Obsah (13)

§ 603§ 580§ 600§ 602§ 604§ 581§ 592§ 1028§ 589§ 207§ 596§ 72§ 78

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 1028 lg 1 alusel. Hageja leidis, et

1. aprilli
2. a koostöölepingu lõpetamise leping oli iseseisev tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes, kuna
3. jaanuari
4. a koostöölepingu p-s 5.1 oli lepingu lõppemine määratud äramuutva tingimusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja ja U. Sillaste
5. jaanuaril
6. a koostöölepingu, millega lepinguosalised kohustusid tegema panuseid kostjale kuuluvale kinnistule puhkusekeskuse rajamiseks. Hagejal oli kohustus osta kõik vajalikud ehitusmaterjalid, maasoojuspump, massaaþivann ja laste mänguväljak. Hageja tasus AS-le Saare KEK Karja endise lasteaia, millest pidi saama puhkusekeskus, remonttööde eest 137 530 krooni.
7. aprilli
8. a koostöölepingu lõpetamise lepingu p-s 3 leppisid pooled kokku koostöölepingu lõpetamises ja selles, et lepinguosalised kannavad ise lepingu täitmiseks kantud kulud. Pankrotihalduri hinnangul kahjustati nimetatud kokkuleppega teadlikult pankrotivõlgniku võlausaldajate huve, kuna hageja loobus kostjale kuuluva kinnistu parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamisest. Tehing tehti ühe aasta jooksul enne hageja pankrotimenetluse algatamist lähikondsete vahel. Äriregistri andmetel on kostja AS Pikse Kaubandus aktsionärid U. Sillaste ja A. Vallau ning samal ajal on U. Sillaste hageja ainuosanik ning A. Vallau on hageja juhatuse liige. Pankrotihaldur leidis, et nimetatud kokkuleppel on kinke iseloom PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 tähenduses. Hageja arvates saab
9. aprilli
10. a koostöölepingu lõpetamise lepingu p 3 tagasi võita ja tehingu alusel saadu nõuda kostjalt tagasi pankrotivarasse. Samuti saab nimetatud lepingu tagasi võita PankrS § 109 lg-s 1 ja § 110 lg 1 p-s 2 sätestatud alusel. Nendest normidest tulenevalt tunnistab kohus kehtetuks pankrotivõlgniku tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve, kui tehingu teine pool teadis või pidi teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest. PankrS § 110 lg 3 järgi loetakse, et kostja pidi hageja lähikondsena olema teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest.
11. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja arvates tegi hageja panuse seltsinguvarasse sellega, et remontis omal kulul seltsingu tegevuseks kasutatavat hoonet, s.t tema panus seltsinguvarasse seisnes teenuse osutamises. Hageja saab esitada ainult sellise nõude, mis tal oleks seltsingu lõppemise korral.
12. aprilli
13. a koostöölepingu lõpetamise lepingu p 3 ei ole iseseisev tehing, vaid kordab
14. jaanuari
15. a koostöölepingu p-s 5.2 kokkulepitut, mille kohaselt koostöö ebaõnnestumise korral jäävad lepinguosaliste kulud nende endi kanda. Seega leppisid lepinguosalised varem kui üks aasta enne hageja pankrotimenetluse algatamist kokku, et seltsingulepingust tulenevalt vastastikuseid nõudeid ei esitata. Vastavalt

§ 603

lg-le 3 ei ole hagejal õigust nõuda hüvitist panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises. Pankrotiseaduse tagasivõitmise sätteid kostja arvates asjas kohaldada ei saa, kuna vaidlustatav tehing tehti varem kui ühe aasta jooksul enne hageja pankrotimenetluse algatamist ning sellel puudub kinke iseloom, kuna tulude jaotamise osas lepiti kokku, et kolme seltsinglase hulgast saab hageja 50% tuludest. 3. Pärnu Maakohus jättis 24. märtsi 2006. a otsusega hagi rahuldamata. Koostöölepingu p 1.3 järgi oli seltsinglaste ühiseks eesmärgiks

§ 580lg 1 mõttes majutusteenuse väljaarendamine.

Nimetatud lepingust nähtuvalt tegi hageja panuse seltsinguvarasse sellega, et remontis omal kulul seltsingu tegevuseks kasutatavat hoonet, s.t tema panus seltsinguvarasse seisnes teenuse osutamises. Seltsingu lõppemisel toimus selle likvideerimine, mis seisnes vara jaotamises seltsinglaste vahel (

§ 600lg 1).

Seltsingu likvideerimistoimingud seltsinguvara suhtes on sätestatud

§-des 602, 603 ja 604. Likvideerimisel täidetakse kõigepealt seltsingu kohustused (

§ 602

), seejärel tagastatakse panused (

§ 603

) ning pärast panuste tagastamist jagatakse ülejääk seltsinglaste vahel vastavalt nende osadele kasumi jaotamises (

§ 604). Seltsinglaste osad kasumi jaotamises sätestas koostöölepingu p 4.1.

Kuna seltsingul ei olnud tulusid ega panuste tagastamisest ülejäänud vara, sai seltsingu likvideerimisel toimuda ainult panuste tagastamine. Koostöölepingu p 5.2 kohaselt jäid seltsingu lõpetamisel koostöö ebaõnnestumise korral kulud seltsinglaste kanda ning teiste seltsinglaste vastu nõuete esitamise õigust ei olnud. Kuna hageja nõue tuleneb seltsingulepingust, saab hageja esitada ainult sellise nõude, mis tal oleks seltsingu lõpetamise korral. Hageja panustas seltsingusse teenuse, mida ei ole võimalik tagastada.

§ 603lg 3 kohaselt ei ole hagejal sellisel juhul õigust nõuda hüvitist.

Hageja ei ole tõendanud, kuidas on eeltooduga kahjustatud hageja võlausaldajate huve. Samuti puudub alus kohaldada pankrotiseaduse sätteid. Koostööleping sõlmiti

1. jaanuaril
2. a ja hageja pankrotimenetlus algatati
3. jaanuaril
4. a, seega sõlmiti seltsinguleping enam kui üks aasta enne pankrotimenetluse algatamist ja PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaldamiseks alus puudub. Lisaks ei saa kohaldada ka PankrS § 111 lg 1 p 1, kuna pooled ei ole sõlminud kinkelepingut või kinke iseloomuga lepingut. Seltsingulepingu kohaselt teevad seltsinglased panuseid seltsinguvarasse ühise eesmärgi saavutamiseks. Nad teevad kulutusi vastavalt seltsingulepingule ja kannavad koos seltsingu ebaõnnestumise riski. Seltsingulepingu p-de 2 ja 3 kohaselt jagati seltsinglaste vahel seltsingu kohustused ja kulud ning p 4 sätestas seltsinglaste vahel seltsingu tulude jagamise. Tulud jagati nii, et hagejale kuulus 50%, kostjale 30% ja U. Sillastele 20% tuludest. Seega jagati tulud ebaproportsionaalselt hageja kasuks, kuigi

§ 581

kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed, ja

§ 592kohaselt eeldatakse, et kasumi-kahjumi jaotus toimub panuste järgi.

Koostöölepingu punkt 5.2 sätestas seltsinglaste kokkuleppe, mille kohaselt seltsingu lõppemisel koostöö ebaõnnestumise tõttu jäävad kulud poolte endi kanda ja teineteise vastu nõuete esitamise õigust ei ole. Hageja on jätnud tähelepanuta, et koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe p 3 ei ole iseseisev tehing, vaid kordab seltsinglaste poolt seltsingulepingu p-s 5.2 kokkulepitut. Isegi kui

1. aprilli
2. a koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe p 3 oleks kehtetu, tuleks sel juhul kohaldada koostöölepingu p 5.
3. Asjakohatud on hageja väited, et koostööleping oleks pidanud lõppema ilma seltsinglaste täiendavate tahteavaldusteta. Seltsingu lõppemiseni on seltsinglastel kohustus tegutseda seltsingu heaks, sealhulgas teha panuseid (s.t teha kulutusi). Seltsingu lõppemise hetk koostöö ebaõnnestumisel või eesmärgi saavutamise võimatusel ei pruugi olla kõigile seltsinglastele ühtviisi arusaadav ega üheselt määratav. Sellises olukorras ei ole seadusvastane hilisemate vaidluste ärahoidmiseks seltsingu lõppemise tunnustamine seltsinglaste ühist arusaama väljendava dokumendiga, milleks oli ka
4. aprilli
5. a koostöö lõpetamise leping. Asjakohatu on hageja nõue

§ 1028

lg 1 alusel, sest seltsinglased saavad üksteise vastu nõudeid esitada ainult seltsingulepingu ja

1. osa sätete alusel. Koostöölepingu p 5.2 kohaselt jäid seltsingu lõpetamisel koostöö ebaõnnestumise korral kulud seltsinglaste kanda ning teiste seltsinglaste vastu nõuete esitamise õigust ei olnud.
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. novembri
5. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega pidanud TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vaidlusalune koostööleping vastab seltsingulepingu tunnustele (

§ 580lg 1).

Seltsinguleping on konsensuaalne, s.o loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamise hetkest, mitte aga hetkest, kui lepinguosalised teevad oma panused või kannavad kulutusi. Hageja ei vaidlustanud

1. jaanuari
2. a koostöölepingut ega selle punkti 5.
3. Seega ei tõstatanud hageja probleemi, et seltsinguleping või mõni selle osa on tühine näiteks näilisuse tõttu või et see on sõlmitud hageja võlausaldajate huvide kahjustamiseks.

§ 581

lg 1 kohaselt võib seltsinglaste panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine.

§ 589

lg 1 kohaselt lähevad seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Siit tuleneb, et seltsinglaste panused kuuluvad seltsinguvarasse ja panuseks võib olla ka vara seltsingu kasutusse andmine. Hageja ja AS Saare KEK sõlmisid

1. mail
2. a töövõtulepingu (lepingus nimetatud tööettevõtuleping), mille üheks objektiks oli Karja endise lasteaia remont. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tellis remonditööd kostja kinnistul asuva endise Karja lasteaia renoveerimiseks ja tasus tööde eest töövõtjale hagis näidatud summa. Sellist hageja käitumist on maakohus õigesti hinnanud hageja panusena seltsinguvarasse. Seltsingulepingu järgi pidi kostja andma Karja lasteaia hoone seltsingu kasutusse ja lepingu kohaselt pidi hageja ostma ehitusmaterjali, et majutuskett välja arendada. Asjaolu, et

§ 581

lg 4 kohaselt ei ole seltsinglane kohustatud suurendama kokkulepitud panust ega tegema täiendavaid panuseid, ei tähenda, et seltsinglane ei võiks oma panust suurendada, mistõttu on asjakohatu hageja viide sellele, et kokkuleppe kohaselt pidi hageja üksnes ostma ehitusmaterjali ja kolmas seltsinglane U. Sillaste pidi tasuma ehitustööde eest. Tegemist on seltsinglaste omavahelise suhtega ja ei ole välistatud hageja poolt nõude esitamine U. Sillaste vastu alusel, et hageja täitis viimase eest kohustuse seltsingu vastu. Puudub igasugune alus väita, et hageja teha lastud remonditööd ei olnud seotud seltsinguga ja olid tehtud ilma tehingulise aluseta või et alus oleks ära langenud. Seega ei saa rääkida ka kostja alusetust rikastumisest hageja arvel ehk siis hagi rahuldamisest

§ 1028alusel.

Koostöölepingu lõpetamise kokkulepe on tehing. Selle kokkuleppe osa, mille kohaselt tehtud kulutuste hüvitamata jätmise osas jäävad pooled koostöölepingu p 5.2 juurde, aga ei tekitanud, muutnud ega lõpetanud lepinguosaliste õigussuhteid, mis tekkisid koostöölepingust. Kuna koostöölepingut ei ole vaidlustatud, siis ei toonud koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe vaidlustatud osa kaasa hageja loobumist tema väidetavalt olemasolevast nõudeõigusest. Asjaolu, et hageja ei näita kolmandat lepinguosalist kostjana, väljendab seda, et hageja eitab seltsingut, ja kinnitab tema õigusliku positsiooni vastuolulisust. Kolmanda lepinguosalise vastu nõude esitamata jätmine kinnitab, et tegelikult rajab hageja oma nõude alusetu rikastumise väitele, mitte tehingu tagasivõitmisele. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et seltsinglased saavad teineteisele esitada nõudeid vaid seltsingulepingu ja

7. osa sätete alusel. See tuleneb seltsingulepingu olemusest. Hageja kulutused Karja lasteaia remondiks kujutavad tema panust seltsinguvarasse ja koostöölepingu p 5.2 kohaselt ei tulnud neid seltsingu lõppemisel tagastada (hüvitada). Tegemist on teenusega ja

§ 603lg 3 kohaselt ei tagastata seltsinglasele teenuse näol tehtud panust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja on seisukohal, et ringkonnakohtu otsuses tehingutele antud õiguslik hinnang ei ole õige. Koostöölepingu p 5.2 sõnastus "koostöö ebaõnnestumise korral jäävad kulud poolte endi kanda" viitab sellele, et tegemist on kohustustehinguga. Lepingut sõlmides kohustusid tehingu pooled mitte esitama teineteise vastu nõudeid seoses panuste tegemisega tulevikus juhul, kui koostöö ebaõnnestub.

§ 207lg 1 ja Ts

ÜS § 6 lg 3 järgi muudab nõudest loobumine, kui käsutustehing, olemasolevat õigust abstraktselt ning selle tehingu kehtivus ei sõltu kokkulepitud asjaolu saabumisest või saabumata jäämisest. Hageja leiab, et ta loobus nõudeõigusest teiste seltsinglaste vastu

1. aprilli
2. a koostöölepingu lõpetamise lepingu sõlmimisega ning vastav käsutus oli tehtud
3. jaanuari
4. a koostöölepingu ehk kausaaltehingu täitmisena. Koostöölepingu lõpetamise lepingus leppisid pooled kokku vara jaotamises teisiti kui koostöölepingus, st AS Pikse Kaubandus lubas osta OÜ-lt Pikse Toidukaubad ära koostöölepingu raames soetatud soojuspumba ja massaaþivanni. Ringkonnakohus käsitles ebaõigesti koostöölepingut käsutustehinguna ning koostöölepingu lõpetamise lepingut tehinguna, mis ei tekitanud, muutnud ega lõpetanud poolte õigussuhteid seoses koostöölepinguga. Seetõttu jättis ringkonnakohus põhjendamatult rahuldamata hageja nõude tunnustada koostöölepingu lõpetamise lepingu p 3 kehtetuks PankrS § 110 lg 1 p 2 ja § 111 lg 3 alusel. Hageja nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et seltsinguleping loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamise hetkest, mitte aga hetkest, kui keegi lepinguosalistest teeb oma panuse või kannab kulutusi. Koostöölepingu sõlmimisega pidi poolte vahel tekkima

§ 580lg 1 tunnustele vastav õigussuhe.

Ringkonnakohus leidis, et seltsinglaste panused kuuluvad seltsinguvarasse ja panuseks võib olla ka vara seltsingu kasutusse andmine. Sellisel juhul, tuvastades, et ehitusettevõtjale 137 530 krooni maksmisega osutas hageja seltsingule teenust, mida ei tagastata

§ 603

lg 3 alusel, ning leides, et seltsinglaste panused kuuluvad seltsinguvarasse, pidi ringkonnakohus kaaluma hagi rahuldamist

§ 604

alusel.

§ 589

kohaselt seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Sellisel juhul pidi hageja panuse tegemisel parendatud vara osas tekkima seltsinglaste ühisomand, milles hagejale kuuluv osa peab vastavalt koostöölepingu p-le 4.1 olema 50%. Hagi rahuldamata jätmisel ei ole ringkonnakohus panuste tegemise tõttu poolte vahel tekkinud õigussuhteid analüüsinud. Seltsinguvaraks on muu hulgas ka nõuded teiste seltsinglaste vastu, kes ei ole panuste tegemise kohustust täitnud.

§ 604

kohaselt kuulub pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises. Kuna kohus ei ole seotud poolte arvamusega selle kohta, millisest õigusnormist lähtuvalt on esitatud hagi põhjendatud, oli ringkonnakohtul võimalik hageja nõue

§ 604alusel rahuldada.

Juhul kui seltsinglaste ühisomandit ei tekkinud, pidi kostja saadu väärtuse tagastama alusetu rikastumise kohta käivate sätete alusel. Ringkonnakohus leidis põhjendamatult, et seltsinglased saavad üksteise vastu nõudeid esitada ainult seltsingulepingu ja

1. osa sätete alusel. Sellisest järeldusest tuleneb, et kui pankrotivõlgnik käsutab oma vara seltsingulepingu täitmiseks, on sellise käsutustehingu tagasivõitmine välistatud, vaatamata pankrotiseaduses sätestatud tagasivõitmise aluste esinemisele. Puudub mõistlik põhjendus lugeda seltsingulepingu poole huve kaalukamateks võlausaldajate huvidest pankrotimenetluses nõude rahuldamiseks.
2. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Hageja esitas oma nõude PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel. Koostööleping sõlmiti
3. jaanuaril
4. a ja pankrotimenetlus algatati
5. jaanuaril
6. a, seega sõlmiti seltsinguleping rohkem kui üks aasta enne pankrotimenetluse algatamist ja PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaldada ei tule. Samuti ei saa kohaldada PankrS § 111 lg-t 3, kuna hageja ei ole tõendanud, et seltsinguleping oleks kinke iseloomuga leping. Vastavalt koostöölepingule jagati seltsingu tulud just hageja kasuks. Hageja nõuab koostöölepingu lõpetamise lepingu p 3 kehtetuks tunnistamist, jättes tähelepanuta, et see kokkulepe ei ole iseseisev tehing, vaid kordab seltsinglaste koostöölepingus kokkulepitut, mille kohaselt jäävad koostöö ebaõnnestumise korral poolte kulud nende endi kanda. Vaidlustatud kokkuleppe eesmärgiks on üksnes varem kokkulepitud koostöölepingu p 5.2 täitmine.

§ 596

lg 1 p 1 kohaselt lõpeb seltsing seltsinglaste otsusega, p 5 kohaselt lõpeb seltsing seltsingu eesmärgi saavutamise võimatuse ilmnemisega ning p 7 kohaselt lõpeb seltsing seltsinglase pankroti väljakuulutamisega. Seega oleks seltsing igal juhul lõppenud hageja pankroti väljakuulutamisega. Hageja väitis, et seltsingu lõppemisel ei toimunud selle likvideerimist. Seltsingu lõppedes ei olnud pooltel koostöölepingu (seltsingulepingu) alusel teineteise vastu nõudeid. Kuna seltsingul polnud tulusid ega panuste tagastamisest ülejäänud vara, sai seltsingu likvideerimisel toimuda ainult panuste tagastamine. Koostöölepingu p 5.2 kohaselt jäid seltsingu lõpetamisel koostöö ebaõnnestumise korral kulud seltsinglaste kanda ning teiste seltsinglaste vastu nõuete esitamise õigust ei olnud. Hageja panustas seltsingusse teenuse, mida ei ole võimalik tagastada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata, kuid muuta tuleb osaliselt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. 9. Lepinguosalised sõlmisid 5. jaanuaril 2003. a koostöölepingu. Kohtud tuvastasid, et oma olemuselt on see seltsinguleping (

§ 580lg 1).

Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enamat isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Nimetatud lepingus lepiti kokku, et kui seltsinglaste koostöö ebaõnnestub, siis nende tehtud kulud jäävad poolte endi kanda ja neil ei ole üksteise vastu nõuete esitamise õigust.

1. aprillil
2. a lõpetasid pooled koostöölepingu, mille punkti 3 järgi otsustati koostöö lõpetada
3. jaanuari
4. a lepingu p 5.2 alusel, ja koostöö lõpetamise kokkuleppe järgi lepiti kokku, et kulud jäävad poolte endi kanda, ning samuti, et pooltel puudub üksteise vastu nõuete esitamise õigus. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsust. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidlustanud hageja
5. jaanuari
6. a koostöölepingut ega selle punkti 5.
7. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et
8. aprilli
9. a koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe osa, mille kohaselt tehtud kulutuste hüvitamata jätmise osas jäävad pooled koostöölepingu p 5.2 juurde, ei tekitanud, muutnud ega lõpetanud lepingupoolte õigussuhteid, mis tekkisid
10. jaanuari
11. a koostöölepingust. Seda kinnitab nii koostöölepingu kui ka koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe sarnane sõnastus.
12. jaanuari
13. a koostöölepingu p 5 sõnastus on järgmine. "5.1 Koostöö loetakse ebaõnnestunuks ja leping lõppenuks, kui vähemalt üks pooltest ei ole võimeline oma kohustusi täitma tähtajaliselt ja ei ole seega võimalik koostöölepingus toodud eesmärgini jõuda. 5.2 Koostöö ebaõnnestumise korral jäävad kulud poolte endi kanda. Teine teise vastu nõuete esitamise õigust ei ole."
14. aprilli
15. a koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe p 3 sõnastus on selline: "Pooled otsustavad lõpetada koostöölepingu ja vastavalt koostöölepingu punktile 5.2 koostöö ebaõnnestumise korral jäävad kulud poolte endi kanda. Teine teise vastu nõuete esitamise õigust ei ole." Ringkonnakohus leidis õigesti, et kuna koostöölepingut ei ole vaidlustatud, siis ei toonud koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe vaidlustatud osa kaasa hageja loobumist tema väidetavalt olemasolevast nõudeõigusest. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et koostöölepingu lõpetamise kokkulepe on tehing. Selle kokkuleppe osa, mille kohaselt tehtud kulutuste hüvitamata jätmise osas jäävad pooled koostöölepingu p 5.2 juurde, aga ei tekitanud, muutnud ega lõpetanud lepinguosaliste koostöölepingust tekkinud õigussuhteid.
16. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et vastavalt
17. jaanuari
18. a koostöölepingu punktile 3, mis sätestas poolte kohustused ja kulud, oli hageja kohustuseks osta kõik vajalikud ehitusmaterjalid, samuti maasoojuspump, ehitatavasse sauna massaaþivann ja õue laste mänguväljak. Selle punkti järgi pidi tehtud tööde eest remontijatele tasuma seltsinglane U. Sillaste.
19. Seltsingulepingust tulenevad seltsinglastele kohustused seltsingu vastu. Seltsinglaste keskseteks kohustusteks on kaasaaitamiskohustus (

§ 580

lg 1) ja lojaalsuskohustus (

§ 580lg 2).

Seltsingulepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel on kohaldatavad võlaõigusseaduse üldosa vastavad normid, arvestades seltsingulepingust tulenevaid erisusi. Juhul, kui seltsinglane ei aita kokkulepitud viisil kaasa ühise eesmärgi saavutamisele või ei täida lojaalsuskohustust, võib sellega kaasneda kohustust rikkunud seltsinglase vastutus seltsingu ees, eelkõige täitmata kohustuse täitmisele sundimine ja kohustus hüvitada tekitatud kahju. Kui seltsinglane ei ole andnud oma panust, on seltsingul vastava kohustuse täitmata jätnud seltsinglase vastu nõude esitamise õigus.

§ 580

eesmärgist tuleneb, et igal üksikul seltsinglasel on seltsingu huvides nõudeõigus kohustust rikkunud seltsinglase vastu. Seltsinglased, kes nõuavad kohustust rikkunud seltsinglaselt kohustuse täitmist, on rikkunud seltsinglase suhtes ühisvõlausaldajad (

§ 72). 12.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et välistatud ei ole hageja nõude esitamine U. Sillaste vastu alusel, et hageja täitis seltsingule U. Sillaste kohustuse tasuda tehtud tööde eest remontijatele. Kolleegium selgitab, et on võimalik, et oma kohustuse täitmata jätnud seltsinglase eest täidab kohustuse näiteks teine seltsinglane, kes annab panuse teise seltsinglase eest. Vastavalt

§ 78

lgle 1 võib kohustuse täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, ja vastavalt sama paragrahvi

1. lõikele võib kohustuse täitnud isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.
2. Kassatsioonkaebuses vaidlustab hageja ringkonnakohtu otsuse ka põhjusel, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude tunnistada
3. aprilli
4. a kokkuleppe punkt 3 kehtetuks PankrS § 110 lg 1 p 2 ja § 111 lg 3 alusel. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ja ei käsitlenud oma otsuses pankrotiseaduse vastavaid sätteid. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti ja põhjendatult, et pankrotiseaduse sätete kohaldamiseks puudub alus. Koostööleping sõlmiti
5. jaanuaril
6. a ja hageja pankrotimenetlus algatati
7. jaanuaril
8. a, s.o rohkem kui üks aasta enne pankrotimenetluse algatamist. Kolleegium on oma otsuse punktis 9 käsitlenud
9. jaanuari
10. a koostöölepingut. Kohtud on põhjendanud, miks ei saa hagi rahuldada ka PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, ja leidnud, et pooled ei ole sõlminud kinkelepingut ja
11. jaanuari
12. a seltsingulepingul ei ole kinke iseloomu.
13. Kassatsioonkaebuses heidab hageja ringkonnakohtule ette ka seda, et ringkonnakohus ei analüüsinud poolte vahel panuste tegemise tõttu tekkinud õigussuhteid ja ei kaalunud hagi rahuldamist

§ 604alusel. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse need väited ei ole põhjendatud. Õige on küll see, et vastavalt Ts

MS § 436 lg-le 7 ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, kuid samas ei saa kohus vastavalt TsMS § 436 lg-le 4 tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses esitatud ega arutatud. Hageja ei ole oma nõude alusena näidanud asjaolusid, mis tuleneksid seltsingulepingust. Ringkonnakohus viitas õigesti asjaolule, et hageja tegelikult eitab seltsingulepingu olemasolu, esitades hagi ainult ühe seltsinglase vastu ja rajades oma nõude tegelikult alusetu rikastumise väitele. Samuti ei vaidlustanud hageja

1. jaanuari
2. a koostöölepingut. Samas ei saanud poolte suhete kvalifitseerimine seltsingulepingu alusel vähemalt ringkonnakohtus tulla hagejale üllatusena, sest selline õiguslik hinnang oli antud juba maakohtu otsuses. Nõude võimalikku alust seltsingulepingust möönab hageja ise alles kassatsioonkaebuses.
3. Kassatsioonkaebuse väide, et
4. jaanuari
5. a lepingut tuleb käsitada kohustustehinguna, millega hageja ei ole nõudeõigust käsutanud, ja alles
6. aprilli
7. a koostöölepingu lõpetamisega tehti käsutus nõudeõigusest loobumise osas, ei ole põhjendatud.
8. jaanuari
9. a koostöölepingu tingimuslikkus puudutab ainult seltsingulepingu lõppemist, mitte aga nõudeõigusest loobumise tingimuse kehtivust. Isegi kui
10. aprilli
11. a koostöölepingu lõpetamise lepingus ei oleks märgitud/korratud kulude poolte kanda jäämist ja nõudeõiguse puudumist teineteise vastu (lepingu p 3), ei saaks järeldada, et
12. jaanuari
13. a koostöölepingu p 5.2 ei oleks pärast seltsingulepingu lõppemist tagajärjena (ei ole kulude nõudeõigust teineteise vastu) kehtiv.
14. Ringkonnakohus on ekslikult lugenud hageja kogu panuse seoses remonditöödega teenuseks ja leidnud, et hageja panust ei tule

§ 603lg 3 teise lause alusel tagastada.

Kolleegium on seisukohal, et ehitusmaterjalide ostmist remonditööde jaoks tuleb käsitada panusena, mis on rahaliselt täpselt mõõdetav. Teenuse all tuleb silmas pidada eelkõige seltsinglase poolt seltsingu juhtimis- ja organiseerimistööd jms tegevust. Kuigi ringkonnakohus on hageja tegevuse, s.o ka remonttööde eest maksmise lugenud hageja panuseks ja teenuseks, ei ole ringkonnakohtu selline järeldus iseenesest ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks, sest hageja ei ole nõuet esitanud seltsingulepingu alusel ja samuti ei ole hageja esitanud nõuet teiste seltsinglaste vastu. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik