Obsah (4)

§ 375§ 372§ 315§ 306

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 306 lg 3 järgi on juhatus kohustatud perioodiliselt andma aru äriühingu majandustegevuse kohta. Aruandluskohustus ei ole piiratud juhatuse liikmeks oleku ajal toimunud majandustegevusega. Juhatus kui äriühingu juhtimisorgan peab olema kursis kogu äriühingu majandustegevusega, sh äriühingu täitmata kohustustega. Seega pidi kostja olema teadlik kõnealuse kohustuse olemasolust. Asjaolu, et AFI Tsantu AO saatis PVP Trade AS-ile pretensiooni ajal, mil kostja ei olnud enam PVP Trade AS juhatuse liige, ei oma asjas tähtsust samadel põhjustel. Ka pretensiooni esitamisest pidi kostja olema juhatuse liikmena teadlik samadel põhjustel kui arvete esitamisest.

§ 375lg 2 ja 31. detsembrini 2003. a kehtinud pankrotiseaduse (Pankr

S) § 16¹ lg 3 kohaselt on nii likvideerija kui ka pankrotihaldur kohustatud teatama teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimise või pankrotimenetluse toimumisest. Äriseadustik ei reguleeri eraldi juhatuse kohustusi likvideerimismenetluses, kuid

§ 372lõike 1 järgi on likvideerijal juhatuse kohustused.

Äriseadustiku aktsiaseltsi likvideerimist käsitlevad sätted eeldavad, et likvideerijaks on juhatuse liige, kelle kohustused ei muutu seetõttu, et äriühing on likvideerimisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi on kostja kohustatud hüvitama kahju, mis on tekkinud tema õigusvastasest käitumisest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on õigusvastase tegevusena käsitatav seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmine. 31. detsembrini 2003. a kehtinud PankrS § 36 sätestas võlgniku juhatuse liikme kohustuse anda tõest informatsiooni äriühingu varade, võlgade ja majandustegevuse kohta.

§-dest 306 ja 372 ning PankrS §-st 36 järeldub, et kostjal oli likvideerimismenetluse käigus kohustus teavitada likvideerijat AFI Tsantu AO nõude olemasolust. Selle kohustuse eesmärgiks on tagada võlausaldajate teavitamine likvideerimis- ja pankrotimenetlusest ning tagada neile võimalus enda huvide kaitseks seadusega ettenähtud korras. Oma kohustuse täitmata jätmisega seadis kostja AFI Tsantu AO olukorda, kus viimane ei saanud kaitsta oma õigusi seadusega selleks ette nähtud korras ning minetas seetõttu võimaluse saada oma nõue rahuldatud sarnaselt teiste võlausaldajatega. Kostja tegevusetuse tulemusena tekkis AFI Tsantu AO-le hagis nimetatud kahju. Kahju suurus tuleb kindlaks määrata Rapla Maakohtu kinnitatud kompromissi alusel, millega rahuldati 22,5% kõigi võlausaldajate nõuetest. Võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt. Kostja vastuväited selle kohta, et pole võimalik kindlaks teha, kas AFI Tsantu AO nõue oleks osutunud pankrotimenetluses kaitstuks, ei ole veenvad. Hageja on esitanud nõude üksnes põhivõla osas, samuti on hageja oma nõuet oluliselt vähendanud.

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hageja nõue PVP Trade AS vastu ega kauba üleandmine tõendatud. Maakohtu otsuses sisalduv järeldus kauba kättesaamise kohta on meelevaldne. Hageja lähtus hüpoteetilisest olukorrast, et AFI Tsantu AO nõuet oleks PVP Trade AS pankrotimenetluses täies ulatuses tunnustatud. Tõendatud ei ole, et hageja nõude tunnustamisel oleks pankrotimenetluses tehtud kompromiss, mille tulemusel oleks võlgnik tasunud igale võlausaldajale 22,5% tunnustatud nõudest. Hageja esitatud nõude loovutamise lepinguga on hagejale loovutatud nõue 32 722 eurot 68 senti, s.o 511 999 krooni. Selle nõude tunnustamisel oleks võlausaldajate nõuded rahuldatud 20,7% ulatuses. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud ega tekitanud kahju PVP Trade AS võlausaldajale. AFI Tsantu AO-le sai kahju põhjustada eelkõige PVP Trade AS, mitte kostja kui PVP Trade AS hilisem juhatuse liige. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja kui PVP Trade AS juhatuse liige rikkus oma kohustusi või põhjustas süüliselt kahju. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma AFI Tsantu AO nõudest PVP Trade AS vastu.
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
4. detsembri
5. a otsusega maakohtu otsuse materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja tekitas PVP Trade AS juhatuse liikmena AFI Tsantu AO-le kahju, kui ei teavitanud PVP Trade AS likvideerijat ega pankrotihaldurit AFI Tsantu AO nõudest. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2, § 11 ja § 22 lg 1 järgi tuleb asjas kohaldada pärast
6. juulit
7. a kehtinud seadust, sest hagiavalduses nimetatud teo pani kostja toime pärast
8. juulit
9. a. VÕSRS §-ga 120 muudeti
10. juulist
11. a äriseadustiku sätteid, mis reguleerivad äriühingu juhtorgani liikme vastutust äriühingu võlausaldaja ees, sh

§ 315lg-t 2.

See säte näeb ette juhatuse liikme üldise kohustuse hüvitada oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Juhatuse liikme kohustused on loetletud seaduse erinevates sätetes. Aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustus on tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, nagu see on sätestatud

§ 306lg-s 2.

See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse

§ 315

järgi.

§ 315

lg 2 sätestas aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutuse oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju eest. Seda sätet ei saa tõlgendada laiendavalt, s.o selliselt, et aktsiaseltsi juhatuse liikme ja aktsiaseltsi võlausaldaja vahel on eraldi õigussuhe ja et juhatuse liikmel on võlausaldaja vastu omaette kohustused, mille rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist võivad võlausaldajad nõuda. Sellise tõlgenduse kohaselt tuleneks seadusest, et juhatuse liige peaks tegutsema aktsiaseltsi võlausaldaja huvides ja täitma oma isiklikke kohustusi võlausaldaja suhtes. See oleks aga vastuolus juhatuse liikme kui võlausaldaja juhtorgani üldiste kohustustega. Seaduse kohaselt peab juhatuse liige täitma kohustusi aktsiaseltsi vastu, olema hoolas ja tegutsema äriühingu jaoks majanduslikult otstarbekalt, samuti vältima enda ja äriühingu huvide konflikti.

§-st 306 ei tulene aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustust teavitada aktsiaseltsi pankrotihaldurit aktsiaseltsi võlausaldajate nõuetest olukorras, kus maakohus algatas aktsiaseltsi sundlikvideerimise ega määranud juhatuse liiget likvideerijaks. PankrS § 16¹ lg 3 alusel sai vaid likvideerijal lasuda kohustus teavitada pankrotihaldurit võimalikest nõuetest võlgniku vastu. Likvideerija määramisega lõppes kostjal õigus teha tegusid äriühingu nimel. Äriühingu juhatuse liikmel on õigussuhe üksnes äriühinguga, mitte kolmandate isikutega. Seega saab juhatuse liige rikkuda oma kohustusi vaid äriühingu vastu. Juhatuse liikme kohustused tulenevad kas otse seadusest, põhikirjast või ka juhatuse liikmega sõlmitud lepingust. Sellest lähtudes tuleb tõlgendada

§ 315

lg-t 2 nii, et aktsiaseltsi võlausaldajal on isiklik nõue osaühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue osaühingu vastu (kahju). Samuti peab võlausaldaja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud mõnda oma kohustust äriühingu vastu, näiteks hoolsuskohustust, ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Hageja ei ole aga sellele tuginenud. Ka võlausaldajal on kohustus esitada nii likvideerimis- kui ka pankrotimenetluses oma nõue õigel ajal. Vajaliku teabe saamiseks avaldatakse kõik likvideerimismenetlust ja pankrotimenetlust puudutavad vajalikud otsused ja määrused Ametlikes Teadaannetes. Menetluses ei vaielda selle üle, et kõik seaduses ettenähtud määrused ja otsused on õigel ajal avaldatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendasid alama astme kohtud äriseadustiku sätteid erinevalt. Maakohtu arvates saab võlausaldaja pöörata praegusel juhul oma nõude äriühingu juhatuse liikme vastu. Ringkonnakohtu seisukoht, et võlausaldajal on õigussuhe üksnes äriühinguga, mitte selle juhatuse liikmetega, on vastuolus Riigikohtu senise praktikaga. Ekslik on ringkonnakohtu tuvastatu, et kohus algatas PVP Trade AS sundlikvideerimise. Likvideerimise otsustas aktsiaseltsi üldkoosolek. Kostja ei teavitanud likvideerijat AFI Tsantu AO nõudest. Ringkonnakohus määratles valesti võlgniku ja võlausaldaja hoolsuskohustuse täidetuks lugemise eeldused likvideerimis- ja pankrotimenetluses. Juhatuse liikmel on äriseadustikust, tsiviilseadustiku üldosa seadusest ja pankrotiseadusest tulenevalt kohustus edastada likvideerijale ja pankrotihaldurile tõesed andmed äriühingu majandusliku olukorra kohta ja nende andmete alusel peavad likvideerija ja pankrotihaldur saatma teated võlausaldajatele. Hoolsuskohustust ei saa lugeda täidetuks teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, liiati kui võlausaldajaks on välismaal registreeritud äriühing.
2. Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb TsMS § 691 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Kolleegium muudab TsMS § 692 lg 2 alusel ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
4. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et äriühingu juhatuse liikmel on õigussuhe üksnes äriühinguga, mitte kolmandate isikutega. Kolleegium jääb kohtuasjas nr 3-2-1-79-05
5. septembri
6. a tehtud otsuse p-s 12 (RT III 2005, 28, 293) esitatud seisukoha juurde, et juriidilise isiku, sh aktsiaseltsi juhatuse liige võib siiski vastutada ka juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
7. oktoobri
8. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-99-02, p 10 (RT III 2002, 25, 289)). Kolleegium märgib lisaks, et kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama. Öeldu kehtib nii Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 448 tuleneva kui ka VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tuleneva deliktilise vastutuse rakendamisel. Seaduses sätestatud kohustust rikkunud isik vastutab kahju tekitamise eest süü olemasolul, kusjuures vastavalt TsK § 448 lg-le 2 ja VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse rikkuja süüd. Koos VÕS § 1045 lg 1 pga 7 tuleb rakendada VÕS § 1045 lg-t 3, mille kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Viimati nimetatud sätteid kohaldatakse vastavalt VÕSRS §-le 22 juhul, kui kahju põhjustanud rikkumine pandi toime pärast
9. juulit
10. a. Kui kahju põhjustanud tegu pandi toime võlaõigusseaduse kehtivuse ajal, siis tuleb kahjuhüvisnõude ulatuse kindlakstegemisel arvestada muu hulgas VÕS § 127 lg-ga 2, mis sätestab, et kahju ei hüvitata ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
11. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, leides, et kostja rikkus

§ 306lg-s 3 ja Pankr

S §-s 36 sätestatud kohustusi.

§ 306

lg 3 järgi (väidetava rikkumise aegses redaktsioonis) oli aktsiaseltsi juhatus kohustatud perioodiliselt andma aru aktsiaseltsi nõukogule äriühingu majandustegevuse kohta. See säte ei kohustanud kostjat informeerima AFI Tsantu AO-d PVP Trade AS likvideerimisest ega PVP Trade AS likvideerijat AFI Tsantu AO nõudest PVP Trade AS vastu.

1. detsembrini
2. a kehtinud PankrS § 36 sätestas pankrotivõlgniku kohustuse anda kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale tõest informatsiooni äriühingu varade, võlgade ja majandustegevuse kohta. Maakohus luges tuvastatuks, et kostja oli PVP Trade AS juhatuse liige
3. veebruarist
4. a
5. augustini
6. a ja
7. aprillist
8. a
9. maini
10. a. Kuivõrd PVP Trade AS pankrot kuulutati välja
11. detsembril
12. a, s.o ajal, mil kostja ei olnud PVP Trade AS juhatuse liige, siis ei saanud kostja rikkuda PankrS §-s 36 sätestatud kohustust ajal, mil AFI Tsantu AO oleks saanud kasutada oma õigust esitada nõue PVP Trade AS pankrotimenetluses. Kuna hageja tugines vaid sellele, et kostja ei teavitanud AFI Tsantu AO-d, et PVP Trade AS likvideeritakse ega PVP Trade AS likvideerijat või pankrotihaldurit AFI Tsantu AO nõudest, siis polnud maakohtul alust ega kohustust võtta seisukohta kostja muude võimalike rikkumiste, näiteks raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumise kohta.
13. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohus ei põhjendanud, milles seisnes kostja poolt

§ 306lg-s 3 ja Pankr

S §-s 36 sätestatud kostja väidetavate kohustuste rikkumine, ning jättis käsitlemata põhjusliku seose ja kostja süü küsimused. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, et kostjal lasus teavitamiskohustuse täitmise tõendamise koormus. Nagu käesoleva otsuse p-s 10 märgitud, peab hageja, kes põhjendab kahju hüvitamise nõuet seaduses sätestatud kohustuse rikkumisega, tõendama selle rikkumise kui kostja õigusvastase teo. Maakohtu otsusest ei nähtu, mis tõenditega on tõendatud, et AFI Tsantu AO loovutas hagejale kahjuhüvitisnõude. Hageja esitatud nõude loovutamise lepingust (kohtutoimiku lehed 91�93) nähtub, et AFI Tsantu AO loovutas hagejale müügilepingust tuleneva nõude PVP Trade AS (sellel ajal ärinimega Puuviljaparadiisi Aktsiaselts) vastu. Kolleegium märgib, et kuivõrd AFI Tsantu AO jättis esitama oma nõude PVP Trade AS likvideerimis- ja pankrotimenetluses, siis oleks see asjaolu andnud ilmselt aluse vähendada võimalikku kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel. Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu