Riigikohtunik Lea Kivi eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-4-1-10-07 juurde
- Põhiseaduse § 61 järgi algavad Riigikogu liikmete volitused valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
- märtsil 2007 registreeris Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogu XI koosseisu liikmetena Siiri Oviiri, Katrin Saksa ja Andres Tarandi.
- märtsil 2007 esitasid Riigikogu liikmed Siiri Oviir, Katrin Saks ja Andres Tarand Riigikogu juhatusele järgmised avaldused. S. Oviir ja K. Saks avaldasid, et töö jätkamise tõttu saadikuna Euroopa Parlamendis loobuvad nad Riigikogu XI koosseisu liikme ametikohast. A. Tarand avaldas, et ei kavatse osa võtta Riigikogu XI koosseisu tööst, et ta on seda avalikult teatanud ka enne
- märtsil 2007 toimunud valimisi ning et ta ei ilmu ametivande andmisele. Riigikogu juhatus käsitas kõiki neid avaldusi kui Riigikogu liikmete keeldumist anda ametivanne ja esitas
- aprillil 2007 Riigikogu töökorra seaduse § 6 alusel Riigikohtule taotluse S. Oviiri, K. Saksa ja A. Tarandi Riigikogu liikme volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks.
- Minu arvates on nii Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg-s 3 ja kui ka Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 26 lg-s 1 sätestatud Riigikohtu pädevus lõpetada enne tähtaega selle Riigikogu liikme volitused, kes keeldub ametivannet andmast, vastuolus Põhiseaduse § 64 lg 2 pga
- Põhiseaduse selle paragrahvi kohaselt piirduvad Riigikohtu volitused Riigikogu liikmete volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks juhtudega, mil Riigikogu liige on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. Riigikohtu üldkogu
- veebruari
- a otsuses asjas nr 3-5-0-1-02, asuti motiveerimatult seisukohale, et "olukorra, mida Põhiseadus ei ole ette näinud, reguleerimine Riigikogu töökorra seaduses pole vastuolus Põhiseaduse mõttega". Kuna otsusest ei nähtu, miks peeti seadusega Riigikohtule täiendavate volituste andmist Põhiseadusega kooskõlas olevaks, saab järeldada, et ametivande andmisest keeldumine mahutati Põhiseaduse § 64 lg 2 p-s 4 nimetatud Riigikogu liikme kestva võimetuse alla täita oma ülesandeid. Olen nõus kolleeg Eerik Kergandbergi eriarvamuses väljendatuga, et "kestev võimetus" on määratlemata õigusmõiste, kuid tema liiga avar sisustamine on vastuolus põhiseaduse mõttega. Lõpetades ennetähtaegselt Riigikogu liikme volitused, kontrollib ja hindab Riigikohus tõendeid ning kaalub, kas isik, kes omaalgatuslikult Riigikogust ei lahku, tuleb oma ülesannete täitmisega toime või on kestvalt võimetu neid täitma. Riigikohtul lasub siin kohustus kaitsta Riigikogu liiget tema volituste põhjendamatu lõpetamise eest.
- Käesolevas asjas puudus aga igasugune õiguslik vaidlus. Nii Riigikogu juhatusele kui ka Riigikohtule täiendavalt esitatud avaldustes märkisid Riigikogu liikmed S. Oviir, K. Saks ja A. Tarand, et nad soovivad edasi töötada Euroopa Parlamendis. Seetõttu on tegemist sisuliselt nende omaalgatusliku lahkumisega Riigikogust - tagasiastumisega ja vastavalt Riigikogu töökorra seaduse §-le 8 lõpevad sellisel juhul Riigikogu liikme volitused päeval, mil Riigikogu juhatus teeb otsuse asendusliikme asumise kohta. Lea Kivi
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.