Kolmas isik AS Spacecom teatas Riigikohtule, et tal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele.
43. Vastustaja Raudteeinspektsioon teatas Riigikohtule, et temal puuduvad vastuväited menetluse lõpetamiseks, kuid taotles seoses võimaliku menetluse lõpetamisega menetluskulude väljamõistmist summas 40 621,50 krooni.
44. AS Eesti Raudtee vaidles Raudteeinspektsioonile vastu ja leidis, et haldusvõimu teostamise ülesannetega on hõlmatud valmisolek ja oskus ise ennast oma otsuste kohtulikul vaidlustamisel esindada ning seetõttu on advokaadi osutatud õigusabi kulude väljamõistmine kassaatorilt põhjendamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
45. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 60² kohaldatakse kassatsioonkaebusest loobumisele ja kompromissile tsiviilkohtumenetluse sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 683 lg 1 kohaselt võib kassaator kassatsioonkaebusest loobuda asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsioonkaebusest loobumise avalduse. TsMS § 683 lg 4 alusel teeb Riigikohus kassatsioonkaebusest loobumise korral määruse, millega lõpetab menetluse, kui teine pool ei ole ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastukassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Käesoleval juhtumil ei ole teised menetlusosalised kassatsioonkaebust esitanud ega ole menetluse lõpetamisele vastu vaielnud. Seepärast kuulub kassatsioonimenetlus lõpetamisele.
46. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et vastavalt TsMS § 683 lg-le 3 ei saa kassatsioonkaebusest loobumise korral kassaator esitada enam uut kassatsioonkaebust sama kassatsioonieseme kohta ja kannab kassatsioonkaebusega seotud menetluskulud. HKMS § 83 uue sõnastuse kohaselt, mis kehtestati
47. septembril
48. a jõustunud Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega, jagunevad menetluskulud kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks, kusjuures viimased hõlmavad muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulusid. Kuigi HKMS § 92 lg 6 kasutab mõistet "kohtukulud", leiab Riigikohtu halduskolleegium, et see ei välista kohtumenetluse lõpetamisel ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude väljamõistmist. Kolleegiumi arvates on väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud silmas pidada kohtukulusid uues, kitsamas tähenduses, vaid mõistis selle all menetluskulusid laiemalt. Seda kinnitab ka Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskiri, mistõttu tuleb HKMS § 92 lg-s 6 kasutatud mõiste "kohtukulud" sisu ja maht samastada HKMS § 83 lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega. Seega peab Riigikohtu halduskolleegium menetluse lõpetamisel juhul, kui see on ajendatud kassaatori algatatud kassatsioonkaebusest loobumisest, vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmist põhimõtteliselt võimalikuks. Praegusel juhul on Raudteeinspektsioon taotlenud menetluskulude vastustajalt väljamõistmist summas 40 621,50 krooni. AS Eesti Raudtee on pidanud temalt menetluskulude väljamõistmist põhjendamatuks seoses sellega, et Raudteeinspektsioon peab olema tema otsuste vaidlustamisel võimeline end ise esindama. Riigikohtu halduskolleegium nõustub AS Eesti Raudtee seisukohaga õigusabikulude väljamõistmise küsimuses ja leiab, et kuigi tegemist on keerulise kohtuasjaga, on praegusel juhul advokaadi osutatud õigusabi kulude väljamõistmine põhjendamatu. Seda ka seetõttu, et menetlus ei jõudnud Riigikohtus istungi staadiumini, kusjuures eelmistes astmetes on Raudteeinspektsiooni kantud õigusabikulud tema kasuks juba välja mõistetud. Seetõttu jätab Riigikohtu halduskolleegium kassatsioonimenetlusega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque