Obsah (6)

§ 32§ 33§ 638§ 691§ 692§ 463

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 638 lg 2 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle hagejale. Määruse kohaselt jättis hageja kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata.

§ 32

lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 33

sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Kui tõlget ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Riigikohtule esitatud määruskaebuses palub hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 638

lg-t 2 ja § 33, kui jättis apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata üksnes põhjusel, et hageja ei esitanud kohtu määratud tähtpäevaks apellatsioonkaebuse eestikeelset tõlget.

§-st 33, samuti § 34 lg-st 1 tuleneb, et kohus võib nõuda võõrkeelse avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi eestikeelset tõlget üksnes siis, kui esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaamatu. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et apellatsioonkaebus oli kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaamatu või et kohtul ei olnud võimalust kaasata omal algatusel menetlusse tõlki. Kohtu nõue apellatsioonkaebuse eestikeelse tõlke esitamiseks rikub hageja põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Hageja kannab vangistust kinnises Murru Vanglas. Hageja ei saanud kohtu nõudmist tähtpäevaks täita, sest temal kui vene keelt valdaval kinnipeetaval ei olnud võimalik saada tasuta või ülemääraste raskusteta veneeesti tõlketeenust. 7. Kostja ei ole hageja määruskaebusele vastust esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 691lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata.

Kolleegium täiendab

§ 692lg 2 alusel ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

9. Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, tuginedes põhjendusele, et tulenevalt

§-dest 32 ja 33 oli kohtul õigus nõuda kaebuse tõlget eesti keelde, kuid hageja jättis selle kohtu nõudmise määratud tähtpäevaks täitmata.

1. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult tema apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kolleegium leiab, et hageja kaebeõigust ei ole ebaproportsionaalselt kitsendatud. Hageja venekeelne apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtusse
2. mail
3. a. Apellatsioonkaebusest nähtus, et hageja viibib kinnipidamisasutuses. Ringkonnakohus andis hagejale
4. mai
5. a määrusega tähtaja apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks (eestikeelse tõlke esitamiseks).
6. juunil
7. a saabus ringkonnakohtusse hageja protest, millele olid lisatud tema maksejõuetusele viitavad dokumendid. Eeltoodut arvestades saatis ringkonnakohus hagejale
8. juunil
9. a (dokumendis on ilmselt ekslikult märgitud kuupäevaks
10. juuni
11. a) kirja selgitusega, et hagejal on võimalik taotleda riigilt menetlusabi, kui tal ei ole vahendeid eestikeelse apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kuigi eeltoodud dokument on vormistatud kirjana, on see käsitatav

§ 463järgi kohtumäärusena.

Viidatud sätte kohaselt lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust määrusega. Seega hindas ringkonnakohus konkreetset olukorda ja juhtis hageja tähelepanu sellele, et riigilt menetlusabi taotledes on hagejal võimalus kohtu nõue tõlke esitamiseks täita. Ringkonnakohtu määrusele vastas hageja

1. juuni
2. a avaldusega, millest ei selgu, miks tal ei ole võimalik kohtu ettepanekut järgida. Samuti ei ole taotletud kaebuse puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist.
3. Kolleegium ei nõustu hageja avalduse väitega, et ringkonnakohtu
4. juuni
5. a kirjast jääb arusaamatuks, millist riigiabi taotlemist kohus silmas peab.
6. juuni
7. a määrusest nähtub, et ringkonnkohus selgitas riigilt õigusabi (riigi arvel advokaadi) taotlemise võimalust juhuks, kui hagejal puuduvad vahendid eestikeelse apellatsioonkaebuse esitamiseks. Viidatud kiri ei ole ebaselge. Iseenesest õige on hageja viide sellele, et ringkonnakohtu kiri kannab ekslikku kuupäeva. Eeltoodu ei ole aga aluseks lugeda kohtumäärus ebaseaduslikuks. Hageja kirjavahetus ringkonnakohtuga on toimunud
8. aastal, mistõttu on ilmne, et ringkonnakohtu kõnealuses määruses on dateering "25.06.
9. a" ekslik. Hageja avalduse kohaselt sai ta aru, et tegemist on eksitusega, ning märkis, et käsitas valesti märgitud aastaarvu "näpuveana". Tulenevalt

§ 463

lg-st 2 ja § 447 lg-st 2 saab kohus parandada oma määruses esinevad kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta määruse sisu. Vead parandab kohus määrusega. 12. Kolleegium märgib täiendavalt, et seadusest ei järeldu kohtule kohustust nõuda igal juhul apellatsioonkaebuse tõlget eesti keelde ja selle nõudmise täitmisest keeldumisel jätta dokument tähelepanuta.

§ 32lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Kolleegium jääb tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 (RT III 2007, 5, 40)

1. veebruaril
2. a tehtud määruse p-s 13 väljendatud seisukoha juurde, et viidatud sättest tulenevalt tuleb kohtutel tagada, et toimikus ei oleks tõlketa dokumente.

§ 33

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Kohus võib nõuda, et tõlke kinnitaks vandetõlk või notar või hoiatada ise tõlki, et teadvalt valesti tõlkimise eest kannab ta vastutust. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.

§ 33

lg-st 1 järeldub, et võõrkeelse kaebuse tõlke nõudmine ega ka selle nõudmise täitmata jätmisel dokumendi tähelepanuta jätmine ei ole kohtu kohustuseks. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik