KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev Is

§ 17

lg-st 1 tuleneb kolmandatele isikutele tagasiulatuv kohustus, millest kolmandad isikud ei saanud olla teadlikud ja ei pidanudki seda olema, palub kostja põhiseaduse (PS) § 152 alusel nimetatud materiaalõiguse normi jätta kohaldamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega. Hagejal puudub nõudeõigus. KaMS § 36 lg 1 p 2 järgi võib kaubamärgiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitada kaubamärgivaldaja (kaubamärgiomanik), mitte litsentsiaat. Litsentsiaat võib vastava hagi esitada ainult juhul, kui kaubamärgivaldaja keeldub hagi esitamisest ja litsentsileping ei keela hagi esitamise õiguse üleminekut litsentsiaadile (KaMS § 36 lg 2). Hageja ei ole tõendanud, et kaubamärgivaldaja oleks keeldunud hagi esitamisest. Nõuet ei tule rahuldada ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Samuti on nõue aegunud

1. juulil
2. a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 3 järgi, mille kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub igal juhul hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.
3. Harju Maakohus jättis hagi
4. jaanuari
5. a otsusega rahuldamata ning kohtukulud AS-i Stol-I kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on
6. juunil
7. a sõlmitud litsentsilepingu järgi litsentsiaariks AOOT Rosvestalko ja litsentsiaadiks AS Stol-I. Litsentsilepingu § 10 p 2C kohaselt litsentsilepingu kehtivusaja lõppemisel, samuti litsentsilepingu kehtivusaja jooksul, välja arvatud kui litsentsileping lõpetatakse põhjusel, mis on toodud litsentsilepingu § 14 p-s 2 sätestatud juhtudel, kui mõni kolmas isik rikub mõnd õigust patentidele, mis on litsentsiaadi käsutusse antud litsentsilepingu järgi, esitavad litsentsiaat ja litsentsiaar üheskoos hagi ja/või nõude isiku vastu, kes rikkus mõnd õigust patentidele, mis on litsentsilepingu järgi litsentsiaadile antud, ning võtavad kõik vajalikud Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud meetmed, mis tagavad litsentsiaadile patentide kui lepingu eseme takistamatu kasutamise. Enne
8. maid 2004.

§ 36

lg 2 järgi kaubamärgiomaniku keeldumisel hagi esitamisest läheb selle esitamise õigus üle litsentsiaadile, kui litsentsileping ei sätesta teisiti. Puuduvad tõendid, et kaubamärgi "Столичная водка" omanik on keeldunud hagi esitamisest. Seega puudub hagejal kaubamärgi "Столичная водка" litsentsiaadina õigus esitada hagi tekitatud kahju hüvitamiseks tuginedes, KaMS § 36 lg-le

1. Hageja seadusliku esindaja seletus, et kaubamärgi "Столичная водка" omanik on hageja aktsionär ning AOOT Rosvestalko ja hageja vaheline litsentsileping on kehtiv, ei anna alust hagejal esitada litsentsiaadina hagi tuginedes KaMS § 36 lgle 2 ja litsentsilepingu § 10 p-le 2C. Hagi pidanuks esitama AOOT Rosvestalko koos AS-iga Stol-I.
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis
5. novembri
6. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 62 463 krooni 30 senti. Maakohus leidis õigesti, et
7. juunil
8. a sõlmitud litsentsilepingu järgi esitavad litsentsiaat ja litsentsiaar üheskoos hagi isiku vastu, kes rikkus õigust patentidele, mis on litsentsilepinguga litsentsiaadile antud, ning rakendavad kõiki vajalikke Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud meetmeid, mis tagavad litsentsiaadile patentide kui litsentsilepingu eseme takistamatu kasutamise. Hageja nõudeõigus ei tulene ka vaidlusalusel ajal kehtinud KaMS § 36 lg-st
9. Vaidlus puudub selles, et sel perioodil oli kaubamärgi omanikuks AOOT Rosvestalko. Hageja ei ole tõendanud, et kaubamärgiomanik oleks keeldunud hagi esitamisest või et hageja oleks teinud kaubamärgiomanikule ettepaneku ühise hagi esitamiseks kostja vastu ja kaubamärgiomanik sellest keeldus. Asjaolust, kes olid hageja aktsionärideks, et tulene hageja nõude õiguslikku alust. Kuna hagiavalduses toodud rikkumised toimusid
10. juunil
11. a sõlmitud litsentsilepingu kehtivuse ajal, siis pole põhjendatud hageja viide hageja ja VAO Sojuzplodoimport vahel
12. veebruaril
13. a sõlmitud litsentsilepingule, mis jõustus
14. mail
15. a litsentsilepingu registreerimisel Eesti Vabariigi Patendiametis. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
16. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse ja maakohtu otsuse tühistada ning saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohtud vääralt tõlgendanud KaMS § 36 ning TsK § 222, leides, et hagejal ei ole nõudeõigust. Hageja oli hagi esitamise ajal kehtinud KaMS § 36 lg 1 tähenduses kaubamärgivaldaja, kellel oli ja on õigus nõuda tekitatud varalise kahju hüvitamist. Hagejal oli kaubamärgi "Stolichnaya" kasutamise ainuõigus Eesti Vabariigi territooriumil ning kaubamärgomanikud olid hageja aktsionärid, mistõttu hagejale kuulus Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud kaubamärgiõiguse rikkumise korral ainuõiguste kaitse KaMS § 36 lg-s 1 loetletud abinõudega Eesti Vabariigi kohtutes. Kui hagejat ei saa pidada kaubamärgivaldajaks KaMS § 36 lg 1 tähenduses, oli hagejal kahjunõude esitamise õigus KaMS § 36 lg 2 järgi, sest kaubamärgiomanikud on keeldunud hagi esitamisest. Kaubamärgiomanike tegevusetus hagi esitamisel kostja vastu viitab nende soovimatusele ise nõudeid esitada. Selline käitumine on hinnatav hagi esitamisest keeldumisena KaMS § 36 lg 2 tähenduses. Ka
17. mail
18. a jõustunud KaMS § 57 lg 3 kohaselt võib litsentsisaaja pärast kaubamärgiomanikule ainuõiguse rikkumise kohta teate saatmist esitada hagi kaubamärgiomaniku nõusolekuta, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul ise hagi esitanud. Väär on kohtute seisukoht, et hagi oleks pidanud esitama AOOT Rosvestalko koos AS-iga StolI. Kehtiva KaMS § 4 lg 2 kohaselt võib registreeritud kaubamärgi suhtes ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud isik, kui sama seadus ei sätesta teisiti. Kuna hagi esitati kohtule
19. a aprillis, oli hagi esitamiseks vajalik Spirits International N.V. nõusolek, mitte aga varasemate omanike nõusolek. Litsentsileping ei keela hagejal iseseisvalt esitada hagi kolmandate isikute vastu, kes õigustamatult kasutasid kaubamärki "Stolichnaya" ning tekitasid sellega hagejale kahju. Kaubamärgiomanik VAO Sojuzplodoimport tühistas
20. veebruaril
21. a hagejaga sõlmitud litsentsilepingus nn ühishagi esitamise nõude, mis oli fikseeritud
22. juunil
23. a AOOT-iga Rosvestalko sõlmitud litsentsilepingu § 10 p-s 2C. Asjas tuleb lähtuda hageja ja VAO Sojuzplodoimport sõlmitud litsentsilepingu tingimustest. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja tugines kahjunõude esitamisel ka TsK §-dele 222 ja
24. Hageja esitas nõude tulu saamiseks, mida hageja oleks saanud juhul, kui kostja oleks käitunud õiguspäraselt, s.t kui kostja oleks omanud luba kaubamärgi kasutamiseks. Hageja on kohtumenetluses märkinud, et kostja õigusvastase käitumise tõttu on tekkinud kahju ka kaubamärgile "Stolichnaya" kui intellektuaalsele omandile. Samas hageja vastavat kahju hüvitamise nõuet ei esitanud. Rikkudes TsMS § 654 lg-t 5, on ringkonnakohus jätnud analüüsimata KaMS § 36 tõlgendamise võimalused Eestile siduvate rahvusvaheliste lepingute ning Euroopa Liidu õigusaktide valguses, kuigi hageja tugines sellele apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtu otsus on motiveerimata, ebaselge ja vastuoluline ning selle õiguslik põhjendus arusaamatu. Sellega on rikutud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ning TsMS § 654 lg-t
25. Samuti on ringkonnakohus valesti kohaldanud tõendamiskoormist, rikkudes sellega TsMS § 230 lg-t
26. Leides, et hagejal ei ole nõudeõigust, on kohtud oluliselt rikkunud TsMS § 230 lg-t 2, rajades otsuse asjaolule, mille kohta ei taganud piisavalt võimalust tõendite esitamiseks.
27. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Ringkonnakohus ei ole materiaalõiguse norme valesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Kassatsioonkaebuse väited ei anna põhjust kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks, sest kohtuotsus on seaduslik ja õige. Hageja ei ole litsentsiaadina kaubamärgivaldaja KaMS § 36 tähenduses, mistõttu ei ole tal nõude esitamise õigust. Õige ei ole hageja seisukoht, et tal on iseseisev nõudeõigus tulenevalt sellest, et kaubamärgiomanik oli hageja aktsionär. Kaubamärgiomaniku nõuete esitamata jätmine vaidlusaluse perioodi kohta näitab, et kaubamärgiomanikul ei ole pretensioone kostja tegevuse suhtes, mitte seda, et kaubamärgiomanik keeldus hagi esitamisest KaMS § 36 lg 2 mõttes. Kaubamärgiõiguste väidetav rikkumine ei saa rikkuda isiku õigusi, kes ei ole sellel ajal kaubamärgiomanikuks. Hageja väide, et uue litsentsilepinguga muudeti eelmist lepingut, tuleb jätta tähelepanuta, sest eelnevates kohtuastmetes sellist väidet ei esitatud.
28. Kolleegiumi istungil toetasid kolmanda isiku esindajad kassatsioonkaebust. Hageja ja kostja esindajad jäid oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Vastavalt TsMS § 692 lg 5 teisele lausele tuleb lisaks ringkonnakohtu otsusele tühistada ka maakohtu otsus ja asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule.
30. Kohtud on ekslikult tõlgendanud enne
31. maid 2004.

§ 36

. Õige ei ole kohtute seisukoht, et hageja pidi tõendama väidetava rikkumise aegse kaubamärgiomaniku keeldumist hagi esitamisest. Kuni 1. maini 2004.

§ 36

lg 1 järgi võis kaubamärgivaldaja, kelle õigusi on rikutud, esitada tsiviilhagi kaubamärgiomaniku või litsentsiaadi õigusi rikkuva tegevuse lõpetamiseks ja õigusrikkumisele eelnenud olukorra taastamiseks ja/või kaubamärgiomanikule või litsentsiaadile tekitatud varalise ja moraalse kahju, sh saamata jäänud tulu hüvitamiseks ja/või kaubamärgiomaniku või litsentsiaadi õiguste edasise rikkumise välistamiseks võtta meetmeid, kõrvaldades käibest kõik, millest tuleneb õiguse rikkumine. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt läheks kaubamärgiomaniku keeldumisel hagi esitamisest selle esitamise õigus üle litsentsiaadile, kui litsentsileping ei sätesta teisiti. Kaubamärgiseadus ei täpsustanud, millisel kaubamärgiomanikul (kas rikkumisaegsel või hagi esitamise aegsel) oli õigus esitada hagi KaMS § 36 järgi. Kuni 1. maini 2004.

§ 22

lg 1 kohaselt võis kaubamärgiomanik registreeritud kaubamärgi loovutada füüsilisele või juriidilisele isikule kas kõigi või osa kaupade või teenuste suhtes. Kehtiva KaMS § 18 lg-te 1 ja 2 järgi võib kaubamärki võõrandada ja kaubamärk läheb üle kaubamärgiomaniku õigusjärglasele. Kuni

1. juulini
2. a kehtinud TsÜS § 59 lg-te 1 ja 3 ning alates
3. juulist
4. a kehtiva TsÜS § 6 lg-te 1 ja 2 järgi lähevad tsiviilõigused ja -kohustused õigusobjekti võõrandamisel üle õigusjärglasele. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et hagi esitamise õigus on isikul, kes on hagi esitamise ajal kantud registrisse kaubamärgi omanikuna. Seega tuleb tõendada tema keeldumist hagi esitamisest, mitte aga rikkumisaegse kaubamärgiomaniku (AOOT Rosvestalko) keeldumist hagi esitamisest, nagu leidis ringkonnakohus.
5. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et hageja on litsentsiaadina kaubamärgivaldaja KaMS § 36 lg 1 tähenduses. Kõnealuse paragrahvi
6. lõikest saab järeldada, et KaMS § 36 lg 1 mõte oli reguleerida kaubamärgiomaniku õigust esitada hagi kaubamärgiõiguste kaitseks. Seega olid KaMS §-s 36 kasutatud terminid "kaubamärgivaldaja" ning "kaubamärgiomanik" samatähenduslikud. Litsentsiaat võis KaMS § 36 lg 2 järgi esitada hagi juhul, kui kaubamärgivaldaja, s.o kaubamärgiomanik keeldus hagi esitamisest. Alates
7. maist
8. a kehtiv KaMS § 57 lg 3 sätestab litsentsisaaja õiguse esitada ainuõiguse kaitse hagi ainult kaubamärgiomaniku nõusolekul ja sama paragrahvi kolmanda lõike teise lause järgi võib litsentsisaaja pärast kaubamärgiomanikule teate saatmist ainuõiguse rikkumise kohta hagi esitada ka kaubamärgiomaniku nõusolekuta, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul ise hagi esitanud.
9. Kaubamärgiseadus ei sätestanud hagi esitamisest keeldumisele vorminõuet. Seega oli KaMS § 36 lg-s 2 märgitud kaubamärgiomaniku keeldumine vormivaba ning seda saab TsMS § 229 järgi tõendada mis tahes tõenditega. Kuna kaubamärgiomanik võis keelduda hagi esitamisest mis tahes vormis, on keeldumisena käsitatav ka kaubamärgiomaniku tegevusetus, kui ta teadis kaubamärgiõiguste rikkumisest. Vastasel korral jääks litsentsiaadi õigused põhjendamatult kaitseta. Samuti ei tulene kaubamärgiomaniku nõusolekule kohustuslikku vorminõuet
10. maist
11. a kehtiva KaMS § 57 lg-st
12. Selle sätte teise lause kohaselt võib litsentsisaaja pärast kaubamärgiomanikule teate saatmist ainuõiguse rikkumise kohta hagi esitada ka kaubamärgiomaniku nõusolekuta, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul ise hagi esitanud. Seega tuleb tõendada omaniku teavitamist ja seda, et omanik pole mõistliku aja jooksul hagi esitanud.
13. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et litsentsileping ei keela hagejal iseseisvalt esitada hagi kolmandate isikute vastu tulenevalt hageja ja VAO Sojuzplodoimport vahel
14. veebruaril
15. a sõlmitud litsentsilepingust, milles tühistati AOOT Rosvestalko ja hageja vahel
16. juunil
17. a sõlmitud litsentsilepingus sätestatud ühishagi esitamise nõue, märgib kolleegium, et ühishagi esitamise tingimuse äralangemine ei andnud hagejale ikkagi õigust esitada hagi enne, kui kaubamärgiomanik keeldus hagi esitamast. Vastavalt KaMS § 36 lg-le 2 läks hagi esitamise õigus litsentsiaadile üle ikkagi siis, kui kaubamärgiomanik keeldus vastava hagi esitamisest.
18. juuni
19. a lepingutingimus ühishagi esitamise kohta üksnes kitsendas hageja õigust hagi esitamiseks võrreldes KaMS § 36 lg-ga
21. Eeltoodust tulenevalt (vt otsuse p-d 11-14) leiab kolleegium, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema kindlaks, kas hagi esitamise aegne kaubamärgiomanik teadis oma õiguste rikkumisest ja kui teadis, kas ta on KaMS § 36 lg 2 mõttes keeldunud hagi esitamisest, ning sõltuvalt tuvastatud asjaoludest asja lahendama. Hagi esitamisest keeldumise tuvastamine on seejuures võimalik ka hagi esitamise aegset kaubamärgiomanikku menetlusse kaasamata.
22. Kolleegium märgib, et kuna kostja on esitanud hagi aegumise vastuväite, peab maakohus kontrollima ka hagi aegumise vastuväidete (I kd, tlk-d 83-84) põhjendatust.
23. Kolleegium leiab, et ülejäänud kassatsioonkaebuse väited ei ole ringkonnakohtu ja maakohtu otsuste tühistamise aluseks. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks