← Eesti

3-2-1-52-07

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-52-07 Tartu,

  1. mai
  2. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik A. J hagi O. J ja kohtutäitur R. P vastu Rakvere Rajooni Rahvakohtu
  3. veebruari
  4. a otsusega O. J väljamõistetud elatise võlgnevuse arvestamise viisi tuvastamise nõudes. Viru Ringkonnakohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 206-1630 A. J kassatsioonkaebus Hageja A. J (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga. Kostja O. J (isikukood xxxxxxxxxxx). Kostja kohtutäitur R. P.
  7. aprill
  8. a, kirjalik menetlus
  9. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
  10. jaanuari
  11. a otsus ja Viru Maakohtu
  12. mai
  13. a otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule.
  14. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  15. Tagastada A. J kassatsioonkaebuselt
  16. jaanuaril
  17. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  18. A. J esitas
  19. jaanuaril
  20. a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel Viru Maakohtule hagiavalduse O. J ja kohtutäitur R. P vastu, milles palus tuvastada, et Rakvere Rajooni Rahvakohtu
  21. veebruari
  22. a otsusega laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise võlgnevuse arvestamisel tuleb lähtuda perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-s 4 sätestatust, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvis sätestatud elatise alammäär ühe lapse kohta. Samuti palus hageja mõista kohtutäitur R. P välja tasutud riigilõivu katteks 200 krooni. Hagiavalduse kohaselt mõisteti O. J kohtuotsusega hageja kasuks laste ülalpidamiseks välja elatisena 1/3 kostja igakuisest töötasust kuni tütar M. J täisealiseks saamiseni ja edasi 1/4 kostja töötasust kuni poeg M. J täisealiseks saamiseni. Kuni
  23. aastani täitis kostja elatise maksmise kohustust. Pärast koondamist
  24. aastal ei ole kostja elatist korrapäraselt maksnud. Hagiavalduse esitamise ajaks on lapsed saanud täisealisteks, kuid kostjal on lastele elatise andmata jätmisel tekkinud võlg. Kohtutäitur R. P määras
  25. novembril
  26. a elatise võlaks 5282 krooni 40 senti, võttes aluseks 1/3 (1/4) kehtinud kuupalga alammäärast põhjendusel, et kostja sissetulekute kohta puuduvad ametlikud andmed. Hageja leidis, et kohtutäitur on elatise võla suuruse määranud valesti. Võlgnevuse arvestus 1/3 (1/4) kuupalga alammäärast on vastuolus PKS § 61 lg-s 4 sätestatuga. Ajavahemikul
  27. mai
  28. a kuni
  29. juuli
  30. a kehtinud PKS § 61 lg 4 sätestas ühele lapsele makstava elatise minimaalmäära, mis oli enne
  31. maid
  32. a veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja alates
  33. maist
  34. a pool nimetatud alammäärast. Elatise määra saab PKS § 61 lg-te 5 ja 6 alusel vähendada vaid kohus, kohtutäituril sellist õigust ei ole. Hageja arvestuste kohaselt pidi kostja
  35. maist
  36. a
  37. juulini
  38. a maksma elatist 54 284 krooni 40 senti. Juhul, kui kostja on sel perioodil tasunud 33 150 krooni, on elatise võlgnevus 21 134 krooni 40 senti.
  39. Kohtutäitur R. P ei tunnistanud nõuet. Hagejal oli õigus pöörduda kohtu poole elatise suurendamise nõudega juhul, kui tema kasuks välja mõistetud alimendid ei ole enam piisavad lapse ülalpidamiseks. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust või seda tõlgendada. Kui kohus ei ole huvitatud isiku taotlusel kohtuotsust muutnud, ei saa kohtuotsust täita muul viisil, kui sellega on otsustatud.
  40. Viru Maakohtu
  41. mai
  42. a otsusega tuvastati, et O. J Rakvere Rajooni Rahvakohtu
  43. veebruari
  44. a otsusega väljamõistetud elatise võla arvestamisel tuleb kohtutäituril lähtuda PKS § 61 lg-s 4 sätestatust, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1/4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni
  45. maini
  46. a ja mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates
  47. maist
  48. a. Hageja kohtukulud jäeti tema enda kanda. Maakohus leidis, et enne
  49. detsembrit
  50. a kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 69 võimaldas kohtuotsuse täitmisel juhinduda perekonnaseaduse elatise miinimumsuuruse kohta sätestatud reeglitest ka juhul, kui otsus sisaldas nõude kinni pidada murdosa töötasust ja mitte kindlat summat. Seega oli põhjendatud ka kohtulahendi täitmisel, mis kohustas elatist tasuma 1/3 või 1/4 osas töötasust, elatist ja/või selle võlga töötasu puudumisel arvestada selliselt, et sissenõudjale oleks tagatud elatise saamine enne
  51. maid
  52. a tekkinud võla osas 1/4 ja alates
  53. maist
  54. a tekkinud võla osas 1/2 vastaval perioodil kehtinud kuupalga alammäärast. Kohtutäitur saab ja peab elatise täitedokumendi täitmise käigus välja arvestada ka võla. Sellisel juhul ei ole tegemist ei otsuse sisu õiguspärasuse kontrollimise ega selle omapoolse tõlgendamisega. Kui kostjal on töötasu, siis lähtub täitur elatise arvestamisel kohtuotsuses toodud murdosast, kui töötasu ei ole, tuleb elatise võla arvestamisel lähtuda TMS §-s 69 ja PKS §-s 61 sätestatud elatise miinimummäärade tagamise printsiibist.
  55. Kohtutäitur R. P esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada, et O. J
  56. veebruari
  57. a kohtuotsusega väljamõistetud elatise võlgnevuse arvestamisel tuleb kohtutäituril lähtuda mitte PKS § 61 lg-s 4, vaid eelnimetatud kohtuotsuses toodust.
  58. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebusega ning palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  59. Viru Ringkonnakohus tühistas
  60. jaanuari
  61. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus hagejalt välja kostja R. P apellatsioonimenetluse kohtukulud. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei saa kohtutäitur täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt kontrollida täitmiseks esitatud dokumendi sisu õiguspärasust. Seega tuleb kohtutäituril täitedokumendi täitmisel lähtuda vaid selle tekstist. Täitmine muul viisil, sh PKS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimumi ulatuses, on asja sisuline lahendamine, milleks kohtutäituril puudub õigus ja mis on formaliseerituse printsiibi rikkumine. Kostjal töötasu puudumine ei võimalda alimente (elatist) välja mõista ja selle võlga mingil viisil arvestada. Seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  62. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ühtlasi palub hageja mõista kostjatelt välja hageja kohtukulud. Kassatsioonkaebuse kohaselt palus hageja tuvastada elatise võlgnevuse PKS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimumi arvestades, st vaidlus oli elatise võlgnevuse suuruse üle. Hageja palus selgitada
  63. veebruari
  64. a otsust, mitte selle sisu muuta. Ringkonnakohus jättis selle nõude lahendamata. Kui kohtuotsust ei olnud võimalik täita seetõttu, et kostja ei tööta ja tal ei ole töötasu, oli kohtutäituril kohustus esitada tuvastushagi. Kohtutäitur jättis selle tegemata ning rikkus formaliseerituse põhimõtet, kui lähtus võlgnevuse suuruse arvutamisel võla tekkimise hetkel kehtinud alampalgast. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et töötasu puudumine ei võimalda elatist välja mõista ja elatise võlgnevust arvestada. Kohtutäitur arvutas elatise võlgnevuse vastuolus PKS § 61 lg-s 4 sätestatuga.
  65. Kostjad ei ole kassatsioonkaebusele nõuetekohaselt vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  66. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg-te 4 ja 5 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb TsMS § 691 p 4 alusel saata Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  67. Hageja esitas
  68. jaanuaril
  69. a hagi nii kohtutäituri kui ka võlgniku vastu võlgnikult
  70. veebruari
  71. a kohtuotsusega alaealiste laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise (alimentide) võlgnevuse arvestamise viisi tuvastamiseks. Hageja tugines hagiavalduses TsMS § 368 lg-le
  72. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 2 järgi võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada tuvastushagi teise poole vastu täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks. Seega on sissenõudja tuvastushagi suunatud võlgniku, mitte kohtutäituri vastu. Kohtutäituri vastu täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks sissenõudjal tuvastushagi esitamiseks alus puudub. Kohtutäitur oleks menetlusosaline kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel (TsMS § 475 lg 1 p 15). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kooskõlas TsMS § 693 lg-ga 2 eelnevalt märgitud seisukohaga arvestada.
  73. Kolleegium märgib, et tulenevalt TsMS § 630 lg-st 1 võib esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitada pool ja iseseisva nõudega kolmas isik. Kuigi tuvastushagis ei peaks kohtutäitur olema menetlusosaline, tegi maakohus otsuse tema suhtes, tuvastades, et võlgnikult väljamõistetud elatise võlgnevuse arvestamisel tuleb kohtutäituril lähtuda PKS § 61 lg-s 4 sätestatust. Seega puudutas maakohtu otsus kohtutäiturit ning kohtutäitur võis esitada selle otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule ja viimane oli õigustatud kaebust menetlema. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa täitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see otsuses kirjas on. Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta, et hageja oli esitanud tuvastushagi, mitte kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Ringkonnakohus rikkus sellega TsMS § 654 lg-s 1 sätestatut. Asja juurde ei ole esitatud ühtegi täitemenetluse dokumenti ega täituri konkreetset toimingut. Ringkonnakohus küll tühistas maakohtu otsuse, kuid jättis hagi rahuldamata seetõttu, et kostjal töötasu puudumine ei võimalda alimente (elatist) välja mõista ja selle võlga mingil viisil arvestada.
  74. Kolleegium selle ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu. Kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda PKS § 61 alusel elatise maksmisest. Vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele oli O. J kohustatud maksma elatist (alimente) Rakvere Rajooni Rahvakohtu
  75. veebruari
  76. a otsuse alusel alaealiste laste ülalpidamiseks vastavalt 1/3 osa töötasust kuni tütre täisealiseks saamiseni, edaspidi 1/4 osa töötasust kuni poja täisealiseks saamiseni. Kuna O. J alates
  77. a väidetavalt ei tööta, s.o töötasu ei saanud, siis on hageja esitatud hagis soovinudki tuvastada, et võlgniku O. J elatisevõla arvestamisel tuleb lähtuda PKS § 61 lg-st
  79. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud abielu- ja perekonnakoodeksi (APK) § 83 lg 1 kohaselt nõutakse alimendid alaealiste laste kasuks sisse ühe lapse kasuks 1/4 ja kahe lapse kasuks 1/3 vanemate töötasust (sissetulekust), kuid mitte vähem kui 20 rubla kuus iga lapse kohta. Seega sätestas seadus elatise minimaalmäära suhtarvuna vanema töötasust. Alates perekonnaseaduse jõustumisest
  80. jaanuaril
  81. a mõistetakse elatis välja kindla summana. Enne
  82. maid
  83. a kehtinud PKS § 61 lg 4 järgi ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla väiksem kui 1/4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates
  84. maist
  85. a on elatise miinimumsuurus 1/2 kuupalga alammäärast. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et
  86. aasta kohtuotsuse alusel tekkinud elatise võlgnevuse arvestamisel tuleb lähtuda PKS § 61 lg-s 4 sätestatust. Perekonnaseaduse § 136 lg 1 järgi nõutakse enne selle seaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimendid (elatis) sisse kohtuotsuses märgitud suuruses. Seega tuleb enne perekonnaseaduse jõustumist (enne
  87. jaanuari
  88. a) väljamõistetud elatise võla suuruse kindlakstegemisel lähtuda kohtuotsuses märgitud suurusest, s.o kohtuotsuses märgitud suhtarvust (1/3 ja 1/4). Seadusega ei ole vastuolus, kui võlgnikul töötasu (sissetuleku) puudumise korral võetakse võla arvestamise aluseks võla tekkimise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Kuna elatist tuli kohustatud isikul maksta lastele igas kuus, siis tuleb elatisevõla arvestamisel arvestada ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et asjas ei kohaldu enne
  89. jaanuari
  90. a kehtinud TMS § 69 lg 1, mille kohaselt elatusraha sissenõudmise asja täitmisel ei või kokkuleppe alusel igakuiselt makstav summa olla väiksem seadusega kehtestatud miinimummäärast. Kostja maksis elatist kohtuotsuse, mitte kokkuleppe alusel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kooskõlas TsMS § 436 lg-ga 4 teha hagejale ettepanek arvutada elatise võlg Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära järgi, arvestades võlgnevuse perioodil kehtinud kuupalga alammäärasid. Maakohus peab võimaldama kostjal esitada sellele vastuväiteid ja omapoolseid tõendeid.
  91. Hageja viide PKS § 61 lg-le 4 ei ole põhjendatud. Hagejal oli alates
  92. jaanuarist
  93. a õigus PKS § 136 lg 2 alusel nõuda alimentide (elatise) suuruse muutmist ja elatise väljamõistmist perekonnaseaduse sätete alusel. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja seda seadusega antud võimalust kasutanud. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.