Obsah (5)

§ 409§ 422§ 412§ 427§ 465

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 409lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

Määruse kohaselt hageja asja arutamiseks määratud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Kohus leidis, et hageja esindaja põhjendust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks istungilt puudumiseks

§ 422mõttes.

Asja materjalidest nähtub, et hageja oli istungi toimumise ajast teadlik alates

1. märtsil
2. a toimunud korraldavast kohtuistungist, mil kohus määras, et uus kohtuistung toimub
3. augustil kell 10.00, kooskõlastades selle eelnevalt hageja esindaja S. Soesoniga. Hagejal oli piisavalt aega, et tagada hageja osalemine kohtuistungil vajadusel teise esindaja kaudu. Kohtusse ilmumata jätmise tagajärgede eest on hagejat hoiatatud. Harju Maakohus märkis määruses, et hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib määruse teinud kohtule esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul.
4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
6. jaanuari
7. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

§ 422

lg 1 sõnastusest tulenevalt võib kohus hinnata mõjuvaks põhjuseks muu asjaolu, mida selles sättes nimetatud ei ole. Selle sätte sõnastusest tuleneb, et mõjuva põhjuse iseloom peab olema ootamatu. Hageja oli istungi toimumisest

1. augustil
2. a kell 10.00 teadlik alates
3. märtsist
4. a, mistõttu ei saanud see olla ootamatu. Ootamatu asjaolu ilmnemisele ei ole viidatud ka määruskaebuses. Esindaja seotust teise asja arutamisega ei peeta üldiselt mõjuvaks põhjuseks, mis tingib asja arutamise edasilükkamise. Juriidilisest isikust poolel on alati võimalus saata kohtusse teine esindaja. Maakohus oli piisava ajavaruga teatanud pooltele kohtuistungi toimumisest. Neid asjaolusid arvestades ei ole võimalik pidada hageja esindaja kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust mõjuvaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse täies ulatuses.

§ 412

lg 1 p 3 järgi ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. Hageja teatas kohtuistungi päeval kohtule oma ilmumise võimatusest seoses samal ajal toimuva teise kohtuistungiga, millest ta sai teada kuu aega enne istungi toimumist ning kus ta oli samuti esindajaks. Hageja lootis, et jõuab osaleda mõlemal istungil. Hageja ei nõustu ringkonnakohtu määruses toodud seisukohtadega. Hageja esindaja S. Soeson on OÜ Epistel ainus juhatuse liige. Hageja püüdis kuni viimase hetkeni leida teist esindajat, kuid ei leidnud. Seadusest ei tulene, et esindaja peab osalema varem määratud istungil. 6. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Asi tuleb saata Harju Maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks. 8. Kolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mis reguleerivad

§ 409

lg 1 p 1 alusel tehtud hagi läbivaatamata jätmise määruse peale edasikaebamist.

§ 412

lg 3 kohaselt võib hageja 14 päeva jooksul alates talle hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest taotleda, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks. Seega on hagejal juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

§ 409

lg 1 p 1 alusel, õigus esitada menetluse taastamise avaldus, mitte määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale, nagu maakohus on eksitavalt oma määruses märkinud. Määruskaebuse võib

§ 412lg 5 esimese lause kohaselt esitada menetluse taastamata jätmise määruse peale.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse Riigikohtule

§ 412lg 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

Seega ei saa selles asjas hagi läbi vaatamata jätmisel

§ 409

lg 1 p 1 alusel kohaldada

§ 427

, mis näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale muudel juhtudel. Maakohus peab

§ 465

lg 2 p 8 nõuete kohaselt põhjendama määrust, millega ta lahendab menetluse taastamise avalduse. Kuna praegusel juhul hagejal maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus puudus, oleks maakohus pidanud määruskaebust käsitama menetluse taastamise avaldusena ja selle sisuliselt lahendama, mitte aga edastama ringkonnakohtule. Seega tuleb asi saata maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks. Maakohtu hagi läbivaatamata jätmise määrus ning ringkonnakohtu määrus jäävad jõusse sõltumata menetluse taastamise avalduse lahendamise tulemusest (vt ka Riigikohtu 13. märtsi 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07). 9. Vastuseks määruskaebuse väitele, et kohus ei oleks tohtinud

§ 412

lg 1 p 3 kohaselt jätta hagi läbi vaatamata, märgib kolleegium järgmist.

§ 412

lg 1 p 3 järgi ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. Seega peab kohus, juhul kui hageja asja arutamiseks määratud kohtuistungile ei ilmu, kuid on kohtule eelnevalt teatanud istungile ilmumata jätmise põhjusest, ja kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist, hindama, kas hageja istungile ilmumata jätmise põhjust saab hageja põhjendust arvestades lugeda mõjuvaks. Vastavalt

§ 422

lg-le 1 on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Selle sätte sõnastusest tulenevalt pole selles antud mõjuvate põhjuste loetelu ammendav. Seega võib kohus asjaolude kohaselt lugeda mõjuvaks ka mõne muu põhjuse, miks hageja kohtuistungile ei saa ilmuda. Riigikohus on oma 27. septembri 2005. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 (RT III 2005, 30, 304) leidnud, et kohtu diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Praegusel juhul on diskretsiooni piirid sätestatud

§ 422lg-s 1.

Selle sätte mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Kolleegium märgib, et kohus võib vastavalt asjaoludele lugeda mõjuvaks põhjuseks hageja kohtuistungile ilmumata jätmiseks ka samal ajal toimuva teise kohtuistungi, millest hageja peab osa võtma, kui hageja on sellest esimesel võimalusel kohtule teatanud ja oma istungile ilmumise võimatust põhistanud. Ants Kull, Henn Jõks, Jaak Luik