RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-9-07 Otsuse kuupäev 24. aprill 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Ko

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised. Kohus tuvastas, et A.L-l oli Venemaalt Eestisse saabudes kaasas šokolaad, plokk sigarette, kaks 0,5-liitrilist viina ja kaks 9%lise alkoholisisaldusega jooki "Bravo". Veini ega õlut A.L-l kaasas ei olnud. Tulenevalt ATKAS § 47 lg-st 1 võis A.L. aktsiisivabalt Eestisse toimetada kas ühe liitri viina või kaks liitrit lahjat alkohoolset jooki etanoolisisaldusega kuni 22 mahuprotsenti. Kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et A.L. auto salongis oli lisaks lubatud alkoholi piirkogusele kaks lahjat 0,5-liitrilist alkohoolset jooki "Bravo". Saanud tolliametnikult teada, et kahe alkohoolse joogi "Bravo" Venemaalt Eestisse toomine ei ole seaduslik ja et väärteomenetlust ei alustata, kui ta loovutab need joogid riigile, viskas A.L. joogipurgid prügikasti. Kohtu hinnangul ei olnud joogipurkide prügikasti viskamine adekvaatne viis nende loovutamiseks, kuna tollitöötaja selgitustest pidi A.L. mõistma, et loovutamine eeldab ka dokumentide täitmist. Kuna A.L. ei soostunud deklareerimata jäetud joogipurke ettenähtud korras loovutama, oli väärteomenetluse alustamine õiguspärane. Maakohus leidis, et A.L., kes oli ka varem toonud enda tarbeks Venemaalt Eestisse nii kütust kui ka alkohoolseid jooke, pidi tundma ka vastava valdkonna regulatsiooni. Muu hulgas pidi ta teadma ATKAS §-s 47 sätestatud piiranguid reisija pagasis väljastpoolt Euroopa Ühenduse territooriumi Eestisse aktsiisivabalt toimetatava alkoholi kohta, samuti teadma, et piirnormi ületav kaup tuleb deklareerida. A.L. ütlustest nähtub, et ta ei ole täpselt endale selgeks teinud, kui palju alkoholi tohib Venemaalt Eestisse tuua. Seega pidas A.L. võimalikuks, et tal võib Eestisse tulles olla alkohoolseid jooke kaasas üle seadusega kehtestatud piirnormi. Seega luges kohus tõendatuks, et A.L. pani TS § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seoses kohaldatud karistusega märkis maakohus, et A.L. süü ei ole suur, tema poolt ebaseaduslikult Venemaalt Eestisse toodud alkoholikogus on väike ja seega ei ole märkimisväärne ka riigil saamata jäänud maksusumma. Samas ei pidanud kohus võimalikuks

§ 30lg 1 alusel.

Seda põhjusel, et olukorras, kus hiljuti karistati suhteliselt suurt arvu tolliametnikke (sh ka Luhamaa tollipunkti tolliametnikke) ametialaste kuritegude toimepanemise eest, on avalik huvi tollitsoonis toimuva suhtes ilmselgelt olemas. KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED 5. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A.L. kaitsja vandeadvokaadi abi U. Tammiksaar, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist VTMS § 29 lg 1 p 1 või VTMS § 30 lg 1 alusel. Kassaatori põhiväited on järgmised. Väärteoasjas ei ole nõuetekohaselt tuvastatud, mida konkreetselt ja kui suures koguses A.L. Venemaalt Eestisse tõi. Asjaolu, et A.L-l oli kaasas kaks 0,5-liitrilist viinapudelit, ei saanud kohus tuvastada ainuüksi A.L. ütluste alusel, kuna tolliametnikud olid jätnud kauba individuaaltunnused ja kogused fikseerimata. A.L. ei pannud talle süüksarvatud tegu toime tahtlikult. Vaieldav on maakohtu järeldus, et kui isik täpselt ei tea, kui palju alkoholi tohib riiki tuua, peab ta võimalikuks, et tal on riiki sisenedes kaasas alkohol üle lubatud normi. A.L-l puudus soov seadust rikkuda. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta ei peitnud Eestisse toodud alkoholi, vaid see asus nähtavalt autoistmel. Tollis teatati A.L-le, et kui ta loovutab kaks purki jooki "Bravo" riigile, siis väärteomenetlust ei alustata. Selle peale viskas A.L. need purgid prügikasti, mida ta tõlgendaski loovutamisena. Isegi kui pidada A.L. poolt väärteo toimepanemist tõendatuks, ei saa maakohtu osutatud tolliametnike karistamine ametialaste kuritegude eest takistada A.L. suhtes

§ 30lg 1 alusel.

1. Kassatsioonivastuses palub kohtuväline menetleja jätta maakohtu otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas A.L. kaitsja kassatsiooni ja palus selle rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul ei sea kassaatori väited kahtluse alla maakohtu järeldust, et A.L. pani kahte purki 9%-lise alkoholisisaldusega jooki "Bravo" deklareerimata jättes toime TS § 73 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule vastava õigusvastase ja süülise teo. Seejuures ei ole määravat tähtsust sellel, kas A.L. pani teo toime tahtlikult või mitte, sest KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kassatsioonis ei ole esitatud argumente selle kohta, et A.L. teadmatus Eestisse aktsiisivabalt toimetatava alkoholi piirkogustest oli KarS § 39 lg 1 mõttes vältimatu, mis võimaldaks rääkida A.L-l süü puudumisest.
4. Samas leiab kriminaalkolleegium, et kassatsioonis esitatud alternatiivne taotlus - lõpetada väärteomenetlus A.L. suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel - on põhjendatud. 9.1 Väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. septembri
6. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-81-06 - RT III 2006, 33, 282, p 6;
7. detsembri
8. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-146-03 - RT III 2004, 1, 5, p 8). 9.2 Kolleegium märgib, et alkoholikogus, mille A.L. deklareerimata Eestisse toimetas, oli tühine ja sellelt tasumisele kuulunud maksusumma on oluliselt väiksem nii rahatrahvi minimaalmäärast kui ka maksukorralduse seaduse § 100 lg-s 1 nimetatud piirmäärast, millest väiksema maksusumma korral üldjuhul maksu ei määrata ja maksuotsust ei väljastata. Samuti ei kasutanud A.L. alkoholi Eestisse toomiseks pettuslikku viisi, paigutades joogipurgid autoistmele nähtavale kohale. Nimetatud põhjustel leiab kriminaalkolleegium, et A.L. süü oli väike. 9.3 Kriminaalkolleegium on ühtlasi seisukohal, et A.L. karistamiseks puudub avalik menetlushuvi. Ühe liitri lahja alkohoolse joogi deklareerimata, ent mittepettuslik Eestisse toimetamine ei ole tegu, mille puhul üld- või eripreventiivsed kaalutlused eeldaksid karistusõiguslikku sekkumist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. oktoobri
10. a otsuse asjas nr 3-1-1-85-04 (RT III 2004, 27, 291) punktidest 15 ja 16 tuleneb, et KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Kolleegium leiab, et seda seisukohta tuleb silmas pidada ka käesoleva väärteoasja lahendamisel.
11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 30 lg 1 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
12. novembri
13. a otsuse A.L. väärteoasjas tolliseaduse § 73 lg 1 järgi ja lõpetab väärteomenetluse A.L. suhtes otstarbekuse kaalutlusel. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
14. Kuna VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu üksnes väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel, aga Riigikohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, jääb A.L. poolt kaitsjatele makstud tasu tema enda kanda. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi