Obsah (7)

§ 412§ 319§ 218§ 323§ 692§ 691§ 701

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiva

) § 412 lg-st 4 ei ole menetluse taastamiseks vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust.

1. Harju Maakohus jättis
2. juuni
3. a määrusega hageja taotluse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad

§ 412lg-tes 3 ja 4 sätestatud alused menetluse taastamiseks.

Väljastusteate kohaselt edastas maakohus

1. veebruaril
2. a hageja lepingulisele esindajale muude menetlusdokumentidega samas ümbrikus kohtukutse
3. juunil
4. a kell 10.00 toimuvale istungile. Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski advokaat Kristina Suvalova võttis kirja
5. veebruaril
6. a vastu. Usutav ei ole hageja esindaja väide, et hageja esindajale saadetud ümbrik sisaldas kõiki teisi väljastusteatel märgitud menetlusdokumente, kuid mitte kohtukutset. Kohtukutse teine eksemplar on liidetud kohtutoimikusse. Samuti on kostja esindaja kätte saanud samal kuupäeval saadetud menetlusdokumendid, s.h kohtukutse. Kohtukutse toimetati kätte seaduses sätestatud vormis ning on piisavalt dokumenteeritud. Asjakohased ei ole hageja esindaja väited selle kohta, et kohtudokumendid võttis vastu isik, kes ei ole asjaga seotud. Vandeadvokaat Alla Jakobsonile väljastatud advokaadivolikirja kohaselt on hageja esindajaks Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski. Menetlusdokumendid võttis vastu selle advokaadibüroo advokaat. See, kuidas advokaadibüroo korraldab posti vastuvõtmise, on advokaadibüroo töökorralduse küsimus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas, et advokaadibüroosse saadetud kohtukutset tohib kätte anda ainult ühele konkreetsele advokaadile, mitte aga büroo sekretärile või mõnele teisele posti vastuvõtmiseks pädevale isikule. Seda seisukohta toetab ka

§ 319

, mille kohaselt menetlusdokument loetakse saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. Eeldatakse, et dokumendi saaja prokuristil või saajalt üldvolituse saanud isikul, samuti saaja nimel dokumente tavaliselt vastuvõtval isikul on ka menetlusdokumentide vastuvõtmise õigus. 3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 30. juuni 2006. a määruse tühistada ning taastada tsiviilasja menetluse

§ 412

lg 4 alusel, kuna hagejale ega tema esindajale ei ole kohtukutset isiklikult allkirja vastu kätte antud. Määruse põhjendused on paljasõnalised ega vasta faktilistele asjaoludele. Hageja esindajaks ei olnud Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski.

§ 218

lg 1 p-st 1 tulenevalt võib menetlusosalise lepinguliseks esindajaks olla advokaat füüsilise isikuna, mitte advokaadibüroo. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. jaanuari
3. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja hageja määruskaebuse menetluse taastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Hageja tugines menetluse taastamise taotluses kahele väitele: 1) hagejale ega tema esindajale ei saadetud üldse kohtukutset
4. juunil 2006 kell 10.00 toimunud kohtuistungile; 2) kohtukutse toimetati hageja esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Maakohus jõudis kaudsete tõendite põhjal veenvale järeldusele, et hageja esindajale toimetati koos teiste menetlusdokumentidega kätte kohtukutse. Kohtukutse toimetati menetlusosalisele õigusabiteenust osutavasse advokaadibüroosse. See on tõendatud Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski advokaadi Kristina Suvalova allkirjaga väljastusteatel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas, et advokaadibüroo nimel kohtus menetlusosalist esindavale advokaadile tuleks kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, sest tulenevalt advokatuuriseaduse § 49 lg-test 1 ja 2 ning § 55 lg-st 1 sõlmib isikuga kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks advokaadibüroo pidaja, kelle kaudu advokaat osutab õigusteenust. Õigusteenuse osutamine on advokaadibüroo pidaja ettevõtlus. Seega on põhjendatud menetlusdokumentide kättetoimetamine isikule, keda advokaadibüroo pidaja on posti vastuvõtmiseks volitanud (

§ 319

), või muule tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale (

§ 323lg-d 1 ja 2).

Tsiviilasjas on kõik hageja esindajale saadetud menetlusdokumendid peale Harju Maakohtu

1. septembri
2. a vigade parandamise määruse võtnud vastu advokaat Kristina Suvalova. Seetõttu tuleb eeldada, et ta on õigustatud Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski menetlusdokumente vastu võtma. Määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et hagi läbivaatamata jätmine tooks talle kaasa ebasoodsaid tagajärgi ja asja oleks otstarbekas kulude kokkuhoiu mõttes edasi menetleda, ei ole asjakohased.
3. juuni
4. a kohtuistungile ilmumata jätmisega (olgu isiklikult või esindaja kaudu) näitas hageja üles huvi puudumist asja vastu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja taastada tsiviilasja menetluse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja ega tema esindaja kohtukutset isiklikult kätte saanud. Isiku esindajaks ei saa

§ 218lg 1 järgi olla advokaadibüroo.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 319

. Viidatud sätet ei tule kohaldada, sest

§ 412

lg 4 on selle suhtes erinormiks, mis annab hagejale õiguse mitte esitada menetluse taastamiseks mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Hagejale ega tema esindajale kohtukutset ei saadetud. Ühegi tõendiga ei ole ümber lükatud hageja esindaja väidet, et talle saadetud dokumendid ei sisaldanud kohtukutset. Kohus ei saa kaebuse rahuldamata jätmisel tugineda sellele, et ta ei pea asjaolu tõenäoliseks. Ka kohtule tagastataval väljastusteatel ei ole märgitud, et saadetud dokumentide hulgas on kohtukutse. Hageja ei ole kaotanud huvi tsiviilasja vastu. Menetluse taastamata jätmisel kaotaks hageja riigilõivuna tasutud 20 000 krooni, mis oleks hageja suhtes ebaõiglane ja äärmiselt ebasoodne tagajärg. 6. Kostja ei vastanud määruskaebusele nõuetekohaselt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Riigikohus teeb

§ 691

p 5 alusel koostoimes

§ 701

lg-ga 3 asjas uue määruse, millega tühistab maakohtu määruse ja rahuldab hageja taotluse menetluse taastamiseks. 8.

§ 412

lg 3 sätestab, et kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada.

§ 412

lg 4 kohaselt ei ole menetluse taastamiseks vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata

§ 412lg-s 1 nimetatud põhjusel.

1. Harju Maakohus jättis
2. juuni
3. a määrusega hagi läbi vaatamata, sest hageja ei ilmunud kohtuistungile.
4. juunil 2006 esitas hageja maakohtule taotluse tsiviilasjas menetluse taastamiseks.
5. Tsiviilasja materjalide kohaselt on menetlusdokumendid, mille hulgas oli väidetavalt ka kohtukutse
6. juunil
7. a kell 10.00 toimuvale istungile,
8. veebruaril
9. a allkirja vastu üle antud Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski advokaat Kristina Suvalovale. Hageja esindajaks asjas on advokaadivolikirja kohaselt vandeadvokaat Alla Jakobson (tlk 26). Asja materjalidest ei nähtu, et K. Suvalova oleks hageja esindaja. Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et kohtukutse
10. juuni
11. a istungile oleks hagejale või tema esindajale vandeadvokaat A. Jakobsonile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil.
12. Kuna hagejale või tema esindajale ei ole kohtukutset
13. juuni
14. a istungile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil, siis ei ole

§ 412

lg 4 järgi vaja hagejal menetluse taastamiseks esitada ega põhistada mõjuvat põhjust (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07). Seega tuleb hageja taotluse alusel asjas menetlus taastada. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull