3-1-1-108-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-108-06 Otsuse kuupäev

1. aprill
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris ning liikmed Jüri Ilvest, Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Lea Kivi ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi M. M. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
3. augusti
4. a otsus kriminaalasjas nr 1-05-1319 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. M. kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. märts
6. a Istungil osalenud isikud M. M. kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv, riigi peaprokurör Norman Aas RESOLUTSIOON Tartu Ringkonnakohtu
7. augusti
8. a kohtuotsus M. M. süüditunnistamises KarS § 356 lg 1 järgi jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. M. M. anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 356 lg 1 järgi selles, et tema, kasutades vahendliku täideviijana palgalist tööjõudu, pani toime ebaseadusliku metsaraie. Selle käigus pandi Jõgevamaal asuval kinnistul, millel OÜ M. M. esitatud metsateatise kohaselt oli lubatud häilraie, Metsaseaduse § 13 lg 2 ja § 30 lg 5 p 1 sätteid rikkudes toime lageraie ja tekitati looduskeskkonnale kahju 84 593.- krooni.
10. Tartu Maakohtu
11. veebruari
12. a otsusega tunnistati M. M. süüdi KarS § 356 lg 1 järgi ja talle mõisteti rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 12 500.- krooni. Samuti mõisteti temalt välja looduskeskkonnale tekitatud kahju 84 593.- krooni. 2.1 Kohus tuvastas, et kuni
13. märtsini 2003 omas OÜ M. M. Jõgevamaal kinnistut, millel sama aasta talvel alustati raiet. Raiega seonduva korraldas M. M., kes oli OÜ M. M. juhatuse liige. Ta otsis nii metsa ülestöötava firma kui ka koha, kuhu puit realiseerida. Raietööd tegi OÜ E. G. , kellega kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Samuti ei nõudnud M. M., et metsas tehtaks häilraie, tema nõudmiseks oli, et puid lõigataks viisil, et vajalik kogus saaks täis ja mets jääks ilus.
14. a veebruaris-märtsis andis M. M. puidu üle OÜ-le O. M. Pärast puidu realiseerimist võõrandas M. M. kinnistu. Kohtu hinnangul ületati lubatud raiemahtu teadlikult. Seda kinnitas ennekõike asjaolu, et OÜ-le E. G. tasuti tehtud tööde eest
15. veebruaril 2003 esitatud arve alusel alles
16. märtsil
17. Samuti anti OÜ-le O. M. metsamaterjali üle nii
18. veebruaril kui ka
19. märtsil
20. Seega ei kajastanud esitatud arve tegelikult raiutud puude kogust, nagu seda väitis kaitsja, kuna pärast selle arve esitamist jätkus ka M. M. enda ütluste kohaselt kinnistul töö veel vähemalt kahe nädala jooksul. Samuti ületas veoselehtedel kajastunud realiseeritud metsamaterjali kogus OÜ E. G. poolt esitatud arvel märgitud kogust. 2.2 Kohus ei nõustunud kaitseargumendiga, et ebaseadusliku raie eest peaks vastutama E. S., kes sai kinnistu omanikuks
21. märtsil
22. M. M. väitis, et ostu-müügi eelleping sõlmiti
23. veebruaril 2003 ja pärast seda kuupäeva tema metsas enam puid ei lõiganud. Kohus tuvastas aga, et nimetatud eellepingu sõlmimine ei lõpetanud M. M. raietegevust kõnealusel kinnistul. Lisaks selgitas kinnistu uus omanik E. S., et tema võttis kinnistu mõneks kuuks enda nimele kauaaegse tuttava V. P. palvel. Käesoleval juhul oli müüjaks M. M. ja E. S. sai selle eest 1000.- krooni. M. M. oli teadlik, et kinnistul on teostatud ebaseaduslik raie ja enesele kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks vormistas ta kinnistu teise isiku nimele. Arvestades veel seda, et M. M. oli metsatöötlemise valdkonnas pikaajalist kogemust omav isik, luges kohus tuvastatuks, et ebaseaduslik metsaraie pandi toime tema tellimusel ühe ja sama raiejärguga. 2.3 Kohtu arvates ei olnud alust süütuse presumptsioonile tuginevalt väita, et kuriteo panid toime OÜ E. G. nimel tegutsenud isikud. Kriminaalasjas ei olnud võimalik neid isikuid tuvastada ennekõike seetõttu, et M. M. ei avaldanud eeluurimisel ega kohtus mingeid andmeid sellise versiooni kontrollimiseks. Lisaks ilmnes, et OÜ E. G. näol oli tegemist muljetavaldava käibega äriühinguga, kuid pärast igat suuremat laekumist kontole võeti raha loetud minutite jooksul sularahas välja. Äriühingu juhatuse liikmeks vormistatud isik ei olnud aga faktiliselt äriühinguga seotud. Kohtu arvates oli tegemist varifirmaga. Lisaks ei olnud usaldusväärne M. M. selgitus, et teda ei huvitanud töid teostanud firma andmed. Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et tegemist on kohtualuse valitud kaitsetaktikaga ja M. M. võttis teadlikult metsa üles töötama firma, mille nimel esinenud isikuid ei ole reaalselt võimalik kindlaks teha. 2.4 Kuigi süüdistuse kohaselt pani M. M. süüteo toime vahendlikult, leidis kohus, et selline järeldus ei ole õige. Kohtu hinnangul ei ole esitatud ühtegi tõendit, et M. M. oleks valitsenud tööde teostajaid ülekaaluka teadmisega, mis annaks alust rääkida vahendlikust täideviimisest. Seetõttu on M. M. näol tegemist süüteo kaastäideviijaga. Kohus leidis, et M. M. käsitlemine mitte vahendliku täideviija, vaid kaastäideviijana ei raskenda tema olukorda. Vastavalt teovalitsemise teooriale võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. M. M. töötas välja plaani ja otsis isiku, kes teostaks otseselt objektiivse teokoosseisu, s.t hakkaks puid langetama, ning andis talle korralduse ebaseaduslikuks raieks. Seni tuvastamata isikud langetasid metsa, koondasid selle ja vedasid laoplatsile. Pärast seda korraldas M. M. puidu realiseerimise. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et M. M. ja seni kindlaks tegemata OÜ E. G. nimel tegutsenud isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning seega tuleb neid käsitada süüteo kaastäideviijatena.
24. Maakohtu otsuse peale esitas M. M. kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv apellatsiooni, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja mõista M. M. seoses kuriteokoosseisu puudumisega õigeks.
25. Tartu Ringkonnakohtu
26. augusti
27. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 4.1 Ringkonnakohus soostus maakohtu järeldusega, et tegelikult ei soovitud kinnistul kunagi teha seadusjärgset häilraiet ja raie oli algusest peale teadlikult ebaseaduslik. Kaitseversiooni, et M. M. ei tea OÜ E. G.-i kontaktandmeid, pidas kohus lihtsakoeliseks ja väheveenvaks. Kohtu hinnangul oli tegemist kaitsetaktikaga ebaseadusliku metsaraie organiseerimise ja läbiviimise tehiolude varjamiseks ning täiendava tõendusmaterjali tuvastamise kõrvaldamiseks. 4.2 Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et M. M. pani ebaseadusliku metsaraie kui spetsiifilise teokirjeldusega kuriteokoosseisu toime kaastäideviijana. Viidetega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale märgitakse otsuses, et kaastäideviimisega on tegemist siis, kui teo panevad toime vähemalt kaks isikut ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on kuriteokoosseisu ühise realiseerimisega, s.t kooskõlastatud tegevusega, milles kõik osalised annavad koosseisu realiseerimisse omapoolse vajaliku teopanuse. Seejuures ei ole materiaal-objektiivse teovalitsemise teooria kohaselt vajalik, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, piisab tema olulisest teopanusest, mis võib jääda ka ettevalmistavasse staadiumisse näiteks teoplaani väljatöötamise näol. Piisab ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmisest. Tõendamist leidis, et M. M. kavandas plaani raie teostamiseks ja otsis ka tööjõu, kes reaalselt teostas raie. Tööjõu leidmisel juhendas M. M. keskse figuurina metsalõikajate tegevust ebaseadusliku raie käigus, kontrollis raie käiku, organiseeris metsamaterjali koondamise ja väljaveo ning realiseerimise. Kõik need etapid toimusid kaalukalt M. M. teadmise ja kontrolli all. Peale raie toimepanemist toimus koheselt kinnistu müük, et oleks raskendatud võimalik hilisem kuriteo tehiolude tuvastamine. KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED
28. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas M. M. kaitsja vandeadvokaat T. Pilv kassatsiooni, milles palub maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ja M. M. talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. 5.1 Kassaatori hinnangul rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõigust sellega, et jättis käsitlemata apellatsioonis esitatud argumendid. Kohtud ei ole millegagi tõendanud, et M. M. oleks kinnistult saanud rohkem puitu kui metsateatisega lubatud. Kassatsioonis kinnitatakse, et raietööd, mis teostati M. M. teadmisel, lõppesid
29. a veebruari alguses, seega on täiesti võimalik, et ebaseaduslik metsaraie pandi toime sama aasta veebruaris-märtsis ilma M. M. teadmata. 5.2 Kassatsioonis leitakse, et kohtud kohaldasid vääralt materiaalõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditest kriminaalasjades nr 3-1-3-9-00 ja nr 3-1-1-83-01 tuleneb üheselt, et ebaseaduslik raie kujutab endast nn spetsiifilise teokirjeldusega kuriteokoosseisu, milleks käesoleval juhul on metsa raiumine, s.t kasvavate puude mahavõtmine. Tööliste palkamine, langi kättenäitamine jms ei saa olla kuriteo täideviimine. Selleks saab olla vaid puude mahavõtmine. Samuti tuleb arvestada, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendist asjas nr 3-1-1-23-01 tulenevalt eeldab kaastäideviimine seda, et iga grupi liige paneks toime vähemalt ühe kuriteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluva teo. M. M. midagi sellist aga toime pannud ei ole, maksimaalselt võiks olla tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega. Seega on alusetu rääkida M. M.-st kui ebaseadusliku metsaraie täideviijast või kaastäideviijast.
30. Kassatsioonile esitatud vastuses palub riigi peaprokurör Norman Aas jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. 6.1 Prokurör leiab, et sisuliselt taotleb kassaator Riigikohtu kriminaalkolleegiumilt kogutud tõenditele uue hinnangu andmist. See tähendaks aga uute faktiliste asjaolude tuvastamist, mis ei ole Riigikohtu pädevuses. Kassaatori esitatud argumendid on leidnud kohtuotsustes põhjalikku käsitlemist ning kohtute järelduste ümberhindamiseks puudub alus. Vastuses leitakse, et ka spetsiifilise teokirjeldusega süüteokoosseisu korral saab rakendada nn teovalitsemise teooriat, mis ei nõua, et isikut saaks täideviijana käsitada vaid siis, kui ta realiseerib omakäeliselt mingi objektiivsesse süüteokoosseisu jääva teo. 6.2 Täiendavalt peatutakse kassatsioonivastuses ka küsimusel, kas kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, andes M. Mäeranna käitumisele teistsuguse õigusliku hinnangu kui see oli süüdistusaktis s.o kvalifitseeris tema käitumise vahendlikult täideviimiselt ümber kaastäideviimiseks. Prokurör leiab, et küsimuse lahendamisel, kas kohtu poolt süüdistuse muutmine on olnud oluline või süüdistatava olukorda raskendav, tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest, kusjuures arvestada tuleb ka kriminaalmenetluse kulgemise loogikat. Arvestada tuleb samuti, kas tegemist on muudatustega faktides või õiguslikus hinnangus. Teoreetilise mitmekesisuse olukorras peab kohtul olema võimalus anda süüdistatava käitumisele erinev õiguslik hinnang süüdistuses taotletust. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
31. Käesoleva kohtuotsuse punktis 5.1 esitatud argumentidega vaidlustab kassaator vahetult kohtute tuvastatud faktilisi asjaolusid, väites, et need ei ole tõendatud. Seega ei rajane M. M. õigeksmõistmise taotluse aluseks olev argument kohtute tuvastatud asjaoludel, vaid kaitsja kordab jätkuvalt kogu kriminaalasja menetluse vältel esitatud kaitseversiooni. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et vastavalt KrMS § 363 lg-le 5 ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Samuti ei tuvastanud kriminaalkolleegium, et maa- või ringkonnakohus oleks tõendite hindamisel rikkunud kriminaalmenetlusõigust.
32. Viidates Riigikohtu lahenditele kriminaalasjades nr 3-1-3-9-00 (RT III 2000, 20, 220) ja nr 3-1-1-23-01 (RT III 2001, 8, 91), väidab kassaator, et kohtud on M. M. käsitlemisel süüteo kaastäideviijana kohaldanud vääralt materiaalõigust. Viited nendele lahenditele ei ole aga asjakohased, sest hilisemalt,
33. aastal on kriminaalkolleegiumi täiskogu selle küsimuse lahendanud teisiti (Riigikohtu kriminaalkolleegium otsus nr 3-1-1-97-04 RT III 2005, 4, 36), muutes ja ühtlustades oma varasemat praktikat. Selles otsuses määratletakse üheselt, et KarS § 21 lg 2 esimeses lauses sätestatut - kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad) - tuleb mõista omistamisnormina ja sisustada teovalitsemise teooria seisukohtadest lähtuvalt. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kõnealusest teooriast lähtuvalt mõistetav kaastäideviimine ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 lause 1 terminis "kooskõlastatult". Viidatud otsuses on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu asunud samuti seisukohale, et kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja.
34. Puutuvalt isikute tegevuse käsitlemisse kaastäideviimisena spetsiifilise teokirjeldusega süüteokoosseisude puhul märgib kriminaalkolleegiumi täiskogu järgmist. Suvalise teokirjeldusega süüteokoosseisude (nt KarS §-d 113, 118) kõrval sisaldab Karistusseadustik ka teokirjeldusi, kus seadusandja poolt on suuremal või vähemal määral konkreetselt määratletud, milliste tegude toimepanemisel loetakse koosseis realiseerituks (nt KarS § 184). Vormiliselt võiks neid süüteokoosseise lugeda spetsiifilist teokirjeldust omavaks, mis aga ei tähenda, et täideviijana saaks käsitleda vaid isikut, kes ise vahetult süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo toime pani. Kui selliste süütegude toimepanemisel tõusetub grupi ehk kaastäideviimise küsimus, tuleb see samuti lahendada vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud teovalitsemise teooriale, s.t vaagida ühist ja kooskõlastatud teootsust ning iga konkreetse toimepanija teopanuse olulisust süüteokoosseisu realiseerimisse.
35. Käesolevas kriminaalasjas on kohtud tuvastanud, et kõik raiega seonduva korraldas M. M. kui OÜ M. M. juhatuse liige. M. M. otsis nii metsa ülestöötava äriühingu kui ka puidu ülesostja. Samuti anti puit OÜ-le O. M. üle M. M. poolt. Eeltoodust nähtub, et M. M. teod ei olnud ebaseadusliku metsaraiega mitte ainult põhjuslikus seoses, vaid ta on andnud ka olulise panuse teosse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul võimaldavad kohtute poolt tuvastatud tehiolud vaadelda M. M.-a kui ebaseadusliku metsaraie keskset isikut, kes määras, kas ja kuidas tegu toime panna. Seetõttu leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtud, kvalifitseerides M. M. tegevuse ümber vahendlikult täideviimiselt kaastäideviimisele, kohaldasid materiaalõigust õigesti. II
36. Järgnevalt lahendab Riigikohtu kriminaalkolleegium küsimuse, kas sellisele järeldusele jõudmine - s.t süüdistuses vahendliku täideviimisena käsitatud teo hindamine kohtu poolt kaastäideviimisena - oli ka menetluslikult võimalik.
37. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemalt märkinud, et isikule süüdistuses omistatud tegevuse oluline muutmine vahetust üksiktäideviimisest kaastäideviimiseks või vahendlikuks täideviimiseks eeldab KrMS § 268 lg 2 kohaselt uue süüdistuse esitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-82-06 ? RT III 2007, 1, 1, p 9). Siinkohal tuleb aga silmas pidada konkreetse kriminaalasja tehiolusid. Viidatud kriminaalasjas oli A. P.-le esitatud süüdistus üksiktäideviimises ehk süüteokoosseisu vahetus, omakäelises realiseerimises. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti A. P. aga süüdi vahendlikus täideviimises, s.o süüteo toimepanemises teise isiku eksimuse ärakasutamisega. Sisuliselt alles kohtuotsusega loodi "vahend", kelle eksimuse ärakasutamist A. P.-le ette heideti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et sellisel juhul on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.
38. Eeltoodust ei tulene aga, et kohtul puudub õigus käsitleda süüdistuses vahendliku täideviimisena kvalifitseeritud tegu kaastäideviimisena ning vastupidi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on selline teguviis võimalik ning seda järgnevatel põhjustel. Kuigi vahendliku täideviimise korral võib õiguslikus mõttes olla tegemist üksiktäideviimisega, on faktiliselt tegemist toimepanijate paljususega. Nii on olukorras, kus pannakse toime ebaseaduslik metsaraie ning seda tehakse vahendlikult, täideviijana vaadeldav vaid eksimuse esilekutsuja või selle ärakasutaja. Vahetult raiet teostavad isikud on aga olenemata nende paljususest hinnatavad vahenditena. Välisel vaatlusel on seega tegemist toimepanijate paljususega, õiguslikus mõttes aga (vahendliku) üksiktäideviimisega. Mõistagi on võimalik, et vahendlik täideviimine pannakse toime grupiviisiliselt s.t kaastäideviimise vormis (ühiselt ja kooskõlastatult kutsutakse esile vahetute täideviijate eksimus). Hinnang, millises täideviimise vormis on konkreetne süütegu toime pandud ehk millises omavahelises suhtes on nn tagaseisja ja teo vahetu toimepanija, sõltub nii tuvastatud faktilistest asjaoludest kui ka neile asjaoludele antavast õiguslikust hinnangust. Süüdistusaktis peab olema näidatud, millistest asjaoludest nähtuvalt leiab süüdistaja, et nn tagaseisja näol oli tegemist vahendliku täideviijaga. Sellisel juhul peab süüdistusaktis vähemalt nn välise vaatluse alusel olema tuvastatav toimepanijate paljusus. Erinev on vaid samade faktiliste asjaolude alusel isikute käitumisele kohtu poolt antav õiguslik hinnang. Sel põhjusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kui tegemist on ebaseadusliku metsaraie vahendlikus täideviimises esitatud süüdistusega, millest on vaieldamatult näha tegelike toimepanijate paljusus, saab kohus iseseisvalt, süüdistuse muutmiseta asuda seisukohale, et tegemist on kaastäideviimisega. Selline kõrvalekaldumine süüdistusest ei ole vastuolus KrMS § 268 lgst 8 tulenevate põhimõtetega.
39. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata ning kassatsioon rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe