Obsah (5)

§ 32§ 441§ 464§ 34§ 33

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-3-07 12. aprill 2007 Eesist

§ 32lg 1 kohaselt on kohtu töökeeleks eesti keel.

Kohus tõlgib lahendeid võimaluse korral menetlusosalise taotluse alusel, eriti kui vastasel korral oleks ebaproportsionaalselt piiratud isiku kaebeõigus. Käesoleval juhul ei pidanud kohus puuduste kõrvaldamise määrusi vene keelde tõlkima vaatamata kaebaja taotlusele, sest kohtule oli teada tõlke võimalus vanglas. Kaebajale eestikeelse määruse saatmine ei piiranud tema kaebeõigust, sest tõendatud on määruse tõlkimine vanglas ja asjaolu, et kaebajale oli puuduste olemasolu ja kõrvaldamise võimalused teada. Seega sõltus kaebeõiguse kasutamine ainult kaebaja suvast ning sellistel asjaoludel ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Oleg Bortnik esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja anda asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja märgib, et
2. septembril 2006 anti talle kätte mitme teise haldusasja materjalid, mis kõik olid eesti keeles ja venekeelse tõlketa. Haldusasja nr 3-06-1132 dokumente talle ei antud, mistõttu ei saanud vanglaametnikud neid ka temale tõlkida. Pealegi ei valda vanglaametnikud Sergei Bagdašov ja Aleksandr Vlassov eesti keelt isegi vähesel määral. Kaebuse puuduste olemasolust teab määruskaebuse esitaja teiste haldusasjade kaudu (kohtutes kokku 29 haldusasja). Tallinna Ringkonnakohus ütles
3. jaanuari
4. a määruses haldusasjas nr 3-05-1069, et vangla ei ole kohustatud kohtudokumente tõlkima ja sellist võimalust vanglas ka ei ole. Kohtulahendi temale väära tõlkimise tõttu esitas O. Bortnik juba alusetu edasikaebuse asjas nr 3-05-1069, mis kinnitab tõlkimise ebakõlasid vanglas. T. Vašeta elektronkirjas väidetu ei vasta tegelikkusele, vanglaametnik püüab lihtsalt saavutada kaebuse menetluse lõpetamist.
5. Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Väär on O. Bortniku väide nagu ei oleks Tallinna Vangla ametnikud mingil põhjusel soovinud anda talle kohtu vastust eesti keeles. Tollal tegeles kinni peetavate isikutele dokumentide kätteandmisega T. Vašeta, samuti kartseri kontaktisik. Teades O. Bortniku soovimatust võtta vastu eestikeelseid kohtudokumente, on kohtu palvel temale kartseris käinud kohtudokumente üle andmas ka Tallinna Vangla juristid. T. Vašeta kinnitusel on ta O. Bortnikule dokumentide üleandmisel selgitanud, mida kohus temalt määrusega nõuab ning pakkunud määruste sisu suulist tõlkimist vene keelde. O. Bortnik on aga järjekindlalt nõudnud kvalifitseeritud tõlgi poolt kinnitatud kirjalikku tõlget kas kohtult või samaväärset tõlget vanglalt ning korduvalt keeldunud eestikeelseid dokumente vastu võtmast. Mõningatel juhtudel on teda siiski suudetud veenda dokumendid vastu võtma, millisel juhul on O. Bortnik väljastusteatele märkinud, et dokument on eesti keeles, mida ta ei valda.

§ 32lg 1 kohaselt on kohtu töökeel eesti keel.

O. Bortnikule kui ühele isikule erandi tegemine kohtupoolse määruste tõlkimisega ei ole põhjendatud, kuna vanglaametnikud on O. Bortnikule kohtudokumentide sisu vene keelde tõlkimist võimaldanud. Professionaalse tõlgi koostatud tõlget ei ole vanglal võimalik O. Bortnikule esitada ja vanglal puudub ka selleks kohustus. O. Bortniku kaebeõigust ei ole eestikeelsete kohtudokumentide saatmisega piiratud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas halduskohus pidi vanglas kinni peetavale ja eesti keelt mittevaldavale O. Bortnikule saatma tema kaebuse käiguta jätmise kohta tehtud kohtumääruse venekeelse tõlke või mitte. Kohtud on asunud seisukohale, et kuna antud juhul oli O. Bortnikule vanglas tagatud võimalus suuliselt kohtudokumentide tõlkimiseks vene keelde, siis polnud nende kohtu poolt tõlkimine vajalik.
2. Riigikohtu halduskolleegium selle kohtute lähenemisega ei nõustu. Iseenesest õige on viide, et kohtu töökeel on eesti keel. Selle põhimõtte sätestavad nii Kohtute seaduse § 5 lg 1 kui ka

§ 32

lg 1.

§ 441lg 1 kohaselt vormistatakse kohtuotsus kirjalikult eesti keeles.

Sama nõude näeb

§ 464

lg 2 ette seaduse kohaselt edasikaevatavate kohtumääruste suhtes.

§ 34

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad.

§ 33

lg 2 kohaselt võib võõrkeelseid dokumente menetlusosalisele anda üksnes tema nõusolekul. Siiski tuleb käesoleval juhul märkida, et Tallinna Ringkonnakohus täheldas juba

1. jaanuari
2. a ja
3. augusti
4. a määrustes haldusasjas nr 3-05-1069 (O. Bortniku kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale), et kinni peetaval isikul on dokumentide tõlkimise korraldamine oluliselt raskendatud, arvestades muu hulgas Tallinna Vangla seisukohta, et seadusest ei tulene vangla kohustust kinnipeetavatele tõlketeenust osutada. Eestikeelsete kohtudokumentide tõlkimisega vanglas kaebajal seonduvaid raskusi näitab ka asjaolu, et O. Bortnik esitas selles haldusasjas tema jaoks soodsa Tallinna Ringkonnakohtu lahendi peale määruskaebuse, millest ta hiljem loobus, selgitades, et temale tõlgiti lahendit valesti. Seda arvestades ennistas ringkonnakohus
5. augusti
6. a määrusega O. Bortniku määruskaebuse esitamise tähtaja, mille O. Bortnik laskis mööda põhjusel, et taotles Tallinna Halduskohtult kohtumääruse venekeelset tõlget ning sai selle kätte alles pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.
7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus asus viidatud haldusasjas põhjendatult seisukohale, et vanglas kinni peetavatel isikutel on dokumentide tõlkimise korraldamise võimalused väga piiratud. Käesolevas asjas leidis ringkonnakohus aga, et kuna määruskaebuse esitaja tegelikult teadis, milles tema kaebuse puudused seisnesid, oli talle järelikult vanglas kohtumääruse tõlkimine objektiivselt tagatud. O. Bortnik oleks seetõttu pidanud kohtumääruses väljatoodud puudused kõrvaldama. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et asjaoludest nähtuvalt oli O. Bortnik antud juhul tõepoolest teadlik, milliste puuduste kõrvaldamist halduskohus temalt nõudis. Vanglaametnikud selgitasid talle kohtumääruse sisu ammendavalt. Samas on kolleegiumi arvates asjas otsustava tähtsusega küsimus, kas O. Bortnik võis eeldada ja pidi eeldama, et temale on kohtumäärus tõlgitud õigesti või oli tal põhjust selles kahelda. Arvestades, et varasemas haldusasjas oli O. Bortnik kohtumääruse vanglaametniku poolse ebaõige tõlke tõttu korra juba ekslikult vaidlustanud tema jaoks soodsa kohtulahendi, võis O. Bortnikul tekkida põhjendatud kahtlus vanglaametnike pädevuses kohtudokumente temale õigesti tõlkida. Seetõttu peab kolleegium põhjendatuks O. Bortniku halduskohtule esitatud nõuet saata temale kohtumääruse tõlge vene keelde. Halduskohus oleks pidanud kohtumääruse vene keelde tõlkima.
8. Eeltoodust lähtudes tuleb kohtumäärused tühistada ja saata O. Bortniku kaebus ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Halduskohtul tuleb O. Bortnikule saata tema kaebuse käiguta jätmise kohta
9. septembril 2006 tehtud määruse venekeelne tõlge. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann