RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-13-07 2

§ 102

lg 2 näeb ette võimaluse halduslepingu ühepoolseks muutmiseks või lõpetamiseks, ei ole kaebajale esitatud ühtegi vastavat kirjalikku selgitust, samuti ei ole vastustaja teinud ettepanekut lepingu muutmiseks. Vastustaja on suuliselt väljendanud, et kuna Viru väljak 2 ja 2A anti hilisema lepinguga planeerida AS-le Merko Ehitus, siis kaebuse esitaja projekti ei menetleta. Kaebaja soovib vastustajat kohustada jätkama tema poolt koostatud detailplaneeringu projekti menetlemist. Kaebuse esitaja pöördus oma õiguste kaitseks hagiga tsiviilkohtusse kohustuse täitmise nõudes. Tallinna Linnakohus lõpetas menetluse, asudes seisukohale, et tegemist on halduskohtu alluvuses oleva vaidlusega. Samale seisukohale asusid Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus.

1. Tallinna Halduskohtu
2. aprilli
3. a otsusega haldusasjas nr 3-04-156 jäeti AS Aswega kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on AS Aswega ja SAPA vahel sõlmitud leping haldusleping. Kohus asus seisukohale, et vastustaja tegevus detailplaneeringu lähteülesandes märgitud planeeringuala muutmisel oli õiguspärane. Lähteülesande koostamine, kooskõlastamine ja kinnitamine on haldusesisene tegevus. Asjaolu, et linn pärast lepingu sõlmimist kaebajaga kasutas oma õigust muuta planeeringu lähteülesannet, ei tähenda, et kaebajal on õigus vastavalt lepingule nõuda planeeringu koostamist endise lähteülesande alusel ja mahus. Kui kaebuse esitaja leidis, et seoses lähteülesande muutumisega tuleb muuta ka lepingut, siis oli tal õigus pöörduda vastava ettepanekuga vastustaja poole. Lepingu p 3.2 annab vastustajale õiguse planeeringu menetlusse võtmisest keelduda, kui planeeringuprojekt ei vasta lähteülesandele. Seega ei saa kohus kohustada vastustajat jätkama kaebaja esitatud detailplaneeringu eskiisi menetlemist. Planeeritava ala Viru väljak 2 ja 2A omanikud on avaldanud soovi leida ise planeeringulahendus oma maa-alale. Tallinna linn on põhjendatult arvestanud planeeritava ala kinnisasjade omanike huvidega.
4. AS Aswega esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt on halduskohus andnud lähteülesande muutmisele kaks vastuolulist hinnangut. Kohus on ühelt poolt leidnud, et lähteülesande muutmine ei ole kaasa toonud halduslepingu muutmist ja et haldusleping on kehtiv, teisalt aga märkinud, et kaebuse esitaja ei saa kehtivat halduslepingut realiseerida enam mitte kolme vaid ühe kinnistu osas. Planeeringu lähteülesande muutmisega ei saanud muuta kehtivat halduslepingut. Vastustaja ei ole lepingut muutnud ka

§ 102alusel.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a otsusega haldusasjas nr 3-04-156 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus leidis, et detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine rikub vastuvõtmisest huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Lepingu p-de 2.2.3 ja 3.1 kohaselt sõltub kaebuse esitaja õigus nõuda detailplaneeringu projekti vastuvõtmist muuhulgas detailplaneeringu kooskõlast lähteülesandega. Ringkonnakohus nõustus, et halduskohtu hinnang lähteülesande muutmisele oli ebaselge. Käesolevale juhule ei ole otseselt üle kantav arusaam, mille kohaselt lähteülesande muutmine on haldusesisene tegevus. Kaebuse esitaja on pöördunud kohtusse mitte enda õiguste kaitseks planeeringuala maakasutajana, vaid halduslepingust tuleneva planeeringu koostamise õiguse kaitseks. Lähteülesande muutmine mõjutas otseselt kaebuse esitaja halduslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole aga lähteülesande muutmise korralduse õiguspärasuse hindamine. Kontrollida tuleb, kas keeldumine kaebuse esitaja koostatud detailplaneeringu projekti menetlusse võtmisest oli õiguspärane. Lepingu p 3.2 annab vastustajale õiguse keelduda detailplaneeringu projekti menetlusse võtmisest selle mittevastavuse korral lähteülesandele. Detailplaneeringu projektiga hõlmatud planeeringuala oluline lahknevus planeeringuala lähteülesandega määratud suurusest on selline mittevastavus lähteülesandele, mille puhul projekti menetlusse võtmisest keeldumine lepingu p 3.2 alusel on õigustatud. Ringkonnakohus märkis lisaks, et kinnistu omanikel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et detailplaneeringu koostamine kui avalik-õiguslik ülesanne neile delegeeritaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. AS Aswega esitas kassatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kassaator leiab, et kohus on andnud lähteülesande muutmisele vale õigusliku hinnangu. Tegemist ei ole haldusaktiga, seega ei saa see muuta kassaatori ja vastustaja vahelisi õigussuhteid. Kehtiv haldusleping näeb üheselt ette selle muutmise ja lõpetamise korra. Vastustaja ei ole seda korda järginud, seega on leping tänini kehtiv. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Käesoleva vaidluse poolte vahel sõlmiti
6. juunil 2001 leping planeeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmiseks.
7. juuni
8. a korraldusega nr 1919-k muutis vastustaja planeeritavat ala, arvates sellest välja Viru väljak 2 ja 2A kinnistud. Sellega muutis vastustaja
9. juunil 2001 vastu võetud detailplaneeringu algatamise korraldust ning sisuliselt ka detailplaneeringu lähteülesannet, millega planeeritav ala oli kindlaks määratud. Planeeringuala on märgitud ka pooltevahelises lepingus.

§ 95kohaselt on haldusleping haldusõigussuhteid reguleeriv kokkulepe.

Halduslepingu sõlmimisel nõustuvad mõlemad pooled lepingus kindlaksmääratud tingimustega. Konsensuse nõue laieneb reeglina ka lepingu tingimuste muutmisele, erandjuhtum on sätestatud

§ 102lg-s 2.

Erinevalt halduskohtust ja ringkonnakohtust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et haldusorganipoolne lepingu alusdokumentide (detailplaneeringu algatamise korraldus ja detailplaneeringu lähteülesanne) muutmine ei tähenda, et muutunud oleksid ka halduslepingu tingimused. 8.

§ 102

lg 1 kohaselt muudetakse halduslepingut tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades samas paragrahvis kehtestatud erisusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 5 sätestab seaduse dispositiivsuse põhimõtte, mille kohaselt võib seaduses sätestatust lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Seega tuleb esmalt lähtuda pooltevahelisest kokkuleppest lepingu muutmise kohta. Lepingu muutmise kord on kirjas lepingu p-s 8, mille kohaselt võib lepingut muuta ainult huvitatud isiku ja ameti kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad allakirjutamise momendist või poolte määratud tähtajal. Kirjeldatud viisil amet lepingut muutnud ei ole.

§ 102

lg 2 annab haldusorganile võimaluse halduslepingut ka ühepoolselt muuta, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. Tegemist on piiratud võimalusega, mille abil on võimalik vältida ülekaaluka avaliku huvi järgimise sõltumist haldusorganiga lepingu sõlminud isiku tahtest.

§ 102lg 3 kohaselt peab haldusorgan sellisel juhul lepingu muutmist põhjendama.

Seega eeldab ka lepingu ühepoolne muutmine seaduses sätestatud toimingute läbiviimist - ülekaaluka avaliku huvi raske kahjustamise ohu tuvastamist, selle ohu vältimise võimaluste väljaselgitamist ning lepingu muutmise vajaduse tuvastamisel teisele lepingupoolele vastavate põhjenduste esitamist. Lepingu ühepoolne muutmine ei saa toimuda üksnes lepingu alusdokumentide muutmisega. Seega ei ole pooltevahelist lepingut muudetud ka

§ 102alusel.

Kuivõrd lepingut muudetud ei ole, on see pooltele täitmiseks kohustuslik algselt kokkulepitud tingimustel.

1. Ringkonnakohus tuvastas, et SAPA otsustas
2. juunil 2002, et AS Aswega esitatud detailplaneeringu projekti ei menetleta edasi põhjusel, et projekt hõlmab ka Viru väljak 2 ja 2A krunte, ning teatas sellest ka AS-le Aswega. Kuivõrd poolte õiguste ja kohustuste selgitamisel tuleb lähtuda lepingus sätestatud tingimustest ning leping nägi ette Viru väljak 2 ja 2A krunte hõlmava planeeringuala, ei ole planeeringuprojekti menetlusse võtmata jätmine toodud motiivil õigustatud. Vastustaja ei saanud tugineda asjaolule, et planeeringuprojekt ei vasta planeeringu lähteülesandele, kuivõrd tema ning AS Aswega lepinguliste suhete raames kehtisid lähteülesande tingimused muutmata kujul. Seega on vastustaja jätnud täitmata oma lepingulise kohustuse võtta lähteülesandele vastavalt koostatud detailplaneeringu projekt menetlusse (vt lepingu p 2.2.3). 10.

§ 105

lg 1 alusel kohaldatakse halduslepingutele tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades Haldusmenetluse seadusega kehtestatud erisusi. SAPA on lepingulistes suhetes AS-ga Aswega oma kohustust VÕS § 100 tähenduses rikkunud. Pooltevahelise lepingu p 5 kohaselt vastutavad lepingupooled endale lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest lepingus ja Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras ja ulatuses. Lepingu p 6 kohaselt vabastatakse lepingupool oma lepinguliste kohustuste mittetäitmise ja kahju tekkimisega seotud vastutusest üksnes force majeure tingimuste esinemisel.

1. Lepingu rikkumise esinemisel on teisel lepingupoolel õigus kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Kaebaja on esitanud taotluse vastustaja kohustamiseks lepingu täitmist jätkama. Kaebuse esitaja soovib, et vastustaja menetleks edasi tema poolt koostatud detailplaneeringu projekti. Kohustuse täitmise nõude näeb õiguskaitsevahendina ette VÕS § 108 lg 2, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rikutud kohustuse täitmist. Kohustamiskaebuse esitamist halduskohtusse võimaldab HKMS § 6 lg 1 p 2, mille kohaselt võib kaebusega taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist ning peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Seega on kaebuses taotletud õiguskaitsevahend halduskohtumenetluses lubatav.
2. Kuivõrd AS-l Aswega on nõudeõigus ning esitatud taotlus on halduskohtumenetluses lubatav, tuleb AS Aswega kaebus rahuldada ning vastustajat kohustada kaebaja koostatud detailplaneeringu projekti edasi menetlema. VÕS § 108 lg 2 p 1 kohaselt ei või kohustuse täitmist nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu. Kolleegium möönab, et planeeringuprojekti menetlemise kohustuse täitmine võib osutuda kas osaliselt või täielikult võimatuks. Asja materjalidest nähtub, et
3. juuni
4. a korraldusega nr 1919-k algatatud Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja 2A kruntide detailplaneering on
5. oktoobril
6. a korraldusega nr 2185-k vastu võetud (tl 55). Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel oleva detailplaneeringute registri järgi kehtestati Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja 2A kruntide detailplaneering
7. juunil
8. Kui vastustaja leiab, et kohustuse täitmine on muutunud kas osaliselt (nt Viru väljak 2 ja 2A kruntide osas) või täielikult võimatuks, võib ta kohustuse täitmisest VÕS § 108 lg 2 alusel keelduda. Sellisel juhul on AS-l Aswega võimalus nõuda VÕS § 115 lg 1 ning Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann