RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 15 lg 2 p

2. Võlgnik esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta pankrotiavaldus rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tartu Ringkonnakohus tühistas
4. detsembri
5. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning jättis kõik menetluskulud võlausaldaja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on võlgnik pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustanud Tartu Maakohtus hagi esitamisega. Maakohus on hagi menetlusse võtnud. Hagi menetlusse võtmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 372 sätestatud korras on piisav alus selleks, et kohaldada

§ 31

lg-t 1, mille kohaselt kohus ei kuuluta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotti välja, kui esineb sama seaduse § 15 lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Hagi menetlusse võtmisel ei tuvastanud maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluste esinemist, sh TsMS § 371 lg 2 p-s 1 sätestatud aluse esinemist. Kuna võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu (

§ 15

lg 2 p 1), siis

§ 31

lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku pankrotti välja kuulutada, samuti ei ole kohus õigustatud võlgniku maksejõulisust kontrollima. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Võlausaldaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 15lg 2 punkti 1 ja § 31 lg 1 teist lauset.

Üksnes asjaolu, et võlgnik on menetluse kestel esitanud hagi nõude vaidlustamiseks, ei ole pankrotiavalduse rahuldamata jätmise aluseks. Võlgniku vastuväide nõudele peab

§ 15lg 2 p 1 mõttes olema põhjendatud.

Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on selge ja põhjendatud. Ringkonnakohus, rikkudes kohtuotsuse põhjendamise nõuet, ei ole selgitanud, milles seisneb võlgniku põhjendatud vastuvaidlemine nõudele.

1. Võlgnik ei vastanud kassatsioonkaebusele tähtaegselt.
2. Riigikohtu istungil avaldas võlgniku esindaja, et võlgnik võtab kassatsioonkaebuse õigeks. Võlausaldaja esindaja palus Riigikohtul kuulutada välja võlgniku pankrot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 692 lg 1 p 2 alusel pankrotiseaduse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 31

lg-t 1 koostoimes

§ 15lg 2 p-ga 1. Asi tuleb Ts

MS § 691 p 2 järgi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 10.

§ 31lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Sama lõike teise lause järgi ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotti välja, kui esineb

§ 15lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus.

Kohus jätab

§ 15

lg 2 p 1 järgi pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Eeltoodud sätetest tulenevalt ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel välja võlgniku pankrotti juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 11. Ringkonnakohus on leidnud, et võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks esitatud võlgniku hagi kohtu poolt menetlusse võtmine toob igal juhul kaasa võlgniku pankroti väljakuulutamata jätmise

§ 31

lg 1 ja

§ 15lg 2 punkti 1 alusel. Sellise järelduse on ringkonnakohus rajanud Ts

MS § 371 lg 2 p-le 1, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Ringkonnakohtul on jäänud tähelepanuta, et TsMS § 371 lg 2 p-st 1 ei tulene kohtule kohustust jätta selles sättes nimetatud tingimuste olemasolul hagiavaldus menetlusse võtmata. Seega ei saa üksnes sellest, et pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks esitatud hagi on võetud menetlusse, teha järeldust nõudele vastuvaidlemise põhjendatuse kohta.

1. Kolleegium märgib, et enne
2. jaanuari 2004 kehtinud pankrotiseaduse järgi (§ 141 p 1, § 11 lg 2 p 1, § 11 lg 3 p 1) jättis kohus pankrotiavalduse rahuldamata pankrotiavalduse aluseks oleva nõude ebaselguse tõttu, kui nõue oli kohtulikult vaidlustatud. See regulatsioon võimaldas võlgnikul nõude vaidlustamiseks hagi esitamisega välistada tema suhtes pankroti väljakuulutamise, kuna nõude kohtuliku vaidlustamise korral loeti nõue siis kehtinud pankrotiseaduse järgi ebaselgeks. Seadusandja on praegu kehtivas pankrotiseaduses taolisest regulatsioonist loobunud. Kolleegium on seisukohal, et kehtiva pankrotiseaduse järgi ei too pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks esitatud hagi menetlemine igal juhul kaasa võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmist.

§ 31

lg 1 teise lause koostoimes

§ 15

lg 2 p-ga 1 kohaldamiseks peab kohus kontrollima võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele esitatud võlgniku vastuväidete põhjendatust ka siis, kui selle nõude vaidlustamiseks on võlgnik esitanud hagi ja kohus on võtnud selle menetlusse. Kui kohus leiab, et võlgniku vastuväited nõudele on põhjendatud ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, jätab ta pankroti välja kuulutamata. 13. Kuna TsMS § 688 lg-test 3 ja 5 tulenevalt saab Riigikohtu otsus rajaneda vaid alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel, tuleb asi saata poolte esindajate Riigikohtu istungil avaldatust hoolimata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu