Obsah (5)

§ 424§ 50§ 3§ 63§ 2

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-124-06 Otsuse kuupäev 7. mai 2007. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtua

§ 424järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 23.

oktoobri

1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 106-1288 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. S. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar
3. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
5. oktoobri
6. a kohtuotsus M. S. kriminaalasjas

§ 424järgi ja lõpetada kriminaalmenetlus Kr

MS § 199 lg 1 p 5 alusel.

1. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. M. S.-le koostati
3. juulil
4. a kaks väärteoprotokolli: üks selle eest, et ta juhtis samal päeval kell 00.20 paiku Kundas X teel sõiduautot BMW 316 (registrinumbriga 085 DAD) joobeseisundis ning teine selle eest, et tema juhitaval autol puudusid esinumbrimärk ja -suunatuled, samuti esi- ja tagakaitseraud. Joobes juhtimise osas lõpetati väärteomenetlus kuriteo tunnuste ilmnemise tõttu ja alustati kriminaalmenetlust

§ 424

järgi, tehniliselt mittekorras autoga sõitmise eest karistati teda Liiklusseaduse (LS) §747 järgi 10 trahviühiku suuruse rahatrahviga. 2. Viru Maakohtu 31. mai 2006. a otsusega mõisteti M. S.

§ 424järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses.

Samuti võttis kohus M. S.-lt

§ 50lg 1 p 1 alusel kuueks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse.

Maakohus ei nõustunud M. S.-i kaitsja väitega, et LS § 747 järgi määratud karistus välistab tema karistamise

§ 424järgi, kuna tegemist oleks sama teo eest teistkordse karistamisega.

Kohus leidis, et tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimine ja mootorsõiduki juhtimine joobes olles on kaks erinevat tegu. Liiklusseaduse §-s 747 sisalduvat väärteokoosseisu on võimalik täita tehnoülevaatust mitteläbinud sõidukit kainelt juhtides,

§ 424

järgi kvalifitseeruvat tegu on aga on võimalik toime panna, juhtides korduvalt joobeseisundis autot, mis on läbinud tehnoülevaatuse. 3. Maakohtu otsuse peale esitas Viru Ringkonnakohtule apellatsiooni M. S.-i kaitsja Maano Saareväli, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel. Apellatsioonis leitakse, et põhjendades, miks on tehnoülevaatust mitteläbinud auto juhtimine ja auto juhtimine joobeseisundis olles kaks erinevat tegu, on maakohus on ebaõigesti samastanud mõisted "tegu" ja "süüteokoosseis".

§ 3lg 5 ja § 61 lg 3 teevad neil mõistetel aga selget vahet.

Otsustamisel, kas erinevad süüteokoosseisud on täidetud ühe või mitme teoga, tuleb lähtuda teoühtsuse põhimõttest, mille kohaselt on tegemist teoainsusega juhul, kui iseenesest väliselt lahutatavad osateod on kantud tegija ühtsest tahtest ning on ajaliselt ja ruumiliselt nii tihedas seoses, et objektiivne vaatleja ex ante leiab tegemist olevat ühe teoga. Käesoleval juhul on selliseks ühtseks teoks auto juhtimine. Kuna M. S. oli joobes ja samal ajal tema juhitud auto ei olnud läbinud tehnoülevaatust, täitis ta ühe teoga - juhtimisega - kaks erinevat süüteokoosseisu.

§ 63

lg 1 kohaselt mõistetakse juhul, kui isik on pannud toime teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, üks karistus. Kuna M. S.-i on juba karistatud LS § 747 järgi, ei või teda enam

§ 424

järgi karistada, sest tegemist oleks teistkordse karistamisega sama teo eest ja seetõttu Põhiseaduse § 23 lg 3 rikkumisega.

1. Viru Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, et tegemist on kahe erineva teoga, ning lisas, et joobes juhtimine ja mittekorras autoga sõitmine on suunatud erinevate õigushüvede, esimene inimeste elu ja tervise, teine aga üldise liiklusohutuse vastu. KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED
4. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. S.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel. Kassatsioonis heidetakse ringkonnakohtule ette seda, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on tegemist kahe erineva teoga. Ühtlasi korratakse seisukohta, et M. S. pani toime ühe teo - juhtis mootorsõidukit - ja täitis sellega kaks erinevat süüteokoosseisu. Kuna PS § 23 lg 3 kohaselt ei tohi isikut sama teo eest teist korda karistada, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada.
5. Viru Ringkonnaprokuratuuri kassatsioonivastuses ei nõustuta kassatsiooni väidetega ning palutakse jätta ringkonnakohtu otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Vastuses märgitakse, et ringkonnakohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus märkis otsuses, et nõustub maakohtu seisukohtadega; KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt ei pea sellisel juhul maakohtu otsuse põhjendusi üle kordama. Vastusena väitele, et nii

§ 424

kui LS § 747 pandi toime ühe teoga, märgib prokurör, et

§ 424

ja LS § 747 kaitsevad erinevaid õigushüvesid ning tulenevalt Riigikohtu otsustest asjades nr 3-1-1-43-01 ja nr 3-1-1-63-01 ei ole erinevate õigushüvede ründed, mida kaitstakse materiaalõiguse erinevates harudes, käsitatavad sama teona PS § 23 lg 3 tähenduses. Ne bis in idem põhimõte hõlmab üksnes olukordi, kus õiguserikkumised on oluliste koosseisutunnuste poolest kokkulangevad ja põhinevad ühel ja samal teol. Pelgalt teatav ajalis-ruumiline seos ei anna iseenesest alust teosamasuse jaatamiseks. Siinkohal viidatakse kassatsioonivastuses Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-3-6-03, toonitades, et Riigikohtu hilisemad lahendid (asjades 3-1-1-1-06 ja 3-1-1-40-06) ei käesolevale kohtuasjale üle kantavad, kuna neis käsitletakse juhtumeid, kus isik on ühe teoga täitnud nii väärteo- kui kuriteokoosseisu või siis kuriteokoosseis neelab väärteokoosseisu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Karistusseadustiku § 2 lg 3 sätestab, et ühe süüteo eest ei tohi kedagi karistada mitu korda. Selle sätte sõnastusest lähtuvalt tuleb hindamisel, kas tegemist on mitu korda karistamisega, analüüsida just nimelt süüteokoosseisude - mitte aga kitsamas tähenduses teo - omavahelist kattuvust. Seejuures tuleb sama süüteona

§ 2

lg 3 tähenduses lisaks sellele, kui isiku teistkordses, hilisemas süüdistuses tuginetakse samale süüteokoosseisule, mõista ka olukordi, kus uus süüdistus kattub eelnevaga olulises ulatuses (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-120-06). See tähendab, et sama juhtumi uus menetlemine ei ole täielikult keelatud, kuid isikut ei tohi hilisemas menetluses karistada normi järgi, mille ebaõigussisu kattub olulisel määral selle normi ebaõigussisuga, mille järgi on isikut juba karistatud.
3. Kriminaalkolleegium leiab, et LS § 747 ja

§ 424

omavaheline kattuvus on selline, et isiku karistamine mõlema sätte järgi erinevates menetlustes kujutab endast mitmekordse karistamise keelu rikkumist. Nii LS § 747 kui

§ 424kirjeldavad abstraktseid ohudelikte.

Mõlemad teod algasid ja kulgesid aegruumis samaaegselt ning lõpetati üheaegselt politsei poolt. Kaitstavaks õigushüveks on mõlemal juhul kaasliiklejate turvalisus ning tegu, millega õigushüve kahjustatakse, on mõlema süüteokoosseisu järgi mootorsõiduki juhtimine.

1. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 362 p-dele 1 ja 2 ning § 361 p-le 4 tühistab kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a kohtuotsuse M. S.-i kriminaalasjas

§ 424järgi ja lõpetab kriminaalmenetluse Kr

MS § 199 lg 1 p 5 alusel. Kui kassatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 361 punktides 2-7 nimetatud lahend, jäävad vastavalt KrMS § 186 lg-le 1 menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi