Obsah (16)

§ 306§ 326§ 663§ 315§ 691§ 692§ 475§ 696§ 661§ 428§ 313§ 317§ 412§ 415§ 311§ 316

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 315 lg-ga 1 kohtumaterjalid (hagiavaldus lisadega ja kohtuteade) kostjale kättetoimetamiseks. Maakohus palus tagastada kostja allkirjaga väljastusteade kohtule.

2. septembril
3. a saatis kohtutäitur maakohtule menetlusdokumentide kättetoimetamise akti, lisades sellele rahvastikuregistri väljavõtte, allkirjalehe kohtumaterjalide kostjale edastamise kohta ja arve 295 krooni (koos käibemaksuga) saamiseks. Allkirjalehe kohaselt käis kohtutäituri abi Marek Puhtla
4. augustil
5. a kell 19.20 aadressil Xxxxxxxxx xxx xxx-x, kuid kedagi ei olnud kodus.
6. augustil
7. a kell 13.05 oli keegi kodus, kuid ust ei avatud. Kohtutäituri abi pani dokumendid postkasti. Kohtutäitur luges kohtudokumendid kätteantuks. Harju Maakohus jättis
8. septembri
9. a määrusega kohtutäituri taotluse menetlusdokumendi kättetoimetamise eest tasu saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituril

§ 306lg 3 järgi õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule.

Maakohus leidis, et

§ 326

lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemiseks ei ole täidetud. Kohtutäitur edastas

1. oktoobril
2. a maakohtule kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse koos menetlusdokumentide kättetoimetamise aktiga.
3. Harju Maakohus jättis
4. oktoobri
5. a määrusega kohtutäituri taotluse menetlusdokumendi kättetoimetamise eest tasu saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei nähtu maakohtule esitatud dokumentidest, et kohtutäitur on menetlusdokumendid kostjale edastanud. Kohtutäitur ei saa ise otsustada menetlusdokumentide kättetoimetamist muul viisil, kui kohus on määranud. Seega ei olnud kohtutäituril pädevust kohtudokumentide kättetoimetamiseks

§-s 326 sätestatud viisil (kättetoimetamine postkasti panekuga).

1. Kohtutäitur esitas maakohtu
2. oktoobri
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Harju Maakohus leidis, et
4. oktoobri
5. a kohtumääruse tühistamiseks ei ole alust ja edastas määruskaebuse

§ 663lg 5 järgi läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. jaanuari
3. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et kohtutäitur ei ole menetlusdokumente kostjale kätte toimetanud, mistõttu tal ei ole õigust saada selle eest tasu.

§ 315lg 1 järgi võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel.

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 2527 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Maakohus tegi

1. veebruaril
2. a kohtutäiturile ülesandeks toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte. Maakohus selgitas, et väljastusteade kostja allkirjaga tuleb tagastada kohtule. Seega tegi kohus täiturile ülesandeks anda dokumendid kostjale üle isiklikult ja kohtutäituril ei olnud õigust valida viisi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Juhul, kui täituril ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale üle anda, pidi ta pöörduma kohtu poole uute juhtnööride saamiseks. Väär on määruskaebuse väide, et maakohus ei saanud tasu väljamaksmisest keelduda, sest täitur esitas kohtule kättetoimetamisteatise ja kohtutäituri tasu otsuse. Maakohtul oli õigus hinnata, kas kohtutäitur toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte kohtu määratud viisil või mitte. Samuti ei ole õige määruskaebuse väide, et maakohus pidi kohustatud isikuna esitama kohtutäituri tasu otsuse peale kaebuse. Kohus ei ole täituritasu väljamaksmisel kohustatud isikuks, sest tasu maksab hageja. Kohus on ainult tasu väljamaksmisel vahendajaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Kohtutäitur esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt leidis ringkonnakohus vääralt, et menetlusdokumente ei ole kostjale kätte toimetatud.

§ 326

lubab menetlusdokumente kätte toimetada postkasti panekuga.

§ 326

lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemiseks on täidetud. Menetlusdokumente prooviti kostjale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 213 sätestab, et tahteavalduse kättetoimetamisel kohtutäituri vahendusel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut ja kohtutäitur võib kasutada kõiki kohtule dokumendi kättetoimetamiseks lubatud viise. Kohtutäituri ametitoiming on tasuline ja KTS 2527 lg 2 järgi tekib tasu saamise õigus pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kohtutäitur on need nõuded täitnud ja tasu saamiseks ei sätesta seadus lisatingimusi. TMS § 2 lg 16 järgi on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta täitedokumendiks. Ringkonnakohus leidis vääralt, et täituritasu väljamaksmisel ei ole kohus kohustatud isikuks. Rikutud on KTS §-s 28 sätestatut. Viidatud paragrahvi kohaselt võib kohustatud isik esitada kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri tasu otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 691p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata.

Kolleegium muudab ja täiendab

§ 692lg 2 alusel ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

9. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et asjas tehtud kohtumäärus ei ole edasikaevatav. Kohtutäituri taotlus menetlusdokumendi kättetoimetamise eest tasu saamiseks tuleb läbi vaadata hagita menetluse sätteid järgides. Selles menetluses ei ole vaidlevaid pooli ega lahendata materiaalõiguslikke nõudeid.

§ 475

lg 2 järgi vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.

§ 696

lg 3 esimese lause järgi võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohus jättis oma määrusega muutmata maakohtu määruse, millega keelduti maksmast kohtutäiturile tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest. Järelikult on ringkonnakohtu määrus menetlust lõpetavaks määruseks, mis kitsendab kohtutäituri õigusi. Seega on ringkonnakohtu määrus

§ 696lg 3 esimese lause järgi edasikaevatav.

Kolleegium on

1. oktoobril
2. a tsiviilasjas nr 3-2-179-06 (RT III 2006, 34, 290) tehtud määruse p-s 10 selgitanud, et menetlust lõpetava määrusena tuleb

§ 661

lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (n-ö menetlus suletakse või lõpetatakse), ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena

§ 428tähenduses.

10. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et tulenevalt maakohtu poolt kohtutäiturile antud ülesandest (menetlusdokumentide üleandmine kostjale isiklikult) ei olnud kohtutäituril õigust valida dokumentide kättetoimetamiseks teisi viise. Eeltoodud järeldus ei ole vastuolus TMS §-ga 213, mille järgi kohaldatakse tahteavalduse kättetoimetamisele kohtutäituri vahendusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TMS §-d 212-216 reguleerivad tahteavalduse kättetoimetamist, mitte tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamist. See tuleneb selgelt ka TMS § 213 tekstist.

§ 306

lg 3 järgi korraldab menetlusdokumentide kättetoimetamist kohus, muu hulgas ka kohtutäituri vahendusel. Menetlusdokumendi kättetoimetamise üldised tingimused kohtutäituri vahendusel sätestab

§ 315

. Selleks, et kättetoimetamine vastaks seaduse nõuetele, peab kättetoimetamine olema nimetatud paragrahvis sätestatud viisil dokumenteeritud.

§ 315

lg 2 esimese lause järgi koostatakse kättetoimetamise kohta kättetoimetamisteatis, millel peavad olema märgitud

§ 313

lg-s 3 nimetatud andmed.

§ 313

lg 3 järgi tuleb kättetoimetamisteatisel märkida muu hulgas järgmised andmed: 1) dokumendi kättetoimetamise aeg ja koht (lg 3 p 1); 2) dokumendi vastuvõtnud isiku nimi ja allkiri, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses märgitud põhjusel tegelikult üle andmata (lg 3 p 7); 3) dokumendi vastuvõtmisest keeldumise korral märge selle kohta ja dokumendi mahajätmise koha andmed (lg 3 p 5); 4) kui dokument anti üle muule isikule kui saajale, selle isiku nimi, kellele on dokument üle antud, ja põhjus, miks kättetoimetamine toimus sellele isikule (lg 3 p 3). Vastavalt

§ 315

lg 2 teisele lausele tagastatakse kättetoimetamisteatis pärast kättetoimetamist viivitamata kohtule. Kolleegium leiab, et

§ 306

lg-te 1�3 ja § 315 kohaselt saab kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda üksnes siis, kui kohtutäitur on

§-des 306�327 sätestatud kättetoimetamise viise kasutades (erandite kohta vt otsuse p 12) tagastanud kohtule kättetoimetamisteatise, millest nähtub dokumendi kättetoimetamine adressaadile. Kolleegiumi arvates saab menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida

§ 317näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks.

Samas ei keela tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtul andmast kohtutäiturile juhiseid konkreetse kättetoimetamisviisi kasutamiseks. Seetõttu oli maakohtul õigus teha täiturile ülesandeks anda dokumendid kostjale üle isiklikult allkirja vastu. Kohtu selline ettekirjutus on põhjendatud, vältimaks asja menetluse venimist tulenevalt

§ 412

lg-st 4, samuti

§ 415lg 1 p-st 1.

Praegusel juhul ongi maakohus andnud kohtutäiturile ülesande toimetada menetlusdokumendid kätte isiklikult allkirja vastu ja see tähendab, et kohtutäitur ei võinud kasutada muid kättetoimetamise viise.

1. Arvestades, et menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel saab olla tulemuslik vaid koostöös kohtuga, on oluline, et kohtu poolt kohtutäiturile antav korraldus oleks selge ja arvestaks konkreetse juhtumi asjaolusid. Maakohtu
2. veebruari
3. a kirja (toimiku lk 31) kohaselt edastas kohus kohtutäiturile hagimaterjalid kättetoimetamiseks Tauri Esingule, kelle elukoht on Tallinn, Xxxxxxxxx xxx xxx-x. Maakohus märkis, et väljastusteade kostja allkirjaga tuleb tagastada kohtule. Maakohtu kirjast nähtub seega, et dokumendid tuli üle anda kostjale isiklikult. Samas ei ole maakohtu juhis piisavalt selge, arvestades, et maakohus oli juba teinud toiminguid menetlusdokumentide kostjale üleandmiseks ja tuvastanud, et kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil. Sellises olukorras pidanuks maakohus kohtutäiturit teavitama, et viidatud aadressil kostja kohtu andmetel ei ela. Sellega oleks välditud olukord, kus kohtutäitur tegi menetlusdokumentide kättetoimetamisel asjatuid toiminguid. Samuti tuli kohtul selgitada, et kohtutäituril tuleb juhul, kui kohtu ülesanne (menetlusdokumendi isiklik kättetoimetamine) jäi täitmata, pöörduda kohtu poole uute juhtnööride saamiseks. Siiski ei anna eespool kirjeldatu kolleegiumi arvates alust maksta kohtutäiturile seaduses ettenähtud tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest, kui tegelikult jäi dokument adressaadile kätte toimetamata. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtutäitur selgitas välja kostja rahvastikuregistrijärgse elukoha (toimiku lk 40) ja püüdis sellel aadressil tagajärjetult kahel korral kostjale menetlusdokumente üle anda (toimiku lk 37). Sellisel juhul oleks kohtutäitur võinud ise küsida kohtult täiendavaid juhiseid ja muu hulgas ka luba toimetada adressaadile menetlusdokument kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu. Kohtutäituri seaduse § 2527 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtutäituri tasu 250 krooni. Kohtutäituri seaduse § 2527 lg 2 järgi on kohtutäituril õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Eespool viidatud

§ 315

lg 2 ja § 313 lg 3 kohaselt peab kättetoimetamisteatisest muu hulgas nähtuma dokumendi kättetoimetamise aeg ja koht. Nendest normidest tuleneb see, et kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud. Kohtutäitur on kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Kohtutäituri sissetulek kujuneb KTS §-de 21 jj järgi tema ametikohustuste täitmise tulemustest lähtuvalt (vt nt § 23 lg 3). Seega on kohtutäituri seadusest tulenevalt kohtutäituri kanda kohtutäituri tasu mittesaamise riisiko, kui tema ametikohustuste hulka kuuluva toimingu tegemine ei vii sihile. Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine kuulub kohtu sellekohase korralduse alusel

§-dest 306 ja 315 lähtuvalt kohtutäituri ametikohustuste hulka ning kohtu eespool kirjeldatud juhisest ei saa välja lugeda seda, et kohtutäitur pidi kättetoimetamist üritama üksnes kohtu viidatud elukoha aadressil, pidanuks kohtutäitur tegema täiendavaid toiminguid, saavutamaks menetlusdokumendi kättetoimetamist allkirja vastu ja tagastama adressaadi allkirjaga varustatud teatise kohtule. Ta võis menetlusdokumendi adressaadile kätte toimetada tulenevalt

§-st 309 mis tahes kohas. Sel juhul oleks olnud käesolevas lõigus viidatud kohtutäituri seaduse sätted aluseks kohtutäiturile kohtutäituri tasu maksmiseks. Kolleegium märgib, et

§ 315

lg 1 teises lauses sätestatu, mille kohaselt märgib kohtukantselei ametnik toimikusse, millal ja millisel aadressil saatmiseks on dokument üle antud, omab üksnes tähendust toimiku täitmiseks juhtudel, mil kohtule on teada dokumendi vastuvõtja (eeldatavalt õige) aadress, kinnitamaks nn kättetoimetamismenetluse toimumist. See säte ei tähenda, et kui poole aadress ei ole teada, ei ole võimalik kohtutäiturit menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kohustada või et kohtul on võimalik kohtutäiturit kohustada menetlusdokumendi kättetoimetamist korraldama vaid sel teadaoleval aadressil. 12. Kolleegium leiab, et kohtutäitur ei saa mõne kättetoimetamisviisi eripärast ning tsiviilkohtumenetluse toimingute tegemise loogikast lähtudes menetlusdokumenti kätte toimetades kasutada kõiki

§-des 306�327 sätestatud kättetoimetamise viise. Samuti ei pruugi olla otstarbekas talle sellist kohustust panna. Näiteks ei ole kohtutäituril reeglina võimalik menetlusdokumenti kätte toimetada kohturuumides või kohtuistungil (

§ 311

). Otstarbekas ei ole kohtutäituri vahendusel avaldada menetlusdokumendi väljavõtet

§ 317alustel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Avaldamise peab korraldama kohus. Ka välisriigis kohtudokumendi kättetoimetamine

§ 316

alusel eeldab reeglina ka Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt kohtu vastavat tegevust. Lisaks ei saa kohtutäitur menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kohustada kohtukordnikku, muud pädevat kohtuametnikku või politseiasutust (

§ 315lg 1 esimene lause).

13. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida veel järgmist.

§ 315

lg-test 1 ja 4 ning KTS §-st 2527 tulenevalt on kohtutäituri ametikohustuseks ka menetlusdokumentide kättetoimetamine. Seega ei ole kohtutäituril õigust keelduda kohtu antud korraldusest menetlusdokument kätte toimetada, v.a juhtudel, mil seadus annab kohtutäiturile õiguse keelduda täitetoimingute tegemisest (TMS § 7). Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu