Obsah (12)

§ 42§ 40§ 19§ 64§ 67§ 41§ 39§ 52§ 24§ 25§ 8§ 6

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil

§ 42

lg-st 1 ei tulene, et pakkumiste esitamise tähtaja pikendamine oli antud juhtumil möödapääsmatu. PKD-s määrati pakkumiste avamise ajaks

1. november 2004 kell 14.15, tegelikult avati ainus esitatud pakkumine ostja poolt määratud ajal -
2. mail 2005 kell 9.00.

§ 40lg 6 kohaselt võib ostja pakkumiste esitamise tähtaega pikendada.

Avatud pakkumismenetluse korral peab ostja selleks muutma pakkumise kutset ja pakkumise kutse dokumente. PKD muutmise korral peab ostja arvestama

§ 19lg-s 4 ja §-s 25 sätestatut.

Nimetatud sättest tulenevalt tohib avatud pakkumismenetluse korral muuta pakkumise kutset ja pakkumise kutse dokumente üksnes pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. Seega tulnuks antud juhul uue pakkumiste esitamise tähtpäeva määramiseks muuta nii pakkumise kutset kui pakkumise kutse dokumente. Pakkumiste jõustumine (jõusoleku tähtaja algamine) tähendab mitte üksnes seda, et pakkuja muutub seotuks oma pakkumisega ning on sellega seotud pakkumise kutse dokumentides sätestatud tähtaja jooksul, vaid ka seda, et ostjal on kohustus minna pakkumismenetlusega edasi. Pakkumiste jõustumisel (pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumisel) ei ole ostjal enam võimalik muuta pakkumise kutset ja pakkumise kutse dokumente, sh määrata uut pakkumiste esitamise tähtaega. Uue pakkumiste esitamise tähtaja määramine olnuks käesoleval juhul võimalik üksnes uue pakkumismenetluse algatamise korral. Esialgse õiguskaitse määrus saab hankemenetluses olla suunatud üksnes ostja toimingute peatamisele pakkumisemenetluses. Kehtivates pakkumise kutse dokumentides sätestatud ajaks esitatud pakkumised jõustuvad. Pakkumiste jõustumine toimub ostja tegevusest sõltumatult. Seda seisukohta toetavad

§ 64lg-d 3 ja 4 ning § 67 lg 1.

Vaidlustuse esitamisel on ostjal kohustus pakkumismenetlus peatada ja tühised on ostja toimingud, mis on tehtud ajal, kui menetlus peatati (

§ 64lg-d 3 ja 4).

Pärast kohtu poolt määratud pakkumismenetluse tähtaja möödumist võib ostja jätkata peatatud pakkumismenetlust (

§ 67lg 1 p 5).

Riigihangete seadus ei keela esitada pakkujatel pakkumisi ajal, kui pakkumismenetlus on peatatud. Antud juhul võisid pakkujad esitada oma pakkumisi kuni

1. novembri
2. a kella 14.00-ni. Määratud ajaks laekus üks pakkumine. Hankemenetluse omapärast tulenevalt ei ole pakkumise kutse dokumendid välja võtnud isikuid võimalik käsitada menetluse peatamise adressaatidena.

§ 41

lg 1 kohaselt algab pakkumiste jõusoleku tähtaeg pakkumiste esitamise tähtpäevast. Riigihangete seadus ei sätesta, et menetluse peatamine korral pakkumine ei jõustu.

§ 41

lg 2 sätestab, et pakkumismenetluse peatamise korral pakkumiste jõusoleku tähtaeg ei pikene. Sellest sättest lähtudes võib asuda seisukohale, et menetluse peatamine pakkumiste tähtaega ei mõjuta. Vastavalt

§ 41lg-le 3 pikendas AS Tarbus oma pakkumise jõusolekut kuni 15.

juunini

1. Kuna AS Harjumaa Liinid loobus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusest, asus Tartu Maavalitsus täiesti põhjendatult seisukohale, et pakkumiste esitamise tähtaega, milleks oli
2. november 2004 kell 14.00, enam ei vaidlustata ning on võimalik pakkumised avada. Menetluse jätkamine
3. novembriks 2004 esitatud pakkumise avamisega oli seaduslik ja põhjendatud. Puudub alus Tartu Maavalitsuse ja AS Tarbus vahel
4. juunil 2005 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu tühiseks tunnistamiseks. Vaidluse esemeks ei saa olla küsimus, kas AS Tarbus pakkumine oli parim või mitte, sest AS Tarbus pakkumine oli ainus. Lepingu tingimusi ei ole muudetud vedaja jaoks soodsamaks tahtlikult. Eksimus parandati
5. detsembri
6. a protokolliga nr 6 ning leping viidi vastavusse PKD-ga. Isegi kui avaliku teenindamise leping erineks pakkumise kutse dokumentides toodud tingimustest, mõjutaks see vaid üksikuid lepingu punkte. TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Ühelegi sellise keelu rikkumisele kaebaja viidanud ei ole.
7. AS Harjumaa Liinid esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
8. Tartu Ringkonnakohus jättis
9. septembri
10. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Kohus märkis, et vaidluse põhiprobleemiks on see, kas Tartu Maavalitsus oleks pidanud

sätete kohaselt riigihanke pakkumismenetluses määrama uue pakkumiste esitamise tähtaja, kuna PKD-s kindlaksmääratud pakkumiste esitamise tähtpäev langes ajale, mil pakkumismenetlus oli kohtumäärusega peatatud. Ringkonnakohus pidas õigeks halduskohtu seisukohta, et

-st tulenevalt ei olnud pakkumiste esitamise tähtaja pikendamine antud juhul möödapääsmatu ja maavalitsus sai selle üle otsustada kaalutlusõiguse alusel. Ringkonnakohus ei nõustunud apellandiga, et antud juhul kuulub kohaldamisele

§ 64

lg 4, mille kohaselt on kõik pärast RHA-lt vaidlustuse kohta teate saamist teostatud toimingud tühised. Ringkonnakohtu hinnangul ei reguleeri nimetatud säte olukorda, kus hankemenetluse on peatanud kohus. AS Tarbus esitas pakkumise enne Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2004. a esialgse õiguskaitse määruse Tartu Maavalitsusele teatavaks tegemist. Maavalitsuse poolt

§ 39

lg 3 kohase tõendi väljastamine AS-le Tarbus ei ole käsitatav pakkumismenetluse peatamise rikkumisena.

§ 39

lg-s 3 sätestatud tõendi eesmärk on anda pakkumise esitanud isikule kirjalik kinnitus pakkumise ostjale üleandmise kohta, välistades seeläbi võimalikud vaidlused pakkumise esitamise tähtaegsuse üle. Tegu on hankemenetluse seisukohalt õiguslikku tähendust mitteomava registreerimistoiminguga. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse määrus saab hankemenetluses olla suunatud üksnes ostja toimingute peatamisele pakkumismenetluses. Seega isegi kui pakkumismenetlus oleks peatatud enne pakkumise faktilist esitamist ja registreerimist, ei omaks pakkumismenetluse peatamise fakt pakkumise esitamise lubatavuse seisukohalt mingisugust tähendust, kuna pakkumismenetluse peatamine on seotud vaid ostja jaoks kehtestatud piiranguga.

§ 64ja § 67 ei reguleeri pakkujate käitumist peatatud pakkumismenetluses.

Asjaolu, et

§ 64

lg 4 loeb tühiseks ostja poolt pakkumismenetluse peatumise ajal tehtud toimingud, ei too automaatselt kaasa seda, et ka pakkuja poolt sel ajal tehtud toimingud oleksid tühised. Vastavalt

§ 67

lg 1 p-le 5 võib ostja peatatud pakkumismenetlust jätkata pärast halduskohtu määratud pakkumismenetluse peatamise tähtaja möödumist. Antud juhul ongi Tartu Maavalitsus sellest juhindunud. Tallinna Ringkonnakohus peatas pakkumismenetluse kuni

1. detsembrini
2. Pärast seda võis Tartu Maavalitsus pakkumismenetlust jätkata. Kui eeldada, et pakkumiste esitamise tähtaeg samuti peatus, siis kuna pakkumisi võis esitada kuni
3. novembrini 2004 kell 14.00 ja pakkumismenetluse peatamise määrus jõustus
4. oktoobril 2004, siis pakkumismenetluse peatamisel oli pakkumiste esitamise tähtaja lõpuni aega kolm päeva (tähtpäev kolmanda päeva kell 14.00). Seega oli võimalik esitada pakkumisi veel kuni
5. detsembrini 2004 kell 14.00, kuid samas ei tulenenud maavalitsusele kohustust määrata uus pakkumiste esitamise tähtaeg. Vastavalt

§ 40lg-le 6 võib ostja pakkumismenetluses pakkumiste esitamise tähtaega pikendada.

Avatud pakkumismenetluse korral tuleb selleks muuta pakkumise kutset ja pakkumise kutse dokumente ning sealjuures tuleb arvestada

§ 19

lg-s 4 ja §-s 25 sätestatut, et pakkumise kutset ja PKD-d võib muuta vaid pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. Õige on apellandi väide, et

§-s 25 on sätestatud ostja võimalus pikendada kaebuse või vaidlustuse esitamise korral pakkumiste esitamise tähtaega ka pärast pakkumiste esitamise tähtaja esimest poolt, kuid see on ostja diskretsiooniõigus. Antud juhul pidas vastustaja otstarbekamaks seda õigust mitte kasutada ja selline käitumine on

sätetega kooskõlas. Ka Tallinna Ringkonnakohtu, halduskohtu ja regionaalministri viited uue pakkumiste esitamise tähtaja määramise vajadusele või võimalusele ei anna apellandile õiguspärast ootust uue pakkumiste esitamise tähtaja määramise suhtes, sest Tartu Maavalitsus sellist lubadust andnud ei ole. Pakkumismenetluse jätkamine pakkumise avamisega 17. mail 2005 oli seaduslik. Ebaõige on seisukoht, et Tartu Maavalitsus ei võinud ilma pakkumiste esitamise tähtaja muutmiseta muuta pakkumise kutse dokumentides sätestatud pakkumiste avamise aega.

§ 42

lg 1 järgi avatakse pakkumised pakkumise kutse dokumentides määratud kohas ja ajal, pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral ostja määratud ajal.

§ 40lg 6 järgi on pakkumiste esitamise tähtaja pikendamine ostja diskretsiooniotsus.

Seega võimaldab

§ 42

lg 1 määrata ostjal pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral uue pakkumiste avamise tähtpäeva.

§ 42

lg 1 nõuab küll juhul, kui pakkumiste esitamise tähtaega pole pikendatud, pakkumiste avamist pakkumise kutse dokumentides määratud ajal, kuid antud juhul polnud pakkumiste avamine 1. novembril 2004 õiguslikult võimalik, sest pakkumismenetlus oli kohtumäärusega peatatud. Pärast pakkumismenetluse jätkamist pidi ostja määrama uue pakkumise avamise aja sõltumata sellest, et ta ei pikendanud pakkumiste esitamise tähtaega. PKD muutmise korral peab ostja arvestama

§-s 25 sätestatut, et muudatuste tegemine on võimalik pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. Kuna antud juhul oli pakkumiste esitamise tähtaja esimene pool möödunud, siis ei olnud võimalik muudatuste tegemine pakkumise kutse dokumentides. Seega formaalselt rikkus maavalitsus

§ 42

lg 1, määrates uue pakkumiste avamise aja ilma pakkumiste esitamise tähtaega pikendamata, kuid see ei tingi vaidlustatud haldusaktide tühistamist. Kuna AS Harjumaa Liinid ei olnud esitanud omapoolset pakkumist hankemenetluses, siis ei riku Tartu maavanema 12. mai 2005. a korraldus tema õigusi ega piira tema vabadusi. Kuna Tartu Maavalitsus ei ole riigihanke pakkumismenetluse läbiviimisel rikkunud oluliselt

sätteid, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata. AS-l Harjumaa Liinid puudub põhjendatud huvi Tartu Maavalitsuse ja AS Tarbus vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamiseks, sest Tartu Maavalitsus ei ole lepingu sõlmimisele eelnevas pakkumismenetluses tema õigusi rikkunud. Apellandi põhjendatud huvi puudumise tõttu ei ole vajalik ka vastata apellatsioonkaebuse väidetele seoses lepingu tühisusega. Samas täheldas ringkonnakohus, et ka sisuliselt puudub halduskohtu otsuses märgitud põhjustel alus avaliku teenindamise lepingu tühiseks tunnistamiseks. Halduskohus on õigesti kohaldanud

§ 52lg 3.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. AS Harjumaa Liinid palub kassatsioonkaebuses kohtuotsused tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kassaator palub tühistada Tartu maavanema
2. mai
3. a korralduse nr 521,
4. mai
5. a korralduse nr 585,
6. juuni
7. a korralduse nr 597 ja
8. juuni
9. a korralduse nr 603 ning
10. mai
11. a pakkumiste avamise protokolli. Samuti palub kassaator tuvastada Tartu Maavalitsuse ja AS GoBus (endise ärinimega AS Tarbus) vahel
12. juunil 2005 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu tühisuse ning teha Tartu Maavalitsusele ettekirjutus, millega kohustada maavalitsust määrama pakkumiste esitamise tähtpäev riigihankes "Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel" (registreerimisnumber 013115), teha vastavad muudatused pakkumise kutsesse ja pakkumise kutse dokumentidesse ning viima pakkumismenetlus lõpule. Kassatori arvates oleks Tartu Maavalitsus olukorras, kus PKD-s kindlaksmääratud pakkumiste esitamise tähtpäev langes ajale, mil pakkumismenetlus oli kohtumäärusega esialgse õiguskaitse korras peatatud, pidanud

kohaselt riigihanke pakkumismenetluse jätkamisel määrama uue pakkumiste esitamise tähtaja, et võimaldada seeläbi ka teistel pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isikutel (sh AS-l Harjumaa Liinid) pakkumiste esitamist. Selle võimaluse andmata jätmine on

-s sätetatud riigihanke pakkumismenetluse läbiviimise korra oluline rikkumine. Vaidlusaluse riigihanke PKD p 15.1 kohaselt tuli pakkumised esitada hiljemalt

1. novembriks
2. Pakkumiste esitamine sellel kuupäeval ei olnud aga võimalik, sest
3. oktoobril 2004 peatas Tallinna Ringkonnakohus esialgse õiguskaitse korras pakkumismenetluse kuni
4. detsembrini
5. Pakkumiste esitamine ja vastuvõtmine on kahepoolne toiming - pakkuja annab oma pakkumise ostjale üle ning viimane peab väljastama pakkujale

§ 39lg 3 alusel kirjaliku tõendi pakkumise kättesaamise kohta.

Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et

§ 39

lg-s 3 sätestatud tõendi väljastamine on toiming, mis ei oma hankemenetluse seisukohast õiguslikku tähendust. Kui pakkumismenetlus on peatatud, on pakkumise aktsepteerimine ja pakkumise vastuvõtmise kohta tõendi väljastamine välistatud.

§ 64

lg 4 kohaselt on tühised kõik toimingud, mis on tehtud pärast pakkumismenetluse peatumist. Kui pakkumismenetlus on peatatud, pole ostjal õigust teha pakkumismenetluse toiminguid mitte ühegi pakkuja suhtes ning ka pakkujatel pole võimalik teha pakkumismenetluses menetlustoiminguid või nõuda menetlustoimingute tegemist ostjalt. Väär on ringkonnakohtu käsitlus, et pakkumismenetluse peatamine ei puuduta muid pakkujaid peale selle, kelle taotluse alusel pakkumismenetlus peatati. Esialgse õiguskaitse määruse eesmärk ja õiguslik toime on analoogne

§ 64lg 4 alusel pakkumismenetluse peatumise toimega.

Ebamõistlik on Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, et pakkujad peavad pakkumised määratud ajaks esitama ka siis, kui see tähtpäev langeb ajale, mil pakkumismenetlus on peatunud. Kui pakkumismenetlus peatatakse vaidluse tõttu PKD üle ja vastav kaebus rahuldatakse, tuleks ostjal muuta pakkumise kutse dokumente ning see tooks n-ö igaks juhuks pakkumised esitanud isikutele kaasa vajaduse esitada uued, muudetud PKD-ga kooskõlas olevad pakkumised. Ringkonnakohtu lähenemise kohaselt peaks pakkumise juba algselt ära esitama ka see isik, kes on esitanud ostja peale kaebuse halduskohtusse põhjusel, et PKD ei vasta seadusele. Ka Tallinna Ringkonnakohus märkis 29. oktoobri 2004. a esialgse õiguskaitse määruses üheselt, et pakkumismenetluse peatamise tõttu tuleb ostjal määrata uus tähtaeg pakkumiste esitamiseks ning peatatud hankemenetluses tehtud toimingud on tühised, st algusest peale kehtetud. AS Harjumaa Liinid märgib, et

§ 24

lg 1 p 14 kohaselt määratakse PKD-s muu hulgas kindlaks pakkumiste avamise koht, kuupäev ja kellaaeg.

§ 42

lg 1 sätestab, et pakkumised avatakse PKD-s määratud kohas ja ajal, pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral ostja määratud ajal. Viidatud sätetest tuleneb üheselt, et pakkumiste avamine PKD-s märgitust erineval ajal on võimalik üksnes juhul, kui ostja on pakkumiste esitamise tähtaega pikendanud. Ostjal puudub selles osas kaalutlusõigus. Tartu maavanema

1. mai
2. a korraldusega nr 521 määrati aga üksnes uus pakkumiste avamise aeg, ilma eelnevalt PKD muutmata ja uut pakkumiste esitamise tähtaega määramata. Selle tõttu on maavanema nimetatud korraldus ning kõik sellele järgnevad pakkumismenetluse toimingud ja haldusaktid õigusvastased. Sellise tegevusega Tartu Maavalitsus kõrvaldas AS Harjumaa Liinid pakkumismenetlusest. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kui pakkumismenetlus peatati esialgse õiguskaitse korras kolm päeva enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist, siis pakkumismenetluse jätkumisel oli pakkumisi võimalik esitada veel kolme päeva jooksul pärast esialgse õiguskaitse määruse toime lõppemist. Sellise käsitluse puhul ei pruugi pakkumiste esitamiseks jääda mõistlikku aega ning võimalike pakkujate jaoks ei oleks selge, milliseks hetkeks pakkumised tuleb esitada. Alusetu on väide, et AS Harjumaa Liinid aktsepteeris ise pakkumiste esitamise tähtajana
3. novembrit 2004, sest loobus Tallinna Halduskohtusse esitatud kaebusest, milles muu hulgas vaidlustati Tartu Maavalitsuse määratud pakkumiste esitamise tähtaega, sest see oli liiga lühike selleks, et omandada ja pakkumismenetluses esitada ISO kvaliteedisertifikaati või muud sellega võrdväärset dokumenti. Kaebusest loobumine ei muuda olematuks asjaolu, et
4. novembril 2004 oli pakkumismenetlus peatunud. Ka asja materjalide hulgas oleva Riigihangete Ameti
5. oktoobri
6. a kontrolliaktis nr 6-6-05/49 on RHA leidnud, et Tartu Maavalitsus pidanuks vaidlusaluses hankemenetluses tulenevalt

§ 42

lg-st 1 ja kooskõlas

§-ga 25 pikendama pakkumiste esitamise tähtaega ning muutma vastavalt pakkumise kutse dokumente. Ringkonnakohus leidis õigesti, et pakkumiste esitamise tähtaja pikendamiseks polnud ostjal õiguslikke takistusi. Vaidluse korral ei rakendu pakkumiste esitamise tähtaja pikendamisele

§ 40

lg-s 6, § 19 lg-s 4 ja § 25 esimeses lauses sätestatud üldreegel, mille järgi saab ostja pakkumise kutset ja selle dokumente muuta pakkumiste esitamise tähtaja osas üksnes selle tähtaja esimese poole jooksul. Erand tuleneb

§ 25teisest lausest. Tartu Maavalitsuse ja AS Go

Bus vahel 20. juunil 2005 sõlmitud avaliku teenindamise leping nr 210 on tühine, sest sellele eelnenud pakkumismenetluses rikuti oluliselt

sätteid. Seaduse sättest ja mõttest tuleneb keeld sõlmida hankeleping isikuga, kelle pakkumine ei ole parim, või olukorras, kus parima pakkumise väljaselgitamine ei ole olnud seaduslik. Sellist keeldu rikkuv tehing on tühine TsÜS § 87 tähenduses. Hankeleping on tühine ka seetõttu, et

§ 52

lg 2 kohaselt peavad hankelepingu tingimused vastama PKD-s ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele. Avaliku teenindamise leping ja PKD aga lahknevad olulises osas. PKD järgi oli tellijal õigus vähendada vedajale makstavat riiklikku toetust planeeritud liinivedude liigtiheda vedaja süül hilinemise või reiside katkemise (üle 0,3% plaanilistest reisidest aastas) korral kuni 50 000 krooni võrra, liiga suure vedaja süül väljumata jäänud reiside hulga (üle 0,1% plaanilistest reisidest aastas) korral kuni 100 000 krooni võrra. Avaliku teenindamise lepingus on aga selliste liinihäirete korral riikliku toetuse vähendamise võimalus nähtud ette kümme korda väiksemas ulatuses, st vastavalt kuni 5000 ja kuni 10 000 krooni.

§ 52

lg 3 kohaselt on PKD ja edukaks tunnistatud pakkumise tingimustele mittevastav hankeleping tühine. Ka hilisem tingimuste muutmine ei muuda tühist tehingut tagantjärele kehtivaks.

1. Vastustaja Tartu Maavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja leiab, et pakkumiste esitamiseks uue tähtaja andmine ei ole vahetult seotud pakkumismenetluse peatamisega, vaid sõltub konkreetsetest asjaoludest ning on ostja kaalutlusotsus. Ühtlasi on ostja kaalutlusotsus pakkumiste avamise tähtpäeva määramine, kui pakkumisi pole objektiivsetel põhjustel võimalik PKD-s sätestatud ajal avada. Tartu Maavalitsus on seisukohal, et pakkumise esitamine pakkuja poolt oli võimalik ka pärast pakkumismenetluse peatamist esialgse õiguskaitse korras. Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus ei sätestanud pakkumiste esitamise keeldu. Pakkumised esitatakse ostjast sõltumatult ning kohtu poolt hankemenetluse ajutine peatamine ei piira pakkujate poolt toimingute tegemist, sealhulgas pakkumise esitamist kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani või nende muutmist või pakkumise tagasi võtmist. Kohtu kohaldatava esialgse õiguskaitse toime ei ole samastatav

§ 64

lg-st 3 tulenevaga, sest viimane puudutab üksnes ostja tegevust Riigihangete Ametile esitatud vaidlustusest teadasaamisel. Õige on Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, et

§ 39

lg 3 alusel tõendi andmine pakkumise kättesaamise kohta ei ole pakkumismenetluses oluliseks menetlustoiminguks ning selle väljastamine või väljastamata jätmine ei too kaasa sisulisi õiguslikke tagajärgi. Tõendi puudumine ei muuda pakkumist olematuks ega takista pakkumise jõustumist. Pärast esialgse õiguskaitse määruse kättesaamist ei oleks maavalitsus tohtinud vastu võtta üksnes selliseid otsuseid, mis tulenevad

-st ja on suunatud esitatud pakkumiste seast eduka pakkuja väljaselgitamisele ning hankelepingu sõlmimisele. Kassaatori käsitluse järgi ei oleks näiteks AS GoBus saanud oma pakkumist muuta ega tagasi võtta ja kui esialgse õiguskaitse määrus kehtiks kauem kui 90 päeva, siis ei lõppeks kassaatori tõlgenduse kohaselt menetluse peatumisega seoses ka pakkumiste kehtivuse tähtaeg. Tartu Ringkonnakohtu toetatud lahendus, mille järgi ka hankemenetluse peatumisel tuleb pakkumised tähtpäevaks esitada, on suunatud pakkumismenetluse õnnestumisele ja on kooskõlas

eesmärkidega. Kui nõustuda, et pakkumist peatamise korral tähtpäevaks esitama ei pea, võib see tuua kaasa vaidlustuse või kaebuse esitamise õiguse kuritarvitamise ning hankemenetluse venimise. Kergekäeliselt ja pahatahtlikult vaidluse algatamise vältimiseks ongi kehtestatud reegel, et pakkumised tuleb esitada kehtestatud tähtpäevaks ning edasiste toimingutega oodatakse kuni vaidluse lahendamiseni. Kui vaidlus laheneb ostja jaoks positiivselt, lähtutakse juba esitatud pakkumistest ning viiakse hankemenetlus lõpule. Kui isik pakkumist ei esita ja ostja ei ole kaalutlusõiguse alusel määranud uut pakkumiste esitamise tähtpäeva, siis ei ole uusi pakkumisi võimalik esitada. Tartu Maavalitsus oli antud olukorras õigustatud pakkumismenetlusega jätkama ilma uut pakkumiste esitamise tähtaega määramata. Kohtud on õigustatult käsitlenud kostja õigust määrata pakkumiste esitamise tähtaeg ostja diskretsiooniotsusena ja tõlgendanud seda läbi

§ 40

lg 6.

§ 42

lg 1 on olemuslikult menetluslik norm, mille eesmärk on tagada, et pakkumised avatakse ostja kehtestatud ajal ja kohas. Käesoleval juhul kasutaski maavanem temale antud õigust ning kuna hankemenetluse peatamise tõttu polnud algselt määratud ajal võimalik pakkumisi avada, määras pakkumiste avamiseks uue aja.

§ 42

lg 1 ei arvesta pakkumismenetluse peatamisega ilma pakkumiste esitamiseks uut tähtaega määramata, kuid see ei tähenda, et ostja ei saagi uut pakkumiste avamise aega määrata, ilma eelnevalt pakkumiste esitamiseks uue tähtpäeva määramiseta. Kaalutlusõiguse teostamisel on ostjal kohustus kaaluda muu hulgas õigeaegselt pakkumised esitanud pakkujate õiguspärast ootust pakkumismenetluses osalemisel ja avalikku huvi hankemenetluse raames ostetava asja või tellitava teenuse järele. Seda on Tartu Maavalitsus ka teinud. Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a määrus ei sisaldanud Tartu Maavalitsuse kohustust määrata pakkumiste esitamiseks uus tähtpäev. Kui AS Harjumaa Liinid oleks soovinud, et tema kaebuse rahuldamise korral oleks Tartu Maavalitsusele tehtud ettekirjutus PKD tingimuste muutmiseks, oleks ta pidanud saavutama pakkumiste esitamiseks uue tähtaja määramise osas sisulise kohtulahendi. Seda tehtud ei ole, sest AS Harjumaa Liinid loobus kaebusest. Kassaatoril oli AS-ga GoBus võrdne võimalus esitada vaidlusaluses hankemenetluses oma pakkumine. Pakkumise esitamata jätmine oli AS Harjumaa Liinid enda valik ning ta pidi selle tagajärgedega arvestama. Esialgse õiguskaitse määrus ei saanud anda kaebajale kindlust, et pakkumiste esitamine on võimalik ka hiljem, sellega lahendas kohus vaid esialgse õiguskaitse küsimuse. Kaebaja pidi mõistma, et kui kaebus jääb rahuldamata või ta kaebusest loobub, taastub esialgse õiguskaitse kohaldamisele eelnenud olukord. Ka ei ole Tartu Maavalitsus andnud kassaatorile lubadust määrata uus pakkumiste esitamise tähtaeg. Isegi kui lugeda vastustaja poolt hankemenetluses vastuvõetud otsused õigusvastaseks ja esineksid alused vaidlustatud haldusaktide ning
3. juuni
4. a hankelepingu tühistamiseks, tuleb see nõue jätta rahuldamata õiguskindluse säilitamise vajaduse tõttu ning arvestades ülekaalukat avalikku huvi. AS-ga GoBus sõlmitud avaliku teenindamise leping kehtib kuni
5. detsembrini
6. AS GoBus on ühistransporditeenuse osutamiseks teinud suuri investeeringuid ning lepingu tühistamine tooks ettevõtjale ilmselt kaasa olulise kahju. Lepingu tühistamine kahjustaks ka avalikku huvi, mis seisneb stabiilse ja kvaliteetse avaliku teenuse saamises. Seadus ei anna alust nõuda seniselt vedajalt bussiliinide teenindamise jätkamist pärast avaliku teenindamise lepingu tühiseks tunnistamist, mistõttu võib Tartu Maakonna bussiliinide teenindamine katkeda. Uue hanke läbiviimine on seotud täiendava raha- ja ajakuluga. Elukalliduse tõusu tõttu ei saa ka uue hanke läbiviimisel pakutud hind olla samaväärne või madalam olemasolevast hankelepingust tulenevast hinnast. Hankeleping ei ole tühine ka

§ 52

lg 2 tõttu, sest lepingu sõlmimisel lepingu tingimustes esinenud ebaoluline viga korrigeeriti PKD-ga vastavaks. Seega on

§ 52lg 2 nõue täidetud.

Kuna puudub alus vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ja hankelepingu tühisuse tuvastamiseks, siis ei saa kohus teha ostjale ka ettekirjutust nende tagasitäitmiseks. Ka sisuliselt ei ole praegu enam võimalik muuta

1. aastal algatatud pakkumismenetluse üksikuid tingimusi, vaid kaebuse rahuldamine tooks tegelikkuses kaasa uue riigihanke väljakuulutamise vajaduse.
2. Kolmas isik AS GoBus nõustus Riigikohtu halduskolleegiumi istungil Tartu Maavalitsuse kirjalikus vastuses esitatud seisukohtadega ning leidis, et kohtud on asja õigesti lahendanud. AS Harjumaa Liinid poolt Tallinna Halduskohtusse esitatud kaebusest loobumisega lõppes vaidlus PKD õiguspärasuse üle. Kuna AS Harjumaa Liinid hankemenetluses omapoolset pakkumist ei esitanud, ei ole ta pakkumismenetluse osaline ega saa pärast PKD peale esitatud kaebusest loobumist vaidlustada pakkumismenetluse edasist käiku ja selle raames antud haldusakte.

§ 8lg 2 p 1 kohaselt lõpeb pakkumismenetlus hankelepingu sõlmimisega.

Pakkumismenetluse tagasipööramine pärast menetluse lõppemist ei ole võimalik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Riigikohtu halduskolleegium analüüsib esmalt küsimust, kas halduskohtuliku esialgse õiguskaitse korras riigihanke pakkumismenetluse peatamine enne pakkumiste esitamise tähtaja saabumist tõi ostjale kaasa kohustuse määrata uus tähtaeg pakkumiste esitamiseks (I). Seejärel võtab kolleegium seisukoha Tartu Maavalitsuse poolt pakkumismenetluse jätkamise õiguspärasuse ning AS Harjumaa Liinid kassatsioonkaebuse taotluste suhtes (II). I
2. Kohtud on märkinud, et vaidluse põhiprobleemiks on see, kas Tartu Maavalitsus oleks pidanud riigihanke pakkumismenetluses määrama uue pakkumiste esitamise tähtaja, kuna pakkumise kutse dokumentides kindlaksmääratud pakkumiste esitamise tähtpäev langes ajale, mil pakkumismenetlus oli kohtumäärusega peatatud. Ringkonnakohus pidas õigeks halduskohtu seisukohta, et

-st tulenevalt ei olnud pakkumiste esitamise tähtaja pikendamine antud juhul möödapääsmatu ja maavalitsus sai selle üle otsustada kaalutlusõiguse alusel. Käesoleva vaidluse lahendamisel on asjassepuutuvaks seaduseks kuni

1. aprillini 2007 kehtinud Riigihangete seadus.
2. Tallinna Ringkonnakohus peatas
3. oktoobri
4. a määrusega vaidlusaluse riigihanke pakkumismenetluse kuni
5. detsembrini 2004, märkides, et pakkumismenetluse peatamise tõttu tuleb ostjal määrata uus tähtaeg pakkumiste esitamiseks ning peatatud hankemenetluses tehtud toimingud on tühised, st algusest peale kehtetud. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus ei ole otseselt viidanud

§ 64lg-le 4, on kohus sellest lähtunud sisuliselt.

Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus asusid oma otsustes seisukohale, et kuna pakkumismenetlus peatati kohtumäärusega, siis antud juhul ei kuulu kohaldamisele

§ 64

lg 4, mille järgi on kõik pärast RHA-lt vaidlustuse kohta teate saamist teostatud toimingud tühised. Eelneva põhjal on kohtud olnud uue pakkumiste esitamise tähtaja määramise vajalikkuse ja

§ 64lg 4 kohaldatavuse küsimuses erinevatel seisukohtadel.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et pakkumismenetluse peatamise puhul on oluline silmas pidada peatamise eesmärki, milleks on välistada pakkumismenetluse peatamise ajal selliste menetlustoimingute tegemine, mis on suunatud pakkumismenetluse lõpuleviimisele. Iseenesest õige on kassaatori seisukoht, et esialgse õiguskaitse määruse eesmärk ja õiguslik toime on analoogne

§ 64lg 4 alusel pakkumismenetluse peatamise toimega.

Siiski on

§ 64

lg-s 4 selgesõnaliselt reguleeritud üksnes ostja poolt menetluse peatamisega seonduvat ning seetõttu ei ole säte vahetult kohaldatav halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse määruse alusel peatatud pakkumismenetluse suhtes.

1. Kolleegium leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuuluva Riigihangete seaduse redaktsioon oli ebaselge ega võimaldanud pakkujatel üheselt aru saada, millised reeglid kehtivad pakkumismenetluses pärast selle menetluse peatamist halduskohtu poolt. Sellist olukorda ei saa pidada vastuvõetavaks. Riigikohtu üldkogu märkis
2. oktoobri
3. a otsuses asjas nr 3-4-1-502 (p 31), et Põhiseaduse § 13 lg-st 2 tuleneb õigusselguse põhimõte, mis nõuab, et õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, et üksikisikul oleks võimalik avaliku võimu organi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma käitumist reguleerida. Halduskolleegium märgib, et õigusselguse põhimõttega tuleb arvestada ka õigusnormide rakendamisel. Sellest tulenevalt on kolleegium seisukohal, et riigihanke pakkumismenetluse peatamine halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse korras ei saa toimuda üldsõnaliselt, vaid kohus peab pakkumismenetluse peatamisel selgitama menetluse peatamise tagajärgi. See tähendab, et menetlusosalistel peab olema võimalik kohtumäärusest aru saada, milliste toimingute tegemine on peatatud menetluses võimalik ning mida ostja ja pakkujad menetluse peatamise tõttu tegema peavad või mida nad teha ei saa. Pakkumismenetluse peatamise ulatus peab olema selgelt määratletud ega või olla üldine, et võimalikult tõhusalt tagada riigihangete teostamise eesmärkide saavutamine. See ei tähenda, et halduskohus peaks esialgse õiguskaitse määruses üksikasjalikult loetlema kõik toimingud, mida peatatud menetluses teha võib ja mida mitte, vaid kohus peab vaidluse sisu ja pakkumismenetluse staadiumi arvestades selgitama määruses menetlusosalistele, millised põhilised õigused peavad olema menetluses tagatud. Riigihankemenetluses on täpselt kindlaksmääratud ja formaliseeritud menetlusreeglitel väga oluline roll pakkumismenetluses osalevate isikute võrdse kohtlemise eesmärgi (

§ 6) tagamiseks.

Sellest tulenevalt peab peab pakkujatele muu hulgas olema üheselt selge, milliseks tähtpäevaks pakkumised esitada tuleb. Pakkumiste esitamise tähtpäev määratakse pakkumise kutse dokumentides (

§ 24

lg 1 p 11) või nende muudatustes (

§ 25ja § 40 lg 6).

Erinevalt Tartu Ringkonnakohtu seisukohast leiab kolleegium, et pakkumiste esitamise tähtpäeva vaikimisi muutumine seoses pakkumismenetluse peatamisega ei ole võimalik ning menetluse peatamise järgselt kehtivat pakkumiste esitamise tähtpäeva ei saa arvestada lähtudes sellest, mitu päeva enne määratud pakkumiste esitamise tähtaja lõppu pakkumismenetlus peatati.

1. Käesoleval juhul täpsustas Tallinna Ringkonnakohus
2. oktoobri
3. a määruse põhjendustes, et pakkumismenetluse peatamise tõttu tuleb ostjal määrata uus tähtaeg pakkumiste esitamiseks ning peatatud hankemenetluses tehtud toimingud on tühised, st algusest peale kehtetud. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus ei märkinud pakkumiste esitamiseks uue tähtaja määramise kohustust kohtumääruse resolutsioonis ning seetõttu ei saa seda Riigikohtu halduskolleegiumi
4. märtsi
5. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-27-06 (p 12) esitatud seisukohti arvestades pidada kohustuslikuks ettekirjutuseks, oleks Tartu Maavalitsus käesoleval juhul hea halduse põhimõttest lähtudes pidanud siiski määrama uue tähtaja pakkumiste esitamiseks, sest teistel pakkumise esitamisest huvitatud isikutel ei olnud kujunenud olukorras võimalik üheselt aru saada, millised reeglid peatatud pakkumismenetluse suhtes kohalduvad. Seejuures oli Tartu Maavalitsusele kindlalt teada, et AS Harjumaa Liinid on pakkumise esitamisest huvitatud. 16.

§ 40

lg-st 6 tulenevalt peab ostja pakkumise kutse ja PKD muutmise korral arvestama

§ 19

lg-s 4 ja §-s 25 sätestatut, et muudatuste tegemine on võimalik pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul, mis antud juhul oli möödunud. Ringkonnakohus leidis, et

§-st 25 tuleneb ostja võimalus pikendada kaebuse või vaidlustuse esitamise korral pakkumiste esitamise tähtaega ka pärast pakkumiste esitamise tähtaja esimest poolt, kuid see on ostja diskretsiooniõigus, mida vastustaja antud juhul pidas otstarbekamaks mitte kasutada ja selline käitumine on

-ga kooskõlas. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et

§ 25

teisest lausest tuleneb erand, mille kohaselt vaidlustuse või kaebuse esitamise korral võib ostja pikendada pakkumiste esitamise tähtaega ka pärast pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole möödumist ja selle õiguse kasutamiseks on ostjale antud diskretsioonivolitus. Samas leidis halduskolleegium käesolevas asjas, et Tartu Maavalitsus pidi asjaoludest tulenevalt määrama uue tähtaja pakkumiste esitamiseks ja seega puudus ostjal antud juhul kaalumisruum otsustamaks, kas pikendada pakkumiste esitamise tähtaega või mitte. 17. Kolleegium nõustub kohtutega, et Tartu Maavalitsuse poolt AS-le Tarbus tema pakkumise vastuvõtmise kohta

§ 39

lg 3 kohase tõendi väljastamine ei ole käsitatav pakkumismenetluse peatamise rikkumisena, sest AS Tarbus esitas pakkumise enne Tallinna Ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määruse jõustumist. HKMS § 122 lg 2 viimase lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse määrus teatavakstegemise hetkest. Enne hankemenetluse peatamist tehtud menetlustoimingu tegemise (pakkumise esitamine) kohta tõendi väljastamine ei kahjusta pakkumismenetluse peatamise eesmärki ega oma iseseisvat õiguslikku tähendust.

1. Iseenesest õige on vastustaja viide, et juhul, kui pakkumismenetluse peatamise korral tähtpäevaks pakkumist esitama ei pea, annab see suuremad võimalused vaidlustuse või kaebuse esitamise õiguse kuritarvitamiseks ning võib põhjustada hankemenetluse venimist. Samas ei saa kolleegiumi arvates hankemenetluse kiirema läbiviimise vajadusega õigustada nõuet, et ka pärast pakkumismenetluse peatamist tuleb pakkumised esitada pakkumise kutse dokumentides märgitud tähtpäevaks. See tähendaks, et vaatamata pakkumismenetluse peatamisele peaks PKD-s märgitud tähtpäevaks pakkumise n-ö igaks juhuks esitama ka isik, kes küll soovib hankemenetluses osaleda, kuid PKD kohaselt ei vasta pakkujale esitatavatele nõuetele ning on need arvatava õigusvastasuse tõttu halduskohtus vaidlustanud. Seejuures tuleb silmas pidada, et pakkumise kutse dokumendid võivad olla vaidlustatud näiteks põhjusel, et nende alusel ei ole hankemenetluses osaleda sooviva isiku arvates objektiivselt üldse võimalik pakkumist esitada. II
2. Kuivõrd kolleegium asus eespool seisukohale, et Tartu Maavalitsus pidi seoses pakkumismenetluse peatamisega määrama uue tähtaja pakkumiste esitamiseks ning AS-l Harjumaa Liinid oli alus eeldada, et ostja määrab uue pakkumiste esitamise tähtaja, siis tuleb seda arvestada ka AS Harjumaa Liinid Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-2215/2004 esitatud kaebusest loobumise avalduse hindamisel. Käesolevas asjas on kohtud leidnud, et kaebusest loobumisega väljendas kaebaja oma nõustumist pakkumise kutse dokumentidega ja määratud pakkumiste esitamise tähtajaga. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu. AS Harjumaa Liinid märkis
3. märtsi
4. a kaebusest loobumise avalduses, et loobub kaebusest seoses kaebuses toodud asjaolude äralangemisega, nimelt omistati AS-le Harjumaa Liinid vahepeal ISO kvaliteedistandardi sertifikaat. Kolleegiumi arvates oli kujunenud olukorras AS Harjumaa Liinid käitumine mõistlik ja ootuspärane ning kaebusest loobumine oli otstarbekas, et ostja saaks hankemenetlusega kiiremini edasi minna, mis oleks olnud ka kaebaja huvides. Sellest tulenevalt oli õigusvastane Tartu Maavalitsuse poolt ilma uut pakkumiste esitamise tähtaega määramata riigihanke pakkumismenetluse jätkamine, muutes üksnes pakkumiste avamise aega. AS-le Harjumaa Liinid oleks tulnud pärast pakkumismenetluse peatamise lõppemist tagada võimalus esitada mõistliku aja jooksul omapoolne pakkumine hankemenetluses.
5. Ülaltoodut arvestades on AS Harjumaa Liinid kassatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tartu Ringkonnakohtu ja Tartu Halduskohtu otsused ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab AS Harjumaa Liinid kaebuse osaliselt. Pakkumismenetluse peatamise järgselt selle menetluse käigus antud aktid (maavanema korraldused pakkumiste avamise aja määramise, AS Tarbus kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistamise, AS Tarbus pakkumise PKD tingimustele vastavaks tunnistamise ja AS Tarbus pakkumise edukaks tunnistamise kohta) tuleb tühistada. Kaebaja taotlust
6. mai
7. a pakkumiste avamise protokolli tühistamiseks ei ole võimalik rahuldada, sest nimetatud protokoll ei ole haldusakt, vaid selles on fikseeritud pakkumiste avamise toiming. Seetõttu tuleb
8. mai
9. a pakkumiste avamise toiming tunnistada õigusvastaseks.
10. AS Harjumaa Liinid on kaebuses taotlenud ka Tartu Maavalitsuse ja AS Tarbus vahel
11. juunil 2005 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamist ning maavalitsusele ettekirjutuse tegemist, millega kohustada Tartu Maavalitsust määrama pakkumiste esitamise tähtpäev riigihankes "Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel" (viitenumber 013115), tegema vastavad muudatused pakkumise kutsesse ja pakkumise kutse dokumentidesse ning viima pakkumismenetlus lõpule. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamise taotlus ning kohustamiskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega, miks algselt esinenud, kuid hiljem parandatud eksimus lepingu tingimustes ei toonud kaasa lepingu tühisust. Kolleegium ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Kolleegium nõustub ka vastustajaga, et õiguskindluse põhimõttest, kolmanda isiku õiguste kaitse vajadustest ja sõitjateveo avaliku teenindamise lünkadeta toimimises seisnevast ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt ei ole hankelepingu tühistamine antud asjas enam võimalik. AS Harjumaa Liinid kohustamiskaebus jääb rahuldamata põhjusel, et Tartu Maavalitsuse ja AS GoBus (AS Tarbus) vahel on sõlmitud kehtiv avaliku teenindamise leping, mille objektiks on sõitjateveo korraldamine Tartu maakonnas riigieelarvest toetatavatel bussiliinidel ning lepingu kehtivusaeg on
12. juuni 2005 kuni
13. detsember
14. Sellest tulenevalt ei ole riigihanget viitenumbriga 013115 enam objektiivselt võimalik uuesti läbi viia. AS-l Harjumaa Liinid on võimalik taotleda temale ostja tegevusega tekitatud võimaliku kahju hüvitamist.
15. Kuna Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas ise uue otsuse, tuleb lahendada ka menetluskulude küsimus. Kaebuse esitaja AS Harjumaa Liinid palus halduskohtus Tartu Maavalitsuselt menetluskulude katteks välja mõista 36 261 krooni ja 90 senti (riigilõiv 100 krooni ja õigusabikulud 36 161.90 krooni) ning esitas kulude tasumist tõendavad dokumendid (I kd tl 94; II kd tl 117-119). Apellatsiooniastmes palus AS Harjumaa Liinid vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 24 771 krooni ja 40 senti (riigilõiv 100 krooni ja õigusabikulud 24 671.40 krooni) ning esitas menetluskulude nimekirja ja kulude tasumist tõendavad maksekorraldused (II kd tl 262, 280-283). Riigikohtus esitas AS Harjumaa Liinid taotluse mõista Tartu Maavalitsuselt tema kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulud summas 16 028 krooni. Lisatud on kulude kandmist tõendav maksekorraldus. Kokku on AS Harjumaa Liinid seega kohtumenetluses kandnud kulusid summas 77 061 krooni ja 30 senti. Vastustaja Tartu Maavalitsus palus halduskohtus AS-lt Harjumaa Liinid välja mõista menetluskulud summas 15 340 krooni (II kd tl 120-121) ja ringkonnakohtus summas 29 146 krooni (II kd tl 278279). Kolmas isik AS GoBus esitas Riigikohtu istungil taotluse mõista tema kasuks välja õigusabikulud kassatsiooniastmes summas 11 800 krooni. HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesolevas asjas osales AS GoBus vastustaja Tartu Maavalitsuse poolel, vaieldes menetluse käigus kaebusele vastu ning toetades vastustaja seisukohti. Arvestades, et AS Harjumaa Liinid kaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb HKMS § 92 lg 2 kohaselt menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 93 lg 5 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu halduskolleegium peab käesoleva kohtuvaidluse sisu, menetluse kestust, kaebuse rahuldamise proportsiooni ning kaebuse osalise rahuldamise põhjuseid arvestades õiglaseks ja põhjendatuks mõista kaebuse esitaja kasuks vastustajalt välja kantud menetluskulud 25 000 krooni ulatuses. Tartu Maavalitsuse ja AS GoBus menetluskulud jäävad nende enda kanda. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann