← Eesti

3-4-1-2-07

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4

ga vastuolus olevaks Tallinna Ringkonnakohtu

  1. veebruari
  2. a otsus haldusasjas nr 3-03-54 Kirjalik menetlus Tunnistada Vabariigi Valitsuse
  3. juuni
  4. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 3 neljas lause
  5. juunist 1999 kuni
  6. oktoobrini 2003 (k.a) kehtinud sõnastuses redaktsiooni kehtimise ajal alates
  7. juulist 2000

ga vastuolus olevaks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS Esmar esitas
  2. mail 1997 Viimsi Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse, soovides erastada maad AS-i Esmar peahoone koos memoriaalkompleksiga Merelaine ja poolelioleva tehnokeskuse juurde.
  3. detsembril 1997 esitas AS Esmar maa ostueesõigusega erastamise avalduse Pringi aiandi hoonetekompleksi juurde maa erastamiseks.
  4. Viimsi Vallavalitsuse
  5. juuni
  6. a korraldusega nr 509 määrati AS-ile Esmar kuuluva lagunenud ja kasutusest väljalangenud tehnokeskuse kordategemiseks tähtaeg üks aasta. Samuti määrati ehitise ajutiseks teenindamiseks vajalik maa üheks aastaks. Viimsi Vallavalitsuse
  7. juuni
  8. a korraldusega nr 514 määrati AS-ile Esmar kuuluva lagunenud ja kasutusest väljalangenud aiandikompleksi kordategemiseks tähtaeg üks aasta, samuti määrati ehitise ajutiseks teenindamiseks vajalik maa üheks aastaks.
  9. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus AS Esmar tühistada Viimsi Vallavalitsuse korraldused nr 509 ja
  11. Tallinna Halduskohtu
  12. veebruari
  13. a otsusega jäeti AS-i Esmar kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Vabariigi Valitsuse
  14. juuni
  15. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" (kord) p 3 uus,
  16. oktoobril 2003 kinnitatud redaktsioon sätestas, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt maareformi seaduse (MRS) § 6 lg-le 3¹ sellise ehitise kordategemiseks tähtaja. Kuna lagunenud ning kasutusest väljalangenud ehitist ei käsitata ehitisena ning sellele tulevikus erastatavat teenindamiseks vajalikku maad ei määratud, siis ei ole ajutise teenindusmaa määramine vastuolus maakorralduse nõuetega. Objektide kordategemiseks ei pea väljastama ehitusluba ega projekteerimistingimusi.
  17. AS Esmar esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse uue otsusega rahuldada. AS Esmar leidis kaebuses, et MRS § 6 lg-st 3¹ (
  18. juuni
  19. a redaktsioonis) tuleneb, et kui ehitiste omanikule antakse ehitiste kordategemiseks tähtaeg, siis määratakse sama haldusaktiga ka ehitise teenindamiseks vajalik maa, mida ehitiste omanikul on võimalik erastada juhul, kui ehitis määratud tähtpäevaks korrastatakse. Vallavalitsuse
  20. juuni
  21. a korraldustega andis vallavalitsus ehitiste kordategemiseks tähtaja, samas puudub asjas vallavalitsuse selge seisukoht maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta pärast ehitiste kordategemist. Maareformi seaduse § 6 lg 3¹ viimane lause on praeguses vaidluses kohaldatav hoolimata sellest, et seadusest alamalseisva õigusaktiga kehtestatud korra p 3 ei olnud
  22. juunil 2003 kooskõlas MRS § 6 lg 3¹ sõnastusega. Seadusest alamalseisva õigusakti vastuolu korral seadusega kohaldatakse seadust. Viimsi Vallavalitsus vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
  23. Tallinna Ringkonnakohtu
  24. veebruari
  25. a otsusega rahuldati AS-i Esmar apellatsioonkaebus, tühistati Tallinna Halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati Viimsi Vallavalitsuse
  26. juuni
  27. a korraldused. Kohus jättis kohaldamata ja tunnistas

ga (PS) vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 3 neljanda lause 13. juunist 1999 kuni 17. oktoobrini 2003 (k.

  1. a)kehtinud sõnastuses. KOHTU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 7. Tallinna Ringkonnakohus taotleb Riigikohtult ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 3 neljanda lause 13. juunist 1999 kuni 17. oktoobrini 2003 (k.
  2. a)kehtinud sõnastuses kehtetuks tunnistamist vastuolu tõttu

ga. Kohus on seisukohal, et kuna korra p 3 neljanda lause kohaselt ei määrata ehitise teenindamiseks vajalikku maad enne, kui ehitis on tähtpäevaks korrastatud, on säte vaidlustatud korralduste andmise ajal, s.o 30. juunil 2003 kehtinud sõnastuses vastuolus MRS § 6 lg-ga 3¹, mis näeb ette, et ehitise teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on pärast ehitise korrastamist õigus erastada, määratakse kindlaks siis, kui kohalik omavalitsus määrab ehitise kordategemiseks tähtpäeva.

§ 87

p 6 kohaselt annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Kuna Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud korra p 3 neljas lause ei ole viidatud redaktsioonis kooskõlas seadusega, on ta ka vastuolus

§ 87p-ga 6.

  1. Keskkonnaminister Vabariigi Valitsuse esindajana asub seisukohale, et korra p 3 neljas lause oli vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud redaktsioonis vastuolus MRS § 6 lg-ga 3¹, ning rõhutab, et korra p 3 neljas lause oli MRS § 6 lg-ga 3¹ vastuolus ajavahemikus alates
  2. juulist 2000 kuni
  3. oktoobrini 2003 (k.a), mitte alates
  4. juunist
  5. Seda seetõttu, et kuigi
  6. juunil 1999 jõustus ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 3 uus sõnastus, oli kord kehtestamise ajal vastavuses alates
  7. märtsist 1999 kehtinud maareformi seaduse § 6 lg-ga 3¹. Vastuolu tekkis
  8. juulil 2000, mil jõustusid maareformi seaduse muudatused, millega täiendati maareformi seaduse § 6 lg-t 3¹.
  9. oktoobril 2003 jõustus korra p 3 uus redaktsioon, mis on kooskõlas maareformi seaduse § 6 lg-ga 3¹.
  10. AS Esmar nõustub täielikult Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga. Maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektile peab olema üheselt selge, kui palju on tal pärast haldusorgani poolt pandud kohustuse täitmist õigus maad erastada.
  11. Viimsi Vallavalitsus leiab, et ei ole õige Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, et korra p 3 neljas lause oli vaidlustatud korralduste andmise ajal kehtinud redaktsioonis vastuolus MRS § 6 lg-ga 3¹. Ei ole mõistlik tunnistada

ga vastuolus olevaks akti, mis niikuinii enam ei kehti. 11. Õiguskantsler on seisukohal, et korra p 3 neljas lause oli 13. juunist 1999 kuni 17. oktoobrini 2003 (k.

  1. a)kehtinud sõnastuses vastuolus nii maareformi seaduse kui seeläbi ka PS § 3 lg-ga 1 ja § 87 p-ga 6. Lähtuvalt MRS § 7 lg-st 5, § 9 lg-st 9, § 10 lg-st 3 ja § 22¹ lg-st 6 on Vabariigi Valitsuse volitused piiratud ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise korra kehtestamisega ning alused ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks peavad tulenema maareformi seadusest. Seega pole Vabariigi Valitsusel õigust kitsendada MRS § 6 lg-s 3¹ sätestatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseid ega seada täiendavaid tingimusi võrreldes seaduses sätestatuga. Sätestades korras, et ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse alles siis, kui ehitis on korrastatud, esitas Vabariigi Valitsus seadusest madalamal seisva õigusaktiga täiendava tingimuse, mis peab olema täidetud erastatava maa määramiseks. Kuna selline tingimus ei tulene seadusest, väljus Vabariigi Valitsus volituse piiridest. 12. Justiitsministri arvates oli korra p 3 neljas lause kuni 17. oktoobrini 2003 (k.
  2. a)kehtinud redaktsioonis PS § 87 p-ga 6 vastuolus. VAIDLUSTATUD SÄTTED 13. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 3 13. juunist 1999 kuni 17. oktoobrini 2003 (k.
  3. a)kehtinud sõnastuses: "Ajutistele ehitistele või istandustele määratakse teenindamiseks vajalik maa maareformi seaduses sätestatud juhtudel. Lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele teenindamiseks vajalikku maad ei määrata. Kohalik omavalitsus määrab eelmises lauses nimetatud ehitiste kordategemiseks või kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastatud ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa käesoleva korra sätete kohaselt. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510) paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud ehitistele määratakse teenindamiseks vajalik maa pärast ehitisele kasutusloa andmist." Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses omab tähtsust eelmainitud punkti neljas lause: "Tähtpäevaks korrastatud ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa käesoleva korra sätete kohaselt." KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 14. Asja lahendamiseks analüüsib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kõigepealt, kas Tallinna Ringkonnakohtu vaidlustatud norm on asjassepuutuv (I). Seejärel annab kolleegium hinnangu vaidlustatud normi õiguspärasusele ning lahendab Tallinna Ringkonnakohtu taotluse Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 3 neljanda lause 13. juunist 1999 kuni 17. oktoobrini 2003 (k.
  4. a)kehtinud sõnastuses

ga vastuolus olevaks tunnistamise kohta (II). I 15. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus konkreetse normikontrolli vormis hindab, olema asjassepuutuv. Vastavalt Riigikohtu praktikale on asjassepuutuv norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi

le mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle

le vastavuse korral (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 - RT III 2005, 24, 248, p 25).
  3. Viimsi Vallavalitsuse
  4. juuni
  5. a korraldustega nr 509 ja 514 määrati AS-ile Esmar kuuluvate lagunenud ning kasutusest väljalangenud ehitiste kordategemiseks tähtaeg üks aasta ning määrati ehitise ajutiseks teenindamiseks vajalik maa üheks aastaks, samas jättes määramata maa, mida isik saab erastada pärast ehitiste kordategemist.
  6. Maareformi seaduse § 6 lg 3¹
  7. juulil 2000 jõustunud sõnastuse kohaselt teeb omanik lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks, mis ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p-s 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab eelmainitud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Korra p 3 sätestas
  8. juunist 1999 kuni
  9. oktoobrini 2003 (k.a) kehtinud redaktsioonis, et lagunenud ja kasutusest väljas ehitisele teenindamiseks maad ei määrata. Kohalik omavalitsus määrab eelnimetatud ehitiste kordategemiseks või kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks aasta, ja tähtpäevaks korrastatud ehitistele määratakse teenindamiseks vajalik maa ehitise teenindamiseks vajaliku korra kohaselt.
  10. Seega määratakse maareformi seaduse kohaselt erastatav maa siis, kui isikule antakse tähtaeg ehitise kordategemiseks, ning selliselt määratud maa erastamise õigus tekib seetõttu pärast ehitise korrastamist. Korra vaidlustatud sätte kohaselt määrati maa alles pärast ehitise korrastamist. Viimsi Vallavalitsus lähtus
  11. juuni
  12. a korralduste andmisel korra vaidlustatud sättest. Juhul kui mainitud säte oleks

ga vastuolus ja kehtetu, oleks ka Viimsi Vallavalitsuse

  1. juuni
  2. a korraldused õigusvastased ning korra vaidlustatud sätte kehtetuse korral oleks selle korralduse subjektile (AS-ile Esmar) tulnud ehitise kordategemiseks tähtaja määramisel määrata ka maa, mida isikul on õigus pärast ehitise korrastamist erastada vastavalt MRS § 6 lg-le 3¹. Seetõttu tuleb korra p 3 neljas lause lugeda
  3. juunist 1999 kuni
  4. oktoobrini 2003 (k.a) kehtinud redaktsioonis asjassepuutuvaks. II 19.

§ 3

lg-s 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes

ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

§ 87

p-st 6 tuleneb, et Vabariigi Valitsus tohib anda määrusi seaduse alusel ja täitmiseks, st seaduses sätestatud volitusnormi alusel. Haldusmenetluse seaduse § 90 lg 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ning kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.

  1. Täitevvõimu üldakti andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline volitusnorm, milles täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-4-1-3-96 - RT I 1997, 4, 28, otsuse III osa).
  4. Lähtuvalt MRS § 7 lg-st 5, § 9 lg-st 9, § 10 lg-st 3 ja § 22¹ lg-st 6 on Vabariigi Valitsuse volitused piiratud ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise korra kehtestamisega ning alused ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks peavad tulenema maareformi seadusest. Seega pole Vabariigi Valitsusel õigust kitsendada ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseid ega seada täiendavaid tingimusi võrreldes MRS § 6 lg-ga 3¹. Sätestades korras, et ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse alles siis, kui ehitis on korrastatud, esitas Vabariigi Valitsus seadusest madalamal seisva õigusaktiga täiendava tingimuse, mis peab olema täidetud erastatava maa määramiseks. Kuna selline tingimus ei tulene seadusest, väljus Vabariigi Valitsus volituse piiridest. Seega on maa määramise korra p 3 neljas lause vastuolus nii MRS § 6 lg-ga 3¹ kui seeläbi ka PS § 3 lg-ga 1 ja § 87 p-ga
  6. Maareformi seaduse § 6 lg 3¹ kehtestati alates
  7. märtsist 1999 ning see sätestas, et teed ja liinid, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised maareformi seaduse tähenduses. Samuti ei käsitata ehitistena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud või kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitis sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p-s 8 sätestatu alusel.
  8. novembril 1999 jõustunud muudatusega asendati esimeses lauses sõna "liinid" sõnaga "tehnovõrgud ja -rajatised" ning MRS § 6 lg 3¹ kehtis sellises sõnastuses kuni
  9. juulini 2000 (k.a).
  10. juunil 1999 jõustus ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 3 uus sõnastus, mille kohaselt ajutistele ehitistele või istandustele määratakse teenindamiseks vajalik maa maareformi seaduses sätestatud juhtudel, lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustatavatele ehitistele teenindamiseks vajalikku maad ei määrata. Kohalik omavalitsus määrab eelmainitud ehitiste kordategemiseks või kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastatud ehitistele määratakse teenindamiseks vajalik maa ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra sätete kohaselt. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kuigi otsuses on juttu korra p 3 neljandast lausest
  11. juunist 1999 kuni
  12. oktoobrini 2003 (k.a) kehtinud redaktsioonis, ei olnud MRS § 6 lg 3¹ ja korra p 3 neljas lause
  13. juunist 1999 kuni
  14. juulini 2000 (k.a) omavahel vastuolus.
  15. juulil 2000 jõustusid maareformi seaduse muudatused, millega täiendati maareformi seaduse § 6 lg-t 3¹ lausega, mille kohaselt juhul, kui kohalik omavalitsus määrab lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada, pärast ehitise korrastamist. Samas kehtis korra p 3 neljas lause endises sõnastuses, s.o et ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse üksnes tähtpäevaks korrastatud ehitisele, kuni
  16. oktoobrini
  18. oktoobril 2003 jõustus korra p 3 uus redaktsioon, mille kohaselt lagunenud, kasutusest väljalangenud, ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt maareformi seaduse § 6 lg-le 3¹ sellise ehitise kordategemiseks tähtaja. 23.

§ 152

kohaselt on seaduse või muu õigusakti Riigikohtu poolt kehtetuks tunnistamise aluseks vastuolu

ga, mida Riigikohus peab kooskõlas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 5 lg-ga 2 ja § 6 lg 1 p-ga 3 kontrollima. Haldusmenetluse seaduse § 93 lg 1 kohaselt kehtib määrus seni, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kuni selle kehtivusaja lõppemise või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Kuna praegusel juhul on Vabariigi Valitsus ise muutnud vaidlustatud määrust viisil, et vaidlustatud säte kehtivas redaktsioonis puudub, st enam ei kehti, ei saa Riigikohus seda kehtetuks tunnistada. Seetõttu piirdub kolleegium Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud korra vaidlustatud sätete põhiseadusvastasuse tuvastamisega (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus nr 3-4-1-4-98 - RT I 1998, 49, 752) ja ex tunc inter partes mõjuga.
  3. Lähtudes eeltoodust tunnistab Riigikohus Vabariigi Valitsuse
  4. juuni
  5. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 3 neljanda lause "Tähtpäevaks korrastatud ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa käesoleva korra sätete kohaselt."
  6. juunist 1999 kuni
  7. oktoobrini 2003 (k.a) kehtinud sõnastuses redaktsiooni kehtimise ajal alates
  8. juulist 2000

ga vastuolus olevaks. Märt Rask, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Julia Laffranque, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.