Obsah (6)

§ 24§ 4§ 93§ 92§ 7§ 3

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-16-07 1

§ 24lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Vaidlustatud määrus on antud määrusena vastavalt HMS §-le 88, kuna tegemist on piiritlemata arvu juhtumite reguleerimisega. Määrus ei ole suunatud Kolga-Jaani valla lasteaedades töötavatele isikutele, ei reguleeri vahekorda individuaalselt määratletud subjektide vahel ning määrusega ei otsustata, kellega tuleb tööleping lõpetada. KolgaJaani Vallavolikogu leidis, et kaebuse esitaja poolt vaidlustatud Kolga-Jaani Vallavolikogu

1. jaanuari
2. a määrus nr 7 ei ole õigusvastane ega riku kaebaja õigusi. Kaebajal on õigus pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse.
3. Tartu Halduskohus jättis
4. juuni
5. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud määrus, millega on kinnitatud munitsipaallasteasutuste struktuur Kolga-Jaani vallas, on halduse siseakt. Tegemist ei ole määrusega HMS § 88 tähenduses, kuna kõnealune määrus ei loo õigusi ega pane kohustusi haldusvälistele isikutele. Tähtsust ei oma see, et vallavolikogu ei ole kehtestanud spetsiaalset korda hallatavate asutuste (munitsipaalasutuste) põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamiseks, vaid on vallale kuuluvate koolieelsete lasteasutuste struktuuri kehtestanud ise. Vastavalt KOKS §-de 22 lg 1 p-le 34 ja 35 lg-le 2 võib volikogu kehtestada korra, milles sätestatakse, millise omavalitsusorgani või valla- või linna ametiasutuse pädevusse nende küsimuste otsustamine kuulub. Kuna seda korda kehtestatud ei ole, on hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamise volikogu pädevuses. Seadus ei sätesta, millises vormis (määruse või otsusena) tuleks vormistada vallavolikogu õigusakt, millega kinnitatakse ja muudetakse valla- või linna ametiasutuste või hallatavate asutuste (munitsipaalasutuste) struktuur ja koosseis. Kohtu pädevuses ei ole anda hinnangut sellele, kas praegusel juhtumil oleks tulnud volikogu otsustus vormistada määruse või otsusena. Halduskohus leidis, et kuigi halduse siseaktid võivad olla nii üldise iseloomuga kui suunatud üksikjuhtumi lahendamisele, ei ole võimalik neid akti vormist (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) lähtudes üld- ja üksikaktideks liigitada. Kuna

§ 4

lg-s 1 defineeritud haldusakti mõiste on laiem kui HMS § 51 lg-s 1 toodud määratlus, ei ole halduse siseaktide vaidlustamine halduskohtus välistatud. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldab kohus üksnes siis, kui see akt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga, et vaidlustatud määrus ei riku kaebaja õigusi. Vaatamata sellele, et

1. veebruaril 2006 kaebajale väljastatud teatises on töölepingu lõpetamise kohta koondamise tõttu viidatud vaidlusalusele määrusele, ei tähenda see, et nimetatud määrusega oleks otsustatud kaebaja koondamine. Kolga-Jaani Vallavolikogu
2. jaanuari
3. a määruse nr 7 punktis 2 (Leie lasteaia "Sipelgapesa" struktuur) nähakse senise kahe õpetajakoha asemel ette üks õpetajakoht. Kumb senisest kahest õpetajast, lähtudes volikogu kehtestatud uuest töötajate koosseisust, koondatakse, oli Leie lasteaia juhataja otsustada. Leie lasteaia juhataja on saatnud koondamisteate kaebuse esitajale. Kui kaebaja leiab, et tema õigusi on sellega rikutud, on tal õigus pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või maakohtusse. Kuna kaebus jäeti rahuldamata põhjusel, et vaidlustatud õigusakt ei riku kaebaja õigusi, ei analüüsinud kohus kaebuse väiteid haldusakti õigusvastasuse kohta, kuid märkis, et halduse siseaktidele haldusmenetluse seaduse sätted ei laiene. Halduskohus leidis, et kuigi Kolga-Jaani Vallavolikogu on esitanud taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks A. Vihult, ei ole kohtule esitatud dokumente, mis kinnitaksid, et kulud on kantud, ning seetõttu tuleb taotlus kohtukulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata ning kohtukulud poolte eneste kanda.
4. Apellatsioonkaebuse esitanud Anne Vihu palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus. Apellatsioonkaebuse esitaja leidis, et kui koolieelses lasteasutuses koondatakse töötaja, siis peab olema selleks nii avalik-õiguslik kui ka tsiviilõiguslik alus. Avalik-õigusliku aluse moodustab vaidlusaluse määrusega ärakaotatud üks õpetaja töökoht, sest ilma selleta ei oleks koondamine saanud aset leida. Apellant ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et kaebaja saaks ka koondamise avalik-õiguslikku alust vaidlustada tsiviilkohtupidamise korras. Kaebaja on tulenevalt halduskohtu otsusest esitanud oma motiivid volikogu määruse õigusvastasuse kohta ka töövaidluskomisjoni. Nõustuda ei saa ka halduskohtu seisukohaga, et kõnealune määrus on vaadeldav halduse siseaktina. Halduse siseakt saaks see olla üksnes juhul, kui selle toime ei ulatuks volikogust väljapoole. Määrusega reguleeritakse aga lasteaia struktuuri, mis pole volikogu osa.
5. Kolga-Jaani Vallavolikogu palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Volikogu, kinnitades struktuuriüksuste koosseisu, ei ole suunanud määrust individualiseeritud subjektile. Õige on halduskohtu seisukoht, et otsuse koondamise kohta teeb tsiviilõiguslikus korras lasteaia juhataja. Vastustaja nõustus ka halduskohtu järeldusega, et vaidlustatud määrust võib käsitada halduse siseaktina, millele ei kohaldata haldusmenetluse sätteid. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole siseaktiga, palub vastustaja vaidlustatud määrust käsitada määrusena HMS § 88 tähenduses.
6. Tartu Ringkonnakohtu
7. novembri
8. a otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Lasteaedade struktuuri kinnitamine ei saanud kuidagi rikkuda apellandi õigusi. Määrusega ei otsustatud, kumb õpetaja kuulub koondamisele. Asjaolu, et teatises töölepingu lõpetamise kohta viidatakse vaidlustatud määrusele, ei anna alust väita, et nimetatud määrusega otsustati apellandi koondamine ja seega rikuti tema õigusi. Apellandil on õigus oma õigusi kaitsta teiste vahenditega ning ta on pöördunudki töövaidluskomisjoni poole. Asjaolu, et töövaidluskomisjon on
9. septembri
10. a otsuses leidnud, et tegemist on haldusaktiga, ei anna veel alust väita, et see on vaidlustatav halduskohtus. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et tegemist on halduse siseaktiga, kuna vallavolikogu pädevuses on endale alluvate asutuste struktuuri kinnitamine. Kolga-Jaani Vallavalitsus esitas taotluse 4956 krooni väljamõistmiseks apellatsiooniastmes osutatud õigusabi eest. Ringkonnakohus ei nõustunud apellandi esindajaga, et menetluskulud tuleks jätta vallavolikogu enda kanda, sest puudus vajadus advokaadi esinduse järgi. Tegemist on õigusliku vaidlusega ja seega on õigustatud advokaadi abi kasutamine. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse sisu arvestades on põhjendatud Kolga-Jaani Vallavalitsuse kasuks välja mõista õigusabikulu 2500 krooni suuruses summas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11. Kassatsioonkaebuses palub Anne Vihu tühistada Tartu Halduskohtu
12. juuni
13. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu
14. novembri
15. a otsuse ning saata asi esimese astme halduskohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Kaebaja on seisukohal, et kui koolieelses lasteasutuses koondatakse töötaja, siis peab selleks olema nii avalik-õiguslik kui ka tsiviilõiguslik alus. Vaidlustatud määrusega kaotati lasteaias ära üks õpetaja töökoht ning see moodustab avalik-õigusliku aluse, sest ilma selleta ei oleks koondamine saanud aset leida. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kaebajal võimalik vaidlustada koondamise üldalust ehk töömahu vähenemist. Kaebaja leiab, et väär on halduskohtu seisukoht koondamise avalik-õigusliku aluse vaidlustamise võimaluse kohta tsiviilkohtupidamise korras. Kui kaebaja ei saa vaidlustada nimetatud haldusakti, siis koheldakse valitsusasutuste hallatavas asutuses töötavat töötajat teisiti kui neid isikuid, kes on avalikus teenistuses või kes töötavad eraõigusliku tööandja juures. Viimased saavad koos töövaidlusega või koos teenistusküsimuses antud käskkirja peale esitatud halduskaebusega vaidlustada ka vastava töökoha või teenistuskoha ärakaotamist. Vaidlustatud aktiga loodi TLS § 98 lg-s 1 sätestatud õiguslik alus koondamiseks ning see on otseses puutumuses kaebaja õigustega. Kui kaebajal ei ole võimalik seda haldusakti vaidlustada, siis saab ta töölepingu lõpetamist vaidlustada vaid osaliselt, sest tsiviilkohtul puudub pädevus haldusakti tühistamiseks. Haldusakt kehtib aga vaatamata selle õigusvastasusele kuni selle kehtetuks tunnistamiseni haldusorgani poolt või tühistamiseni halduskohtu poolt. Kohtud ei ole selgitanud, miks on käesolevas protsessis halduse siseakti tuvastamine oluline kaebaja õiguste rikkumise võimalikkuse väljaselgitamisel. Kaebaja ei nõustu halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohaga, et tegemist on halduse siseaktiga. Määrusega reguleeritakse lasteaia struktuuri, mis pole volikogu osa ja seega ei saa olla tegemist haldusesisese haldusaktiga. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on rikkunud

§ 93

lg-t 5, mille kohaselt on halduskohtumenetluses võimalik välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning mis ei luba kohtul välja mõista haldusorgani kulusid õigusabile, mis on tingitud välise õigusabi kasutamisest, kui asja iseloom ei sundinud haldusorganit kasutama välist õigusabi. Kassaatori hinnangul on ringkonnakohtu otsus menetluskulude väljamõistmisel haldusorgani kasuks vastuolus Riigikohtu senise praktikaga, kuna vaidlustatud haldusakt on teenistuslikus küsimuses antud haldusakt. Kaebaja palub seetõttu juhul, kui kohus peab muus osas apellatsioonikohtu otsust õigeks, tühistada see osas, millega mõisteti kaebajalt välja vastustaja kohtukulud, ning jätta vastustaja kohtukulud tema enda kanda.

1. Kirjalikus vastuses palub Kolga-Jaani Vallavolikogu jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a otsuse haldusasjas nr 3-06-448 muutmata. Kohtud on õigesti leidnud, et Kolga-Jaani Vallavolikogu
4. jaanuari
5. a määruse nr 7 punkt 2 ei riku A. Vihu õigusi. Kolga-Jaani Vallavolikogu leiab, et määrusega ei otsustatud A. Vihu koondamist ning seetõttu on väär kassatori väide, et koondamine otsustati volikogu vaidlustatava aktiga. Vaidlusaluses asjas moodustub haldusorganisatsioon valla kui kohaliku omavalitsusüksuse halduskandjate, haldusorganite kogumist ning sellesse kogumisse kuuluvad ka valla ametiasutuste hallatavad asutused. Tegemist on siseaktiga, kuna haldusorganisatsiooni kuuluva asutuse struktuuri muutmine ei oma toimet väljapoole haldust. Kuna vaidlustatav haldusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis tuleb koondamise õiguspärasuse vastavust töölepingu sätetele selgitada välja menetluses töövaidluskomisjonis või maakohtus. Vastustaja ei nõustu kassaatori vastuväitega õigusabikulude väljamõistmise kohta. Kolga-Jaani Vallavolikogu leiab, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb juhinduda

§ 92lg-st 10 (1.

septembrist 2006 kehtivast redaktsioonist), mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kassaator taotleb Kolga-Jaani Vallavolikogu määruse, millega kinnitati Leie lasteaia "Sipelgapesa" struktuur, osalist tühistamist. Riigikohtu halduskolleegium analüüsib seepärast esmalt küsimust, kas vallavolikogu määrusega munitsipaallasteasutuste struktuuri muutmine on käsitatav halduse siseaktina ning kas see on vaidlustatav halduskohtus.
2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegemist on haldusaktiga, kuna Kolga-Jaani Vallavolikogu määrusega reguleeriti struktuuri lasteaial, mis pole volikogu osa, ja seega ei saa olla tegemist haldusesisese haldusaktiga. Riigikohtu halduskolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlustatud Kolga-Jaani Vallavolikogu määrus nr 7 on käsitatav halduse siseaktina. Leie lasteaaed "Sipelgapesa" on Kolga-Jaani valla munitsipaalasutus, mille asutamise, tegevuse ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustamise õigus kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 34 kohaselt volikogu pädevusse. KOKS § 35 lg 1 kohaselt ei ole valla või linna ametiasutuse hallatav asutus juriidiline isik. Kolga-Jaani Leie lasteaed "Sipelgapesa" on küll organisatsiooniliselt iseseisev ja teostab haldusfunktsiooni, osutades avalikõiguslikke teenuseid hariduse valdkonnas, kuid tegemist ei ole iseseisva haldusekandjaga. Iseseisvaks haldusekandjaks on Kolga-Jaani vald. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri muutmiseks antud akt ei ole haldusakt, kuna see ei ole suunatud haldusvälistele isikutele. Kolga-Jaani Vallavolikogu määruse nr 7 punktiga 2 ei otsustatud kaebuse esitaja koondamist, vaid kinnitati Leie lasteaia "Sipelgapesa" struktuur tervikuna. Tegemist ei ole ka määrusega HMS § 88 tähenduses, sest kõnealune määrus ei loo õigusi ega pane kohustusi haldusvälistele isikutele. Kaebuse esitaja koondamise otsustas lasteaia juhataja, kellel oli õigus sõlmida, peatada, muuta ja lõpetada töölepinguid tulevalt koolieelse lasteasutuse seaduse §-st
3. KOKS § 35 lg 2 kohaselt toimub hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine volikogu poolt kehtestatud korras. Riigikohtu halduskolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuna Kolga-Jaani Vallavolikogu pole seda korda kinnitanud, on hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine volikogu pädevuses. 11.

§ 7

lg 1 kohaselt võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega saab halduskohtus vaidlustada haldusakti või toimingut, kui see rikub kaebuse esitaja enda subjektiivseid õigusi. Halduskohtu pädevus on määratletud

§-ga 3.

§ 3

lg 1 punkti 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine ning lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Anne Vihu töötas Kolga-Jaani Leie lasteaias "Sipelgapesa" töölepingu alusel ning temaga lõpetati tööleping lasteaia juhataja otsuse alusel koondamise tõttu. Töölepingu seaduse § 142 lg 1 sätestab, et selle seaduse kohaldamisel töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidlused alluvad töövaidlusorganile. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg-le 1 on individuaalseid töövaidlusi lahendavateks organiteks töövaidluskomisjon ja kohus. Kuni

1. detsembrini 2005 sätestas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lg 2, et tsiviilasjadena mõistetakse tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Kehtiva TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Võlaõigusseaduse § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse sama seaduse üldosas sätestatut kõikidele selles seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Seega kohaldatakse töölepingu alusel töötavatele töötajatele ka võlaõigusseaduse üldosa sätteid ning tegemist on tsiviilasjaga, millest tulenevaid vaidlusi lahendavad TsMS § 9 lg 1 ja ITVS § 4 lg 1 kohaselt maakohtud või töövaidluskomisjon. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatavas asutuses töölepingu alusel töötamisel on tegemist tööõigusliku suhtega ning vaidlused töötajatega töölepingu lõpetamise õiguspärasuse üle kuuluvad lahendamisele üldkohtus. Ka senine kohtupraktika on kohtute pädevuse osas määratlenud, et halduskohtutes lahendatakse ametnike teenistussuhtest tulenevaid vaidlusi ning tööõigussuhetest tekkinud vaidluste lahendamine on üldkohtute pädevuses (vt nt Riigikohtu erikogu
2. juuni
3. a määrus asjas nr 3-3-4-1-01).
4. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et teatud erandlikel juhtudel on võimalik halduskohtus vaidlustada ka halduse siseakti (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
5. novembri
6. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-05, p 13;
7. jaanuari
8. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-00). Kuna töölepingu lõpetamine toimus tööõiguslikus suhtes, siis ei ole sellise siseakti vaidlustamine halduskohtus võimalik. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et kaebajal on võimalus maakohtus esitada motiivid koondamise õigusvastasuse kohta ning kohus saab hinnata koondamise aluseid. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tulenevalt

§ 24

lg 1 p-st 1 ja § 72 lg 1 p-st 3 tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning lõpetada asja menetlus. 13.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kassaator leiab, et Tartu Ringkonnakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas on Riigikohtu senise praktikaga vastuolus. Kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kumbki pool taotlenud pole. Ringkonnakohtus taotles Kolga-Jaani Vallavolikogu 4956 krooni väljamõistmist apellatsiooniastmes osutatud õigusabi eest. Tartu Ringkonnakohus leidis, et kuna tegemist on keeruka õigusliku vaidlusega, on õigustatud advokaadi abi kasutamine ning, arvestades kaebuse sisu, on põhjendatud

§ 93

lg 5 kohaselt välja mõista Anne Vihult õigusabikulu Kolga-Jaani Vallavalitsuse kasuks 2500 krooni. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga. Tartu Ringkonnakohus on välja mõistnud Anne Vihult Kolga-Jaani Vallavalitsuse kasuks õigusabikulu 2500 krooni. Käesolevas kohtuasjas on vastustajaks Kolga-Jaani Vallavolikogu, mitte vallavalitsus. Tegemist on Tartu Ringkonnakohtu eksimusega, mis iseenesest otsuse tühistamist menetluskulude osas kaasa ei tooks. Asjakohane ei ole Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, et advokaadi abi kasutamine Kolga-Jaani Vallavolikogu poolt on õigustatud, kuna tegemist on õigusliku vaidlusega. Riigikohtu halduskolleegium on mitmes eelnevas lahendis selgitanud, et haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamine ei ole alati vajalik ning põhjendatud. Sellisel juhul õigusabikulusid kohus vastaspoolelt välja ei mõista. Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt haldusorgani kasuks on piiratud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (vt 24. aprilli 2001. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-01, 10. mai 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01, 18. detsembri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-03, 19. detsembri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-03). Kolleegium leiab, et kuigi eeltoodud lahendid selgitasid enne 1. septembrit 2006 kehtinud kohtukulude väljamõistmise korda, on toodud seisukohad rakendatavad menetluskulude väljamõistmisel ka kehtiva redaktsiooni alusel. 14.

§ 92

lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

§ 92

lg 10 kohaselt on kohtul õigus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Lähtudes käesoleva kohtuasja asjaoludest, ei olnud kolleegiumi hinnangul Kolga-Jaani Vallavolikogu esindamiseks vajalik välise õigusabi kasutamine, kuna haldusorgani enda ametniku (vallasekretäri) kvalifikatsioon oli piisav Kolga-Jaani Vallavolikogu esindamiseks kohtus. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et vastustaja apellatsiooniastme menetluskulusid ei saa jätta kaebuse esitaja kanda. Kolleegium jätab vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud vastustaja enda kanda.

1. Kuna Riigikohtu halduskolleegium lõpetab käesolevas asjas menetluse pädevuse puudumise tõttu, ei ole võimalik otsustada ka kaebuse sisulise põhjendatuse üle. Seega puudub alus kautsjoni riigituludesse arvamiseks ning kautsjon tuleb tagastada. Samasugusele seisukohale kautsjoni tagastamise küsimuses on kolleegium asunud ka näiteks
2. aprilli
3. a otsuses haldusasjas nr 3-31-5-02 ning
4. oktoobri
5. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-38-
6. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann