3-3-1-4-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-4-07

1. aprill 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Oleg Bortniku kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määrus haldusasjas nr 3-06-1073 Oleg Bortniku määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Oleg Bortniku määruskaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a määrus ja Tallinna Halduskohtu
6. septembri
7. a määrus haldusasjas nr 3-06-1073 ning saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Oleg Bortnik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vanglalt iga vanglas veedetud kuu eest 20 000 krooni kompensatsiooni seoses inimväärikuse alandamisega eelkõige seetõttu, et suhtlemine vangla administratsiooniga on ebamugav ja toimub läbi kambri luugi, mis asetseb liiga madalal.
9. Tallinna Halduskohus jättis
10. juuli
11. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1073 kaebuse käiguta, sest kaebuses ei olnud selgitatud, milles täpsemalt üleelamised seisnesid, milliseid norme on seoses luugi kõrgusega rikutud, kuidas on etteheidetele reageerinud Tallinna Vangla, milles seisneb vangla süü ning kas kaebuse esitaja on pöördunud vangla administratsiooni poole selle nõudega. Kaebust ei ole esitatud vastavalt protsessiosaliste arvule ning tasumata on riigilõiv 3% taotletavalt summalt. Väljastusteate kohaselt keeldus O. Bortnik määruse vastuvõtmisest ja allkirja andmisest.
13. septembri
14. a määrusega jättis Tallinna Halduskohus uuesti O. Bortniku kaebuse käiguta ja nõudis riigilõivu tasumist ning viitas veelkord varasemas määruses nimetatud puudustele. Määruses selgitati, et maksejõuetuse korral on võimalik taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. Tallinna Vangla tagastas
15. septembri
16. a kirjaga Tallinna Halduskohtu
17. septembri
18. a määruse ja väljastusteate Tallinna Halduskohtule, sest O. Bortnik keeldus dokumente vastu võtmast ning neile alla kirjutamast.
19. Tallinna Halduskohus tagastas
20. septembri
21. a määrusega kaebuse O. Bortnikule, sest kaebaja ei ole soovinud kaebuse käiguta jätmise määrusele vastata, kaebuse puudused on tähtaegselt kõrvaldamata, riigilõiv tasumata ning kaebust ei ole sellisel kujul võimalik menetleda.
22. Oleg Bortnik esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse, milles palus uuesti tema kaebus läbi vaadata. O. Bortnik selgitas, et halduskohus on tema kaebusele esitanud vastuse temale arusaamatus keeles, tal ei olnud võimalik aru saada halduskohtu
23. septembri
24. a lahendist. Kaebaja taotlust vastata temale vene keeles on ignoreeritud. Kaebaja sai teistest halduskohtu otsustest teada, et ta peab oma kaebust täiendama. O. Bortnik esitas koos määruskaebusega taotluse saata temale kirjalik kvalifitseeritud tõlgi kinnitatud tõlge ringkonnakohtu lahendist, taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest ja taotluse saata kohtulahend kahes eksemplaris.
25. Tallinna Halduskohtu
26. oktoobri
27. a määrusega ei peetud määruskaebuse rahuldamist võimalikuks ning saadeti see läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
28. Tallinna Ringkonnakohus jättis
29. novembri
30. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Kuna ringkonnakohtu pädevuses on üksnes esimese astme kohtu lahendite läbivaatamine, ei võtnud ringkonnakohus seisukohta nende taotluste kohta, mida halduskohtule ei esitatud. Ringkonnakohus ei menetlenud riigilõivust vabastamise taotlust ega kaebust sisuliselt. Ringkonnakohus hindas üksnes seda, kas kaebusel olid kõrvaldatavad puudused ning kas kohus tagastas kaebuse põhjendatult nende kõrvaldamata jätmise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et esitatud kaebus oli puudustega, sest tasumata oli riigilõiv 3% kahju hüvitamise nõudelt summas 20 000 krooni iga vanglas veedetud kuu eest, seega iga vanglas veedetud kuu kohta 600 krooni. Samuti ei esitanud kaebuse esitaja halduskohtule tähtaegselt riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust. Kaebuse esitaja on keeldunud puuduste kõrvaldamise määruste vastuvõtmisest kahel korral. Seega ei vasta tõele kaebuse esitaja väide, et enne kohtu
31. septembri
32. a määruse saamist ta kohtust mingeid dokumente ei ole saanud. Vanglaametnik T. Vašeta ekirja kohaselt on vanglaametniku poolt kaebajale suuliselt tõlgitud kõik kohtu saadetud dokumendid, kuid kaebaja nõuab ametlikku tõlget ja dokumentide vastuvõtmisest keeldus. Eeltoodu näitab, et kaebaja pidi olema teadlik, millised puudused kaebusel on, kuid ei soovinud neid kõrvaldada. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on määruskaebusele lisanud taotluse riigilõivust vabastamiseks, mille esitamise võimalusele kohus määruses viitas. Tulenevalt TsMS § 32 lg-st 1 on kohtu töökeeleks eesti keel. Kohus tõlgib lahendeid võimaluse korral menetlusosalise taotluse alusel, eriti kui vastasel korral oleks ebaproportsionaalselt piiratud isiku kaebeõigus. Käesoleval juhul ei pidanud kohus puuduste kõrvaldamise määrusi vene keelde tõlkima vaatamata kaebaja taotlusele, sest kohtule oli teada tõlke võimalus vanglas. Eestikeelse määruse saatmine O. Bortnikule ei piiranud tema kaebeõigust, sest tõendatud on määruse tõlkimine vanglas ning asjaolu, et kaebajale oli puuduste olemasolu ja kõrvaldamise võimalused teada. Seega sõltus kaebeõiguse kasutamine ainult kaebaja suvast ning sellistel asjaoludel ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
33. Oleg Bortnik esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja anda asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. Määruskaebuse esitaja märgib, et
34. septembril 2006 anti talle kätte mitme teise haldusasja materjalid, mis kõik olid eesti keeles ja venekeelse tõlketa. Haldusasja nr 3-06-1073 dokumente talle ei antud, mistõttu ei saanud vanglaametnikud neid ka temale tõlkida. Pealegi ei valda vanglaametnikud Sergei Bagdašov ja Aleksandr Vlassov eesti keelt isegi vähesel määral. Kaebuse puuduste olemasolust teab määruskaebuse esitaja teiste haldusasjade kaudu (kohtutes kokku 29 haldusasja). Tallinna Ringkonnakohus ütles
35. jaanuari
36. a määruses haldusasjas nr 3-05-1069, et vangla ei ole kohustatud kohtudokumente tõlkima ja sellist võimalust vanglas ka ei ole. Kohtulahendi temale väära tõlkimise tõttu esitas O. Bortnik juba alusetu edasikaebuse asjas nr 3-05-1069, mis kinnitab tõlkimise ebakõlasid vanglas. T. Vašeta elektronkirjas väidetu ei vasta tegelikkusele, vanglaametnik püüab lihtsalt saavutada kaebuse menetluse lõpetamist.
37. Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Väär on O. Bortniku väide nagu ei oleks Tallinna Vangla ametnikud mingil põhjusel soovinud anda talle kohtu vastust eesti keeles. Tollal tegeles kinni peetavate isikutele dokumentide kätteandmisega T. Vašeta, samuti kartseri kontaktisik. Teades O. Bortniku soovimatust võtta vastu eestikeelseid kohtudokumente, on kohtu palvel temale kartseris käinud kohtudokumente üle andmas ka Tallinna Vangla juristid. T. Vašeta kinnitusel on ta O. Bortnikule dokumentide üleandmisel selgitanud, mida kohus temalt määrusega nõuab ning pakkunud määruste sisu suulist tõlkimist vene keelde. O. Bortnik on aga järjekindlalt nõudnud kvalifitseeritud tõlgi poolt kinnitatud kirjalikku tõlget kas kohtult või samaväärset tõlget vanglalt ning korduvalt keeldunud eestikeelseid dokumente vastu võtmast. Mõningatel juhtudel on teda siiski suudetud veenda dokumendid vastu võtma, millisel juhul on O. Bortnik väljastusteatele märkinud, et dokument on eesti keeles, mida ta ei valda. TsMS § 32 lg 1 kohaselt on kohtu töökeel eesti keel. O. Bortnikule kui ühele isikule erandi tegemine kohtupoolse määruste tõlkimisega ei ole põhjendatud, kuna vanglaametnikud on O. Bortnikule kohtudokumentide sisu vene keelde tõlkimist võimaldanud. Professionaalse tõlgi koostatud tõlget ei ole vanglal võimalik O. Bortnikule esitada ja vanglal puudub ka selleks kohustus. O. Bortniku kaebeõigust ei ole eestikeelsete kohtudokumentide saatmisega piiratud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
38. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas halduskohus pidi vanglas kinni peetavale ja eesti keelt mittevaldavale O. Bortnikule saatma tema kaebuse käiguta jätmise kohta tehtud kohtumääruse venekeelse tõlke või mitte. Kohtud on asunud seisukohale, et kuna antud juhul oli O. Bortnikule vanglas tagatud võimalus suuliselt kohtudokumentide tõlkimiseks vene keelde, siis polnud nende kohtu poolt tõlkimine vajalik.
39. Riigikohtu halduskolleegium selgitas sama küsimust
40. aprilli
41. a määruses haldusasjas nr 33-1-3-07, asudes seisukohale, et O. Bortniku halduskohtule esitatud nõue saata temale kohtumääruse tõlge vene keelde oli põhjendatud ning halduskohus oleks pidanud temale saadetava kohtumääruse tõlkima vene keelde.
42. Kolleegium jääb oma varasema seisukohta juurde ega pea vajalikuks korrata haldusasjas nr 3-3-1- 3-07 tehtud määruses esitatud põhjendusi. Vaidlustatud kohtumäärused tuleb tühistada ja O. Bortniku kaebus tuleb saata ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Halduskohtul peab O. Bortnikule saatma tema kaebuse käiguta jätmise kohta
43. septembril 2006 tehtud määruse venekeelse tõlke. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann