← Eesti

3-3-1-9-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud 3-3-1-9-07

  1. aprill 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Arnold Treiali kaebus Tartu Linnavalitsuse LMO parkimisjärelevalve teostaja AS Falck Lõuna-Eesti viivistasu otsuse tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus haldusasjas nr 3-06-1250 A. Treiali kassatsioonkaebus
  4. märts 2007 Kassaator Arnold Treial Vastustaja esindaja Martin Simmermann RESOLUTSIOON Rahuldada A. Treiali kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  5. detsembri
  6. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-06-
  7. Jätta jõusse Tartu Halduskohtu
  8. oktoobri
  9. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-06-1250, asendades selle põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. Mõista välja Tartu Linnavalitsuselt A. Treiali kasuks tema poolt kantud kohtukulud 251 krooni. Kautsjon tagastada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. AS Falck Lõuna-Eesti parkimiskontrolöri
  11. mai
  12. a viivistasu otsusega nr TA-028970 määrati sõiduauto AZLK riikliku registreerimismärgiga 778 AKX omanikule A. Treialile viivistasu 240 krooni tasutud parkimisaja ületamise eest kuni üks tund. Viivistasu otsusest nähtub, et sõiduk parkis Tartus turuhoone parklas Vabaduse puiesteel ning rikkumise avastamise aeg oli
  13. mail kell 10.
  15. Allkirjastamata, kuid kohtuasja materjalides olevast parkimiskontrolöri seletusest nähtub, et nimetatud sõidukil ei olnud märgitud parkimise algust, pilet oli lõppenud 10.34, samuti ei olnud pargitud mobiiltelefoniga. Kohtuasja toimikus (lk 19) on koopia parkimiskontrolöri poolt tehtud fotost, millest nähtub, et sõiduki armatuurlauale oli paigutatud parkimispilet, mille kohaselt tasutud parkimisaeg algas kell 10.19 ning parkimisaja lõpp oli 10.
  18. mail 2006 esitas A. Treial nimetatud viivistasu otsusele vaide Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale. Vaides A. Treial selgitab, et ta on alati oma parkimisaja algust tähistanud sellega, et on ostnud 1-kroonise pileti. Ta ei pargi kauem, kui on vajalik turuhoones käimiseks. Antud juhul määrati talle trahv 39 minutit väldanud parkimise eest, kuigi lubatud on tasuta parkida 1 tund. Sõidukil olev parkimispilet tõendab, et ta alustas parkimist kell 10.
  19. Vaides taotleti viivistasu otsuse tühistamist.
  20. A. Treiali vaie lahendati Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
  21. juuni
  22. a korraldusega nr
  23. Vaideotsuse kohaselt on tasu maksmata võimalik parkida vaid siis, kui parkimise alustamise aeg on kirjalikult või parkimiskellaga tähistatud. Parkimispiletil märgitud pileti ostmise kellaaega ei saa lugeda parkimise algusaja märkimiseks, sest parkimispilet ei pruugi olla ostetud parkimist alustades. A. Treiali vaie jäeti rahuldamata.
  24. A. Treial esitas kaebuse Tartu Halduskohtusse, milles taotles AS Falk Lõuna-Eesti parkimiskontrolöri viivistasu otsuse nr TA-028970 ning Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna antud asjas tehtud vaideotsuse tühistamist. Kaebuse asjaolude kohaselt ei ole kehtestatud parkimiskorda rikutud. Kaebaja ostis 1-kroonise pileti, et tõendada parkimisaja algust. Sellisel juhul parkimispiletil märgitud lõppaeg pikeneb 60 minuti võrra. Antud asjaoludel ei ole toimunud mingit parkimise tähtaja ületamist 39 minuti võrra.
  25. Tartu Linnavalitsuse
  26. juuli
  27. a vastuses A. Treiali kaebusele leitakse, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastuses selgitatakse, et Tartu Linnavolikogu
  28. veebruari
  29. a määruse nr 17 (muudetud Tartu Linnavolikogu
  30. juuni
  31. a määrusega,
  32. veebruari
  33. a määrusega ning
  34. jaanuari
  35. a määrusega) punkti 4.3 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjalik teade peab olema vormistatud arusaadavalt, väljast nähtavalt ja loetavalt. Kirjalik teade jäetakse mootorsõiduki sisse. Asetades armatuurlauale samaaegse algusajaga parkimisautomaadi pileti ja kirjalikult või parkimiskellaga märgitud algusaja, pikeneb parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg 15 minuti võrra või parkides punktis 4.3.1 loetletud tänavalõikudel pikeneb lõpuaeg 60 minutit. Vastustaja leiab, et turuhoone parklas tekib parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. Asetades armatuurlauale samaaegse algusajaga parkimisautomaadi pileti ja kirjalikult või parkimiskellaga märgitud algusaja, pikeneb Turuhoone parklas parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg 60 minuti võrra. Vastustaja arvates ei saa parkimispiletil märgitud kellaaega lugeda parkimise algusaja märkimiseks, sest see ei tõenda üheselt parkimise alustamise aega. Parkimispilet ei pruugi olla ostetud parkimist alustades, sest ühe parkimise jooksul võib osta mitu parkimispiletit, samuti võib parkimispileti osta alles pärast parkimise alguses tasuta parkimisaja kasutamist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.
  36. A. Treiali
  37. oktoobril
  38. a kohtule esitatud kaebuse täienduses leitakse, et parkimise algusaja tähistamise kõige lihtsam võimalus on parkimisautomaadi poolt väljastatud parkimise algust tähistava tasuta väljastatud piletiga (selline võimalus on nt Kaubamaja parklas). Turuhoone parklas puudub sellekohane selgitus, et parkimisautomaadist väljastatud piletil märgitud kellaaeg ei kehti parkimise algusaja tähistamisel. Kaebajal tekkis parkimispileti ostmisel kell 10.19 õigus 15-minutilisele tasulisele parkimisele, millele lisandub 1 tunni võrra tasuta parkimisaega. Kaebaja leiab, et ta ei ole ettenähtud parkimisaega ületanud.
  39. Tartu Halduskohtu
  40. oktoobri
  41. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1250 rahuldati A. Treiali kaebus ning tühistati viivistasu otsus nr TA-
  42. Kohtu põhjenduste kohaselt kaebaja ei ole pahatahtlikult jätnud parkimistasu maksmata ning on arvestanud asjaoluga, et nimetatud parkimisalal on 1-tunnine tasuta parkimisaeg ning sellele lisandub parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kuigi Tartu Linnavolikogu määrusega kehtestatud parkimistasu p 4.
  43. kehtestab nõude, et parkimise algusaeg peab olema kirjalikult või parkimiskella abil fikseeritud, ei ole see kord avalikult selgeks tehtud. Ei saa eeldada, et kõik Tartusse saabujad oleksid eelnevalt teadlikud eelnimetatud määrusest. Turuhoone parkla parkimist korraldavalt tahvlilt ei nähtu, kuidas tuleb parkimisaja algust tähistada. Kohtuistungil vastustaja möönis, et tasulistesse parkimiskohtadesse on planeeritud paigutada täiendavad selgitavad infotahvlid. Kohus leidis, et kuna pole avalikult fikseeritud, kuidas parkimise algusaega fikseerida, on loodud olukord, mis pole kaebaja jaoks üheselt mõistetav. Kohus tühistas haldusakti täielikult.
  44. Tartu Halduskohtu sellele otsusele esitas apellatsioonkaebuse Tartu Linnavalitsus. Kaebuses vaidlustati Tartu Halduskohtu
  45. oktoobri
  46. a otsus täies ulatuses. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole õige kohtuotsuse põhjendus, et isikule ei saa viivistasu otsust teha, kui pole avalikult fikseeritud, kuidas parkimise algusaega fikseerida. Parkimise alustamise aja tähistamise nõuetega kursis olemiseks piisab Liiklusseaduse tundmisest ning puudub vajadus märkide ülesseadmiseks, mis kirjeldaksid, kuidas täpselt parkimisaja algusaega tähistada tuleb; parkimise algusaja tähistamise viiside mittetundmist ei saa põhjendada määruse "Parkimistasu" mittetundmisega; 2) parkimispiletile trükitud parkimispileti ostmise kellaaega ei saa mõista parkimise algusaja kirjaliku märkimisena, sest parkimispileti ostmise aeg ei tõenda üheselt parkimise alustamise aega. Piletile trükitud parkimispileti ostmise aeg võib tõendada vaid pileti ostmise aega, parkimise alustamise ja parkimispileti ostmise vahel puudub seos; 3) määruse "Parkimistasu" punktis 4.3 on täpsustatud, et parkimispiletil märgitud parkimise algusaeg pikeneb vaid parkimise algusaja tähistamise korral parkimise alguses kasutamata jäänud parkimise aja võrra; 4) käesolevas vaidluses ei oma tähendust, kas vastustaja eksis kellaaja märkimisel tahtlikult või kogemata. Viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega ning seega ei saa arvestada vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Apellant taotles Tartu Halduskohtu
  47. oktoobri
  48. a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta A. Treiali kaebus rahuldamata.
  49. A. Treial ei nõustunud apellatsioonkaebusega ning leidis vastuses, et apellatsioonkaebuses toodud väited on kohut eksitavad ja paljasõnalised. Kehtiva korra kohaselt lubatakse tasuta parkimist ka parkimise alguses parkimispileti ostnud juhtidele. Parkimispiletile märgitud kellaaeg on autoomanikule ainukeseks dokumentaalseks tõendiks parkimise algusaja tähistamisel, sellel märgitud kellaaega ei saa parkimiskontrolör enam kohtus vaidlustada. Kohtu ja advokaadi selgituste kohaselt on parkimiskell, pliiats ja paber laste mänguasjad, nendega ei saa parkimise algusaega tõendada.
  50. Tartu Ringkonnakohtu
  51. detsembri
  52. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1250 rahuldati apellatsioonkaebus. Kohus tühistas Tartu Halduskohtu
  53. oktoobri
  54. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis A. Treiali kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt: 1) Liiklusseaduse § 501 lg 4 alusel peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimisaja algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega; 2) Tartu Linnavolikogu on Parkimistasu määruse p-ga 4.3.1 kehtestanud Vabaduse puiesteel pikema tähtaja, mil tekib parkimistasu maksmise kohustus alates parkimise hetkest ja selleks on 60 minutit; 3) õige on apellandi seisukoht, et kuna parkimistähtaja alguse märkimine tuleneb Liiklusseadusest, siis puudub vajadus täiendavate märkide ülesseadmiseks; 4) ei saa nõustuda vastustaja väitega, et parkimisaja algust saab tõendada ainult parkimispiletiga; selline tõlgendus on vastuolus LS §-ga 501; 5) Parkimistasu määruse p. 4.3 rõhutab, et parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg pikeneb Vabaduse puiesteel vaid siis 60 minuti võrra, kui armatuurlauale on asetatud samaaegse algusajaga parkimisautomaadi pilet ja kirjalikult või parkimiskellaga on märgitud parkimise algusaeg. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  55. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusele esitas kassatsioonkaebuse A. Treial. Kassaator leiab, et Tartus on Kaubamaja parklas võimalik tasuta parkimise õigust tõendav pilet saada parkimisautomaadist tasuta. See on ainuke kirjalik tõend, mis on vajalik parkimise algusaja tähistamiseks. Turuhoone parklas võib samuti 1 tund parkida tasuta, kuid parkimisautomaat ei väljasta tasuta parkimisõigust tõendavaid pileteid. Sellega oli kassaator pandud tema arvates sundseisu - tal tuli osta 1-kroonine pilet, et tõendada parkimise alguse aega. Selline tähistusviis on kooskõlas Tartu Linnavolikogu määrusega, kuivõrd tasuta parkimist võimaldatakse ka parkimise alguses parkimispileti ostnud juhtidele. Seisukoht, et parkimispiletiga ei saa tõendada parkimisaja algust juhul, kui see pole omakorda märgitud kirjalikult ja parkimiskellaga, on vastuolus Liiklusseaduse § 501 lg-ga
  56. Ringkonnakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Kassaator taotleb Tartu Ringkonnakohtu
  57. detsembri
  58. a kohtuotsuse tühistamist, millega tühistati Tartu Halduskohtu
  59. oktoobri
  60. a otsus.
  61. Tartu Linnavalitsuse vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Vastustaja väitel ei ole kassaatori võrdlus kahel erineval parkimisalal parkimise korra kohta asjakohane, sest antud juhul on avalik tasulise parkimisalaga võrreldavaks alaks eraterritoorium, millel parkimise tingimused on kehtestanud vastava maa-ala omanik oma äranägemise järgi. Linnavalitsus ei ole pidanud otstarbekaks sellise võimaluse loomist, sest selline pilet ei kajastaks tegelikku parkimise algusaega ning parkimise alguses tekib ajavahemik, kus sõiduki juht läheb tasuta piletit võtma ning parkimise algusaega ei ole tähistatud. Vastustaja arvates parkimispileti ostmise aeg ei tõenda üheselt parkimise alustamise aega. Piletile trükitud parkimispileti ostmise aeg võib tõendada vaid pileti ostmise kellaaega. Konkreetsel juhul tulnuks parkimispileti lõppedes parkimine lõpetada või edasise parkimise eest tasu maksta. Kontrolli teostamise hetkel ei olnud tasu makstud.
  62. Kohtuistungil jäi kassaator oma varasemate põhjenduste juurde ning taotles kaevatava Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta jõusse Tartu Halduskohtu
  63. oktoobri
  64. a otsus. Kassaator palus välja mõista kohtuistungile sõitmiseks kulutatud 10 liitri bensiini väärtus 128 krooni. Vastustaja vaidles kassatsioonile vastu ning leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  65. Liiklusseaduse § 501 lg 4 sätestab, et kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Parkimistasu maksmist Tartu linna tasulistes parkimispiirkondades reguleerib Tartu Linnavolikogu
  66. veebruari
  67. a määrus nr 17 "Parkimistasu", mida on muudetud Tartu Linnavolikogu
  68. juuni
  69. a,
  70. veebruari
  71. a ning
  72. jaanuari
  73. a määrustega. Nimetatud määruse punkt 4.3 sätestab, et juhul, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjalik teade peab olema vormistatud arusaadavalt, väljast nähtavalt ja loetavalt. Kirjalik teade jäetakse mootorsõiduki sisse. Asetades armatuurlauale samaaegse algusajaga parkimisautomaadi pileti ja kirjalikult või parkimiskellaga märgitud algusaja, pikeneb parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg 15 minuti võrra või parkides punktis 4.3.1 loetletud tänavalõikudel, pikeneb lõpuaeg 60 minutit. Käesoleval juhul parkis A. Treial sellises parklas, kus parkimise algusaja nõuetekohasel teatavakstegemisel tekib parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest.
  74. Parkimise alustamise märkimiseks paigutas A. Treial sõidukile parkimispileti, mille eest oli tasutud 1 kroon. Käesoleva asja lahendamiseks tuleb vastata küsimustele, kas parkimispiletil märgitud kellaaega saab lugeda parkimise algusajaks ning kas üksnes parkimispileti paigutamisel sõidukile tekib isikul õigus tasuta parkimiseks vastavalt 15 või 60 minuti ulatuses.
  75. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et parkimisautomaadist väljastatud ja sõidukile paigaldatud nõuetekohane parkimispilet on parkimismenetluses dokumendiks, millega tõendatakse parkimise algust. Samal ajal on parkimispilet ka dokumendiks, millega isik tõendab parkimise eest nõutava tasu maksmist. Kolleegium ei pea põhjendatuks ning kehtiva halduspraktikaga kooskõlas olevateks vastustaja väiteid, et sõidukile paigaldatud parkimispiletil märgitud kellaaeg ei saa tõendada parkimise alustamise aega, vaid osundab üksnes pileti ostmise ajale. Vastustajal on õigus, et sõiduki parkimisalasse faktilise paigutamise, parkimispileti soetamise ja selle sõidukile paigutamise vahele jääb reeglina teatud ajavahemik. Vaatamata sellele saab parkimise algusaega arvestada parkimispiletil märgitud ajast, v.a nendel erandlikel juhtudel, kui faktilise parkimise ja pileti soetamise vaheline ajavahemik ei ole mõistliku pikkusega.
  76. Parkimise algusaega saab juhul, kui õiguslikult on ette nähtud tasuta parkimise periood, tähistada ka muul viisil, s.o parkimiskellaga või kirjalikult. Liiklusseaduse parkimise korraldamisega seonduvad sätted ega ka Tartu Linnavolikogu osundatud määruse sätted ei määratle, millise dokumendiga saab parkimise algusaega fikseerida. Kolleegium peab aga ka tasuta parkimisõiguse kasutamisel Liiklusseaduse § 501 lg 4 nõuetega kooskõlas olevaks mitte üksnes omakäelist parkimise algusaja märkimist, vaid ka parkimispileti soetamist. Kolleegium möönab eeltoodut arvestades, et praktikas võib parkimise alustamisel (mobiiltelefoni abil parkimise erisusi mitte arvestades) kujuneda kolm erinevat situatsiooni: 1) isik ostab parkimispileti ning lisaks märgib eraldi paberile või parkimiskellale parkimise algusaja; 2) isik ostab üksnes parkimispileti, millelt nähtub tasulise parkimise aeg; 3) isik märgib üksnes eraldi paberile või parkimiskellale parkimisaja alguse. Nimetatud viisidele on ühtne see, et isik on fikseerinud parkimise algusaja ning kolleegiumi arvates saab isik seetõttu ka kasutada tasuta parkimise õigust seaduses või kohaliku omavalitsusorgani poolt määratud ulatuses. Kolleegium leiab, et Liiklusseaduse § 501 lg 4 nõuetest ei tulene lisaks parkimispiletile parkimise alustamise aja kohta täiendava tõendi esitamise kohustust. Parkimise alguse teatavakstegemine parkimiskellaga või vastava kellaaja märkimisega paberil on vajalik üksnes juhul, kui isik ei soovi parkida enam kui tasuta parkimisaja kestel, s.t ta ei ole kohustatud soetama parkimispiletit. Kolleegium möönab, et kõik eelnimetatud variandid võivad ühel või teisel määral kaasa tuua parkimisaja alguse ebatäpse määramise. Kahjuks ei taga ka parkimiskell või parkimise alustamise aja märkimine eraldi paberile iseendast nõutavat täpsust. Kolleegium leiab, et võimalikud probleemid tegeliku parkimise alguse aja tuvastamisel on haldusorganil võimalik lahendada parkimisjärelevalve parema korraldamise või täiendavate tehniliste lahenduste teel, koormamata sealjuures parkijat ebamõistlikult. Kolleegium peab õigeks Liiklusseaduse § 501 lg-t 4 tõlgendamist viisil, et ka siis, kui isik parkimise alustamisel on ostnud üksnes parkimispileti, sisaldab tema õiguspärane parkimisaeg lubatud tasuta parkimise aega. Õiguslikult ei oma tähendust, kas nimetatud tasuta parkimisaeg hakkab kulgema parkimise algusest või järgneb see tasulisele parkimisajale. Tartu Linnavolikogu
  77. veebruari
  78. a parkimistasu määruse nr 17 punkti 4.3 kirjeldab situatsiooni, kus isik on ostnud parkimispileti ning lisaks märgib parkimiskellaga või eraldi paberil parkimise algusaja. Vastustaja on oma vastuses kassatsioonkaebusele nentinud, et Tartu Linnavolikogu ei ole sellega kehtestanud parkimise algusaja tähistamisele uut või Liiklusseadusest erinevat korda, vaid määruse regulatsiooni eesmärk on mitmetimõistetavuste vältimine. Nimetatud määruse põhiseaduspärasel tõlgendamisel tuleb eeldada, et see määrus kooskõlas Liiklusseadusega ei välista tasuta parkimise õigust ka juhul, kui parkimise algus on fikseeritud üksnes parkimispiletiga.
  79. Eeltoodust lähtudes kuulub A. Treiali kassatsioonkaebus rahuldamisele. Halduskolleegium tühistab Tartu Ringkonnakohtu
  80. detsembri
  81. a otsuse. Kohus jätab jõusse Tartu Halduskohtu
  82. oktoobri
  83. a otsuse, asendades selle põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. Kautsjon kuulub tagastamisele. Kassaator on esitanud taotluse hüvitada tema sõidukulud seoses osavõtuga kohtuistungist Riigikohtus. Kassaator kasutas selleks isiklikku sõiduautot ning on esitanud bensiini soetamise kuludokumendi summas 128 krooni. A. Treial esitas ka apellatsioonimenetluses taotluse sõidukulude hüvitamiseks seoses osavõtuga kohtuistungist ringkonnakohtus summas 123 krooni. Nimetatud kulutused kogusummas 251 krooni on põhjendatud ning kuuluvad kassaatori kasuks väljamõistmisele vastustajalt. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.