KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-23-07 9. mai 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põ
§ 19
lg 1 kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest ja kompenseerimisest tulenevate vaidluste puhul kaebetähtaeg kaks kuud. Tallinna Linnavalitsuse
- aprilli
- a korralduse puhul on tegemist haldusaktiga, mis puudutab maa määramist korteriomandi seadmiseks, ja korraldus ei ole seotud maa tagastamisega. Seega oli kaebetähtaeg kõnealuse korralduse vaidlustamiseks 30 päeva selle teatavakstegemisest. Kaebuse esitaja sai
- aprilli
- a korraldusest teada
- märtsi
- a korralduse seletuskirjast
- märtsil
- Kaebetähtaja kulgema hakkamise kindlaksmääramiseks tuleb võtta aluseks hetk, mil isikule on tema õigusi rikkuda võiva haldusakti olemasolu üheselt selgunud. Kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad.
- M. Orning esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada ja kaebetähtaeg ennistada.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a määrusega jäeti M. Orningu määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et
- märtsi
- a korralduse seletuskirjast selgus piisava täpsusega varasema korralduse sisu. Linnavalitsuse korraldused on avaldatud ning asjas ei ole esitatud väiteid selle kohta, et kaebuse esitajal oleks olnud raskendatud linnavalitsuse
- aprilli
- a korralduse teksti ja selle põhjendustega tutvumine. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, ent ta on muul viisil haldusakti andmisest teada saanud ja soovib haldusakti vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on seda teinud, võib kaebetähtaeg kuuluda ennistamisele. Seetõttu hakkas kaebetähtaeg Tallinna Linnavalitsuse
- aprilli
- a korralduse peale kulgema
- märtsist 2006.
§ 19
lg 1 ei kuulu asjas kohaldamisele, kuna tegemist ei ole maa tagastamise menetluses antud haldusaktiga. Ka vaidlustamisviite puudumine linnavalitsuse
- aprilli
- a korralduses ei mõjutanud kaebuse esitamise tähtaja ületamist. Korralduse andmise ajal ei kehtinud Haldusmenetluse seadus, mis näeb ette vaidlustamisviite märkimise kohustuse. Samuti ei nähtu tähtaja ennistamise taotlusest, et kaebuse õigeaegset esitamist takistas vaidlustamisviite puudumine. Ka esialgsest kaebusest ei nähtu kaebaja seisukohta, et kaebus oleks kaebaja arvates tähtaegne. Neil põhjustel ei ole M. Orning kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebuse esitamise tähtaeg lõppes
- aprillil
- Kaebus esitati 29 päeva tähtajast hiljem. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- M. Orning esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused ja saata asi kaebuse esitamise tähtaja üle otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuses leitakse, et akt sai kaebajale teatavaks seoses linnavalitsuse
- märtsi
- a korralduse teatavakstegemisega ning mõlemad korraldused puudutasid õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist ja olid tehtud tagastamismenetluse käigus. Seega tuleks kaebused mõlemale korraldusele lahendada kompleksselt, kohaldades
§ 19lg-s 1 sätestatud kaebetähtaegu.
- Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses M. Orningu määruskaebusele leitakse, et määruskaebus on põhjendamatu. Linnavalitsuse
- aprilli
- a korraldus nr 1535-k ei ole maa tagastamise menetluses antud haldusakt ja seega on kaebetähtaeg selle korralduse vaidlustamiseks 30 päeva. Lisaks leitakse vastuses, et M. Orningu määruskaebus on esitatud hilinemisega. Vastustaja sai ringkonnakohtu määruse
- novembril, M. Orningu esialgne määruskaebus on koostatud
- jaanuaril 2007; korduv määruskaebus on koostatud
- märtsil
- KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et Tallinna Linnavalitsuse
- aprilli
- a korralduse nr 1535-k vaidlustamisel ei saa juhinduda
§ 19
lg-s 1 sätestatud tähtajast.
§ 19
lg 1 näeb kahekuulise kaebetähtaja ette üksnes õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale. Korraldusega nr 1535-k määrati ehitise teenindamiseks vajalik maa. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine võib küll toimuda olukorras, kus sama maa suhtes on esitatud tagastamise taotlus, ent sellist otsustust ei saa käsitleda vara tagastamise käigus tehtud otsustusena
§ 19lg 1 mõttes.
Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine toimub erastamismenetluses.
- Kolleegium ei nõustu aga kohtute seisukohaga, et kaebetähtaeg linnavalitsuse
- aprilli
- a korralduse peale lõppes
- aprillil
- Kohtud ei ole õigesti mõistnud Riigikohtu seisukohti teatavaks tegemata haldusakti vaidlustamistähtaja osas.
- Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel (
- detsembri
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-00;
- oktoobri
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-56-02;
- oktoobri
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-06). Neis asjades ei ole kolleegium väljendanud seisukohta, et haldusakti väljanõudmine ja kaebuse esitamine peaksid mahtuma üldise 30-päevase kaebetähtaja sisse. Vastupidi, kolleegium on rõhutanud, et haldusakt tuleb välja nõuda mõistliku aja jooksul ning et sellisel juhul võib kaebetähtaeg ennistamisele kuuluda. Kui haldusakti väljanõudmine ja selle vaidlustamine toimuks 30 päeva jooksul, siis puuduks vajadus tähtaja ennistamise järele. On selge, et teatavaks tegemata haldusakti puhul on isik teistsuguses olukorras võrreldes isikuga, kellele haldusakt teatavaks tehakse. Esimene peab eelnevalt selgusele jõudma haldusakti olemasolus ning siis selle välja nõudma. Seetõttu ei saa sellise isiku suhtes rakendada üldist 30-päevast kaebetähtaega (HKMS § 9 lg 1 ja 2). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse. Kolleegium leiab, et viimane ajavahemik - aeg pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks - peab olema samuti 30-päevane, nagu on HKMS § 9 lg-te 1-2 järgi tavapärane kaebetähtaeg. Seega tuleb kohtul teatavaks tegemata haldusakti puhul kontrollida seda, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates.
- Eelneva tõttu ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et
- aprilli
- a korralduse nr 1535-k peale lõppes kaebetähtaeg
- aprillil 2006, kuna M. Orning oli korraldusest nr 1535-k saanud teada
- märtsil 2006 maa tagastamata jätmise korralduse seletuskirjast. Pärast
- märtsi 2006 hakkas kulgema küll tähtaeg
- aprilli
- a korralduse nr 1535-k väljanõudmiseks ja selle vaidlustamiseks, kuid kuna aeg haldusakti väljanõudmiseks ja seejärel haldusorgani poolt akti teatavakstegemiseks ei ole üheselt määratletav, ei ole ka kogu selle tähtaja pikkus üheselt määratletav. Kohtutel tulnuks hinnata, kas M. Orningu poolt ette võetud sammud
- aprilli
- a korralduse kättesaamiseks olid sooritatud mõistliku aja jooksul ning kas pärast akti saamist oli ta kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul. Kohtud oleksid saanud tähtaja ennistamata jätta üksnes siis, kui nad oleksid tuvastanud, et M. Orning oli viivitanud haldusakti väljanõudmisega ebamõistlikult või ei pöördunud akti saamisest kohtusse 30 päeva jooksul.
- Haldusasjas ei ole tuvastatud, millal sai M. Orning kätte
- aprilli
- a korralduse. Kaebusele on see korraldus lisatud ning järelikult oli M. Orning selle kaebuse esitamise ajaks saanud. Faktist, et selline korraldus on olemas, sai M. Orning teada
- märtsil
- Kohtusse pöördus ta
- mail 2006, seega pisut vähem kui kaks kuud pärast haldusakti olemasolust teadasaamist. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et teatavaks tegemata haldusakti puhul ei ole kahekuuline ajavahemik kohtusse pöördumiseks ebamõistlikult pikk. Sellesse ajavahemikku mahub tavapärane 30-päevane periood, mis on teatavaks tehtud haldusakti puhul ette nähtud haldusaktiga tutvumiseks ja selle õiguspärasuse üle otsustamiseks, kaebeõiguse kasutamise või mittekasutamise vahel valiku langetamiseks, kaebuse esitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ning kaebuse koostamiseks. Nagu kolleegium eespool leidis, on 30-päevane tähtaeg isikul haldusakti vaidlustamiseks ka siis, kui isikule ei olnud haldusakti teatavaks tehtud ning ta pidi selle ise haldusorgani käest välja nõudma. Ülejäänud umbes kuuajaline periood käesolevas haldusasjas ei ületa halduskolleegiumi hinnangul seda aega, mis võib isikul kuluda selleks, et esitada haldusorganile nõue haldusakti väljastamiseks ja seejärel akti haldusorganilt kättesaamiseks. Seetõttu leiab kolleegium, et asjas puudub vajadus täpsemalt tuvastada, mil viisil ning millal sai M. Orning kätte linnavalitsuse
- aprilli
- a korralduse, kuna on selge, et sellistel asjaoludel ei ole M. Orning viivitanud ebamõistlikult. M. Orningu määruskaebus kuulub rahuldamisele ning kaebuse esitamise tähtaeg Tallinna Linnavalitsuse
- aprilli
- a korralduse nr 1535-k peale ennistamisele.
- Lisaks märgib kolleegium, et ta ei jaga ka ringkonnakohtu seisukohta selles, et vaidlustamisviite puudumine
- aprilli
- a korraldusel nr 1535-k ei saa olla tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Ringkonnakohus on märkinud, et vaidlustamisviite märkimise kohustuse sätestav Haldusmenetluse seadus jõustus alles
- jaanuaril 2002 ning et kaebusega koos esitatud tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu et kaebuse õigeaegset esitamist takistas vaidlustamisviite puudumine. Ka esialgsest kaebusest ei nähtu kaebaja seisukohta, et kaebus oleks esitatud tähtaegselt. Kolleegium leiab, et haldusmenetluse üldpõhimõtetest, samuti ka PS §-st 15 tulenevalt on haldusaktis vaidlustamisviite märkimine üldine nõue, mis kehtis ka enne Haldusmenetluse seaduse jõustumist. Lisaks leiab kolleegium vastupidiselt ringkonnakohtule, et just vaidlustamisviite äratoomine vaidlustatud korralduses võinuks viia kaebuse kiiremale esitamisele M. Orningu poolt. Kohtumenetluses on M. Orning seisukohal, et
§ 19lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg kohaldub ka vaidlusalusele 25.
aprilli
- a korralduse vaidlustamisele. Selline seisukoht osundab sellele, et M. Orning oli eksituses haldusakti vaidlustamise tähtaja osas ning selle võinuks ära hoida korrektse vaidlustamisviite märkimine vaidlusaluses korralduses. Seega kuuluks kaebetähtaeg antud juhul ennistamisele ka vaidlustamisviite puudumise tõttu.
- Linnavalitsuse väite kohta, et M. Orningu määruskaebus Riigikohtule on esitatud hilinemisega, märgib kolleegium, et M. Orningu puudustega määruskaebus on koostatud
- detsembril 2006 ning laekunud Riigikohtusse
- detsembril
- Seega ei ole alust pidada M. Orningu määruskaebust tähtaega ületanuks. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann