Obsah (4)

§ 647§ 6444§ 77§ 34

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 647

kohaselt, kui rikuti enampakkumise olulisi tingimusi, tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast. Praegusel juhul on enampakkumise olulisi tingimusi rikutud.

§-s 647 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg. Lisaks tuleb

§ 647

tõlgendada koosmõjus põhiseaduse (PS) § 15 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklitega 6 ja 13, mis nõuavad, et nõude esitamisel kehtestatud tähtajad ei oleks sellised, mis muudaksid nõude esitamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Olukorras, kus isik on välisriigi kodanik, ei viibi Eestis ning teda ei teavitata tema suhtes toimuvast menetlusest või vastuvõetud otsustest, on isiku poolt otsuste tähtaegne vaidlustamine objektiivselt takistatud. Selline objektiivne takistus on aga aluseks nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. TsMS § 45 lõike 1 järgi võib kohus seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaega ennistada, kui see on mööda lastud kaalukatel põhjustel.

1. juunil
2. a kinnistati korter kostja III nimele.
4. aprillil
5. a kaasas Tallinna Linnakohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena kostjate poolel kohtutäitur M. Laanemetsa ja ERGO Kindlustuse AS-i.
6. Kostja I hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi on aegunud, ja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks. Kostja II hagi ei tunnistanud. Kostja väitis, et hagi on aegunud, ja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks. Kostja III hagi ei tunnistanud. Kostja omandas korteri heauskselt. Taotlus tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, TMS § 647 tähtaeg on mõistlik. Iseseisva nõudeta kolmas isik ERGO Kindlustuse AS taotles aegumise kohaldamist. Iseseisva nõudeta kolmas isik kohtutäitur M. Laanemets taotles enda kõrvaldamist menetlusest kolmanda isikuna ja hagiavalduse rahuldamata jätmist.
8. mai
9. a määrusega ennistas Harju Maakohus hagejale hagi esitamise tähtaja sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Maakohtu määruse kohaselt sätestas hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 45 lõige 1, et kohus võib seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Sama põhimõtte sätestab ka
10. jaanuaril
11. a jõustunud TsMS § 67 lõige 1, mille kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Hageja on menetlustähtaja mööda lasknud mõjuvatel põhjustel. Ta on Austraalia kodanik, passi väljavõttest nähtuvalt lahkus ta Eestist
12. juunil
13. a ja saabus tagasi Eestisse
14. aprillil
15. a. Täitemenetlusest hagejat ei teavitatud. Tähtaja ennistamata jätmine tooks kaasa hageja jaoks negatiivsed tagajärjed, sest ta ei saaks kaitsta oma õigusi.
16. Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ja palus maakohtu määruse tühistada. Kostja III esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ja palus maakohtu määruse tühistada ning jätta hageja taotlus hagi esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kostja I nõustus määruskaebustes esitatud seisukohtadega ja palus maakohtu määruse tühistada. Kolmas isik kohtutäitur M. Laanemets esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Kolmas isik ERGO Kindlustuse AS toetas M. Laanemetsa määruskaebust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
17. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
18. detsembri
19. a määrusega maakohtu määruse. Ringkonnakohus märkis määruse resolutsioonis, et määruse peale ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohus leidis, et hagi esitamise tähtaeg on materiaalõiguslik tähtaeg ja selle ennistamine ei ole TsMS §-des 67 ja 68 sätestatud menetlustähtaegade ennistamiseks ettenähtud korras võimalik. Kuna materiaalõiguslike tähtaegade ennistamiseks ei ole võimalik kohaldada sätteid, mis reguleerivad menetlustähtaegade ennistamist, siis puudub vaidlustatud määruse peale esitatud määruskaebuste lahendamisel vajadus hinnata seda, kas asja sisu seisukohalt tähtsust omav materiaalõiguslik tähtaeg on mõistlik, kooskõlas põhiseaduse ja EIÕK sätetega ja võimaldab kahjustatud isikul oma huve kaitsta või mitte. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
20. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav TsMS § 68 lg 4 esimese lause alusel.

§ 647

sätestas, et kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Tegemist oli menetlustähtajaga, kuna tähtaeg asus menetlusseadustikus, mitte materiaalõigusaktis. Asjaolule, et tegemist oli menetlustähtajaga, viitab ka sätte grammatiline ülesehitus. Aastase tähtajaga polnud seotud kohtusse pöördumine, vaid tähtaeg oli antud kohtule otsuse tegemiseks. Sätte tõlgendamine menetlustähtajana on ka loogiline, kuna vastupidine tõlgendus viiks ebamõistliku tagajärjeni. Kui lugeda sätet aegumistähtajaks, piisaks sellest, et kohtutäitur hoiaks enampakkumisakti salajas kuni tähtaja lõpuni ning esitaks selle alles siis registrile. Selliselt oleks võetud igasugune teoreetilinegi võimalus enampakkumise kohtulikuks vaidlustamiseks ning ebaseaduslikult võetud omandiõiguse taastamiseks.

1. Kostja I leiab, et määruskaebus on ekslikult menetlusse võetud. Määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastasel korral tuleb kaebus aga jätta rahuldamata. Kostja II määruskaebusega ei nõustu. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus ringkonnakohtu määruse edasikaebamiseks. Määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastasel korral tuleb kaebus aga jätta rahuldamata. Kostja III määruskaebusega ei nõustu. Kostja leiab, et ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav ja tuleb jätta läbi vaatamata. Selle läbivaatamisel tuleb kaebus aga jätta rahuldamata. Iseseisva nõudeta kolmandad isikud ei ole oma seisukohti määruskaebuse kohta esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Asi tuleb saata Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
3. Esmalt peab kolleegium vajalikuks käsitleda ringkonnakohtu määruse peale edasikaebamise võimalikkust. Kolleegiumi arvates ei ole praegusel juhul õige kohaldada TsMS § 68 lg-s 4 sätestatut. Nimetatud lõike esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu menetlustähtaja ennistamise või ennistamata jätmise määruse peale. Sama lõike teise lause kohaselt ei saa Riigikohtule edasi kaevata maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale. Kolleegiumi arvates on TsMS § 68 lg 4 kohaldatav ainult neil juhtudel, mil kohtud on analüüsinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus või muudes õigusaktides ettenähtud menetlustähtaja ennistamise küsimust ja menetlustähtaja ennistanud või ennistamata jätnud (TsMS § 67 lg 1). Praegusel juhul on ringkonnakohus aga õigesti leidnud, et tegemist ei ole menetlustähtajaga, vaid hagi aegumise tähtajaga. Seetõttu tuleb määruskaebuse esitamise võimalikkust kontrollides lähtuda TsMS §-st
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 696 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Kuna ringkonnakohtu määrusest (resolutsioonist ega ka määruse põhjendustest) ei selgu asja menetluse jätkumine, samuti seetõttu, et vaieldakse selle üle, kas seaduses sätestatud sundenampakkumise vaidlustamise tähtaeg on menetlusõiguslik tähtaeg või on see nõude aegumistähtaeg, s.o materiaalõiguslik tähtaeg, on määrus edasikaevatav. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha aegumise kohaldamise taotluse suhtes ka vaheotsuse, mille peale oleks menetlusosaline saanud esitada kaebuse ka Riigikohtule.
5. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et

§-s 647 oli sätestatud hagi aegumistähtaeg vallasasja enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks. Küll on ringkonnakohtu määruses seda tähtaega eksitavalt nimetatud hagi esitamise tähtajaks. Hagi esitamise ajal oli

§ 647

sõnastatud järgmiselt: "Kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi." Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et nimetatud sättes viidatud üheaastane tähtaeg oli kehtestatud kohtule enampakkumise hagi menetlemise ajalise piirina. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et varasem täitemenetluse seadustik sätestas enne

1. detsembrit
2. a kolmeaastase tähtaja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (§ 61),
3. detsembrist
4. a kuni
5. märtsini
6. a aga isegi viieaastase tähtaja (§ 647). Nimetatud tähtaegade korral on raske leida mõistlikku põhjendust seadusandja poolt kohtutele nii pika menetlusaja andmiseks enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamiseks.
8. detsembril
9. a jõustunud täitemenetluse seadustiku muudatuste kohaselt sätestas

§ 6444

järgmist: "Võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud võivad esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks käesoleva seadustiku §-s 647 nimetatud põhjustel." Riigikohus on oma

1. veebruari
2. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 (RT III 2007, 8, 69) leidnud, et TMS §-s 6444 oli kinnisasja enampakkumise vaidlustamiseks sätestatud hagi aegumistähtaeg. Kolleegiumi arvates puudub mõistlik põhjendus, leidmaks, et vallasasjade enampakkumise korral ei olnud üheaastane tähtaeg hagi aegumistähtaeg, kui kinnisasjade enampakkumise korral oli kahenädalane tähtaeg hagi aegumistähtaeg. Teistsuguseks järelduseks ei anna kolleegiumi arvates alust ka normide osaliselt erinev sõnastus. Olemuselt on mõlemad normid suunatud reguleerima sama küsimust - hagi esitamise õigust enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes ning selle hagi aegumistähtaega. Puudub mõistlik seletus sellele, miks seadusandja oleks pidanud vallasasjade enampakkumise korral kohtutele ette nägema hagi üheaastase menetlemise aja, kui kinnisasjade korral sellist tähtaega ei oleks ette nähtud või see oleks üksnes kaks nädalat.
3. Määruskaebuses viidatud analoogia

§-ga 77 ei ole kolleegiumi arvates asjakohane, sest TMS § 77 lõigetes 1 ja 2 ei reguleeritud hagi esitamise tähtaegu, vaid kaebuse esitamist kohtutäituri tegevuse peale ja kohtutäituri tehtud otsuse peale kaebuse esitamist kohtule.

§ 77

lõikes 3 sätestatud kahenädalane tähtaeg oli tõesti ette nähtud kohtutele kaebuse menetlemise ajana ja sellena ka selgelt eristatav TMS § 77 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohtutäituri ja kohtu poole pöördumise tähtaegadest. Seadusandja on pidanud TMS § 77 lg 3 järgi vajalikuks kaebuse kiiremat kohtulikku menetlemist, kuna kaebuse esitamine ei peatanud

§ 34lg 2 p 5 kohaselt automaatselt täitemenetlust.

1. jaanuarist
2. a kehtiva TMS § 223 lg 1 sätestab samuti enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja. Vastavalt
3. juulist
4. a kehtiva TsÜS § 142 lg-le 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.
5. Kuna ringkonnakohus menetles kostjate määruskaebusi maakohtu hagi esitamise tähtaja ennistamise määruse peale, siis oleks kolleegiumi arvates tulnud TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel ja menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Seda isegi juhul, kui määruskaebustes ei taotletud asja tagasisaatmist maakohtule. Kuigi ringkonnakohus ei ole andnud esimese astme kohtule juhiseid analüüsida hagi aegumise küsimust, on kostjad toimiku materjalide põhjal toetunud hagi aegumisele ning esimese astme kohus peab hagi ja aegumise küsimuse lahendama kohtuotsusega. Riigikohus saadab asja tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
6. Kolleegium ei näe

§ 647

vastuolu põhiseaduse §-ga 10, § 13 lg-ga 2, §-ga 15 ja §ga 32, millele on viidatud määruskaebuse esitaja täiendavates õiguslikes seisukohtades. Põhiseaduse §-st 10 on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma

1. detsembri
2. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-16-05 tuletanud õiguskindluse põhimõtte, mille üks komponent omakorda on õigusselguse põhimõte (PS § 13 lg 2). Viidatud lahendi kohaselt peab õigusselguse põhimõtte järgi isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob. Selgemad ja täpsemad peavad olema normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata. Kolleegium leiab, et praegusel juhul on võimalik seaduse tõlgendamise teel järeldada, et

§-s 647 sätestati hagi aegumise tähtaeg. Normi võimalik sõnastuslik ebaselgus ei tähenda tingimata põhiseaduse vastasust. Eespool viidatud põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendis viitas kolleegium ka sellele, et normi tagajärgede ettenägemisel tuleb vajadusel kasutada ka asjakohase nõustamise abi. Põhiseaduse § 15 kehtestab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See õigus on praegusel juhul tagatud -

§ 647kohaselt oli õigus kohtus vallasasja enampakkumine vaidlustada.

Samas on see õigus nagu enamik nõudeõigustest õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt piiratud nõude aegumistähtajaga. Ka õigussuhte teisel osalisel (praegusel juhul eelkõige ostjal) on õiguspärane ootus, et tema enampakkumise teel omandatud omandiõigusse pärast seadusega sätestatud ajavahemiku möödumist enam ei sekkutaks. Hagejal on aga õigus nõuda kohtutäiturilt või kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist, kui tema õigusi on enampakkumise käigus või muul viisil rikutud. Põhiseaduse § 32 lg 1 kohaselt kaitstakse igaühe omandiõigust, sh ka enampakkumisel asja ostnud isiku omandiõigust. See aga ei tähenda, et ka täitemenetluse käigus müüdava võlgniku vara eest tuleb võlgnikule tagada õiglane ja kohene hüvitis. Täitemenetluses prevaleerib sissenõudja õigustatud huvi saada võlgniku omandisse kuuluva vara müümise arvel rahuldatud oma täitedokumendis väljendatud nõue võlgniku vastu. 16. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata riigituludesse. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa