Obsah (14)

§ 663§ 200§ 413§ 702§ 695§ 67§ 417§ 415§ 692§ 669§ 698§ 414§ 410§ 403

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tagastas määruskaebuse maakohtule menetluslike puuduste tõttu. Harju Maakohus jättis 24. augusti 2006. a määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. novembri
3. a määrusega Harju Maakohtu
4. mai
5. a määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on kostja põhjendanud kohtuistungile ilmumata jätmist väitega, et ta oli kohtuistungi toimumise ajal haige. Kostja esitatud perearsti tõendi kohaselt viibis ta arsti vastuvõtul
6. aprillil 2006, kuid kohtuistung toimus
7. aprillil
8. Seega ei ole kostja põhistanud mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks. Kostja oli kohtuistungist teadlik alates
9. veebruarist
10. Taotluse kohtuistungil osalemise võimatuse kohta esitas ta kohtuistungi toimumise päeval. Taotluse esitamisega ei kasutanud kostja

§ 200lg-te 1 ja 2 kohaselt oma menetlusõigusi heauskselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus tühistada ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määrus ja Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a tagaseljaotsus, taastada tsiviilasjas menetlus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Avalduse kohaselt esitas kostja
6. aprillil 2006 maakohtule taotluse lahendada asi ilma tema osavõtuta (

§ 413lg 3 p 3).

Viidatud sätte järgi ei tohi teha tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Maakohtul puudus tagaseljaotsuse tegemise õigus isegi juhul, kui kostja ei oleks viidanud oma haigusele kui istungile ilmumata jätmise põhjusele. Maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet, kuna maakohtu otsuses ei kajastatud kostja seisukohti. Maakohus rikkus ka kostja apellatsiooniõigust, kuna kostja ei saanud maakohtu otsuse peale esitada apellatsioonkaebust. Kujunenud olukorras on kostjal rikutud õigusi võimalik kaitsta vaid teistmise teel. Teistmise alus on

§ 702lg 2 p 9.

Kostja haiguse kohta antud arstitõend oli otsuse tegemise ajal küll olemas, kuid kostja ei teadnud sellest.

1. aprillil 2006 ei olnud arstil võimalik tõendit väljastada.
2. Hageja teistmisavaldusele vastanud ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et

§ 695

, § 692 lg-te 4 ja 5 ja § 669 lg 2 alusel tuleb esitatud teistmisavaldus lugeda määruskaebuseks ringkonnakohtu määruse peale; ringkonnakohtu määrus ja Harju Maakohtu

1. mai
2. a määrus tuleb tühistada; asjas tuleb taastada menetlus ning asi tuleb saata menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

§ 67lg 1 alusel tuleb ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg.

11. Kolleegium analüüsib esmalt esitatud teistmisavalduse ja senise kohtumenetlusega seonduvaid menetluslikke küsimusi. Ringkonnakohus on määruse resolutsioonis märkinud, et määrus ei ole kassatsiooni korras edasikaevatav. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Ringkonnakohtu märgitu on toonud kaasa selle, et kostja ei saanud esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust.

§ 417

lg 4 esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata. Sama lõike teise lause kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta Riigikohtule edasi kaevata, välja arvatud juhul, kui määruskaebuse järgi ei võinud tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha või kui kaja menetluse taastamiseks oleks tulnud rahuldada

§ 415lõike 1 punktides 1 või 2 sätestatud alusel.

Praegusel juhul jättis maakohus kostja kaja rahuldamata ja menetluse taastamata ning ringkonnakohus jättis selle määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. Seega võis ringkonnakohtu määruse peale

§ 417

lg 4 teise lause kohaselt edasi kaevata, kui kostja oleks määruskaebuses vaidlustanud menetluse taastamata jätmise

§ 417lg 4 teises lauses viidatud alustel.

12. Teistmisavalduses on kostja muu hulgas esitanud väite, et maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha (

§ 413lg 3 p 3), kuna ta oli esitanud asja kirjalikus menetluses lahendamise taotluse.

Seetõttu tuleb lugeda esitatud teistmisavaldus määruskaebuseks ringkonnakohtu määruse peale. Seejuures tuleb eelkõige arvestada ringkonnakohtu eksitavat seisukohta määruse edasikaebeõiguse puudumise kohta. Teistmisavalduses ei ole avalduse määruskaebuseks lugemise taotlust esitatud, kuid kolleegium lähtub siinkohal

§-st 695, § 692 lg-st 4 ja § 669 lg-st 2.

§ 692

lg 4 kohaselt ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja tühistab ringkonnakohtu otsuse kaebusest olenemata, kui ringkonnakohus on rikkunud

§-s 669 nimetatud menetlusõiguse normi.

§ 669

lg 2 lubab menetlusõiguse normi rikkumiseks lugeda ka sellise rikkumise, mida ei ole kirjeldatud § 669 lg-s 1. Kolleegiumi arvates on avaldaja eksitamine edasikaebeõiguse puudumise kohta oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis on alus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

§ 695

kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele reeglina kassatsioonimenetluse kohta sätestatut.

1. Järgmisena käsitleb kolleegium küsimust määruskaebuse esitamise tähtajast. Toimiku materjalide kohaselt on kostja ringkonnakohtu määruse kätte saanud
2. novembril 2006, teistmisavaldus on Riigikohtule esitatud
3. jaanuaril
4. Seega on möödunud

§ 698lg-s 2 sätestatud määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 15-päevane tähtaeg.

Kolleegiumi arvates on erandlikke asjaolusid arvestades (ringkonnakohtu määruse eksitav seisukoht kaebeõiguse kohta) ja menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes võimalik lugeda tähtaja möödalaskmise põhjus mõjuvaks ning ennistada kaebetähtaeg

§ 67lg 1 alusel.

Sarnaselt on Riigikohus tähtaja ennistamise küsimust käsitlenud ka nt oma

1. oktoobri
2. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006, 34, 290). Esitatud teistmisavalduse alusel on nähtav kostja soov saavutada tsiviilasja uuesti läbivaatamine.
3. Järgnevalt analüüsib kolleegium küsimust, kas määruskaebus tuleb rahuldada ja tsiviilasjas menetlus taastada. Kolleegiumi arvates on kohtud asja läbi vaadates ebaõigesti keskendunud ainult sellele, et kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 413 lg 3 p 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostja esitatud taotluse kohaselt on kostja selgesõnaliselt taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kuigi kostja on põhjendud taotlust haigusega, ei olnud haiguse põhistamine ega selle analüüsimine kohtulahendites vajalik, sest kirjaliku menetluse taotlust ei pea tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt põhjendama. Seega on kohtute põhjendused kohtuistungile ilmumata jätmise põhjuse põhistamatuse kohta asjakohatud.
4. Toimiku materjalide kohaselt esitas kostja taotluse kirjalikuks menetluseks
5. aprillil 2006, s.o samal päeval, mil toimus kohtuistung (eelistung). Eelistung avati kell 14.30 (tl 32). Toimiku lehel 33a olevale kostja taotlusele on kleebitud kollane märkmepaber, millele on hariliku pliiatsiga märgitud "pärast istungit toodud". Pastapliiatsiga on märkmepaberile märgitud tsiviilasja number. Samuti on taotlusele lisatud (mitte kollasele märkmepaberile) Harju Maakohtu templijäljend, mille kohaselt on maakohus taotluse saanud
6. aprillil
7. Kolleegiumi arvates ei saa nimetatud märkusega kollasel märkmepaberil tõendada protsessitoimingu tegemist, praegusel juhul taotluse esitamise aega. Sellisel paberil puudub igasugune tõenduslik tähendus. Selline tähendus saanuks olla kohtutöötaja nime, allkirja ja kohtutempli jäljendiga varustatud teabel, millel oleks näidatud ka dokumendi kohtule esitamise kellaaeg.
8. Kohtud on seega eiranud

§ 413

lg 3 p-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise keeldu asja kirjalikus menetluses lahendamise taotluse olemasolu korral. Praeguses olukorras oleks maakohus pidanud kaaluma, kas asjas oleks olnud võimalik teha sisuline otsus (

§ 414

lg 1) või lükata asja arutamine edasi (

§ 410

). Kui sisulist otsust ei oleks saanud teha või kohus ei pidanuks vajalikuks teha sisulist otsust, siis oleks kohus võinud hageja nõusolekul jätkata asja menetlust ka kirjalikus menetluses

§ 403järgi.

Kolleegium leiab, et

§ 415lg 1 p 3 ja § 417 lg 2 teise lause alusel tuleb asjas menetlus taastada.

Lisaks ringkonnakohtu määruse tühistamisele tuleb

§ 692lg 5 teise lause alusel tühistada ka Harju Maakohtu 16.

mai

1. a määrus ning asi tuleb tagasi saata Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2. Kolleegiumi arvates ei anna avalduses esitatud väited alust ringkonnakohtu määruse teistmiseks. Arstitõendi väljastamisest oleks avaldaja pidanud

§ 702lg 2 p 9 mõttes vähemalt teadlik olema.

Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu