Obsah (5)

§ 1§ 33§ 28§ 29§ 22

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-20-07 3

) ega muud seadused ette võimalust piirata kinnipeetavate juurdepääsu avalik-õiguslikule teabele. Selline piirang kujutaks endast diskrimineerimist võrreldes vabaduses viibivate inimestega. Põhiseaduse (PS) § 44 näeb ette igaühe õiguse saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Pärnu Vangla keeldumine ei ole piisavalt põhjendatud. Kaebaja ei tea vajalike kohtulahendite numbreid, seetõttu ei saa ta vanglalt taotleda kohtulahendeid paberkandjal. Kaebajale on varem julgeolekutöötaja abil võimaldatud vajalike õigusaktide ning kohtulahendite allalaadimist sülearvutisse. Vastuses kohtunõudele lisas kaebaja, et tema põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb plaanis esitada Pärnu Vangla vastu kahju hüvitamise nõue. Kohtuistungil esitas R. Kalda taotluse Pärnu Vangla

1. augusti
2. a kirjas nr 5-19/140 väljendatud keeldumise tühistamiseks.
3. Pärnu Halduskohtu
4. detsembri
5. a otsusega haldusasjas nr 3-156/2005 jäeti R. Kalda kaebus rahuldamata. Kohtu põhjenduste kohaselt ei leidu olemasolevas õiguslikus regulatsioonis kinnipeetavatele Interneti kasutamise absoluutset keeldu. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetuse ja telefoni kasutamisele, kui selleks on olemas tehnilised tingimused. See säte laieneb ka Internetile kui üldkasutatavale sidevahendile. Sellega kaitseb VangS ühiskondlikku turvalisust ja hoiab ära kuritegude ettevalmistamist. Pärnu Vanglas puudub kinnipeetavatele mõeldud avalik internetipunkt või muud tehnilised eeldused. Seetõttu on vangla keeldumine kaebajale Internetile ligipääsu võimaldamisest õiguspärane. Erandliku vastutuleku korras varem võimaldatud ligipääs teabefailidele ei tähenda tehniliste tingimuste olemasolu. Õigus informatsioonile on seadusreservatsiooniga põhiõigus, seega on alusetud kaebaja väited vangla administratsiooni toimingu vastuolust Põhiseadusega. Rikutud pole ka võrdse kohtlemise põhimõtet, kuivõrd kõiki kinnipeetavaid on koheldud võrdselt. Vaidlustatud keeldumist tuleb käsitada toiminguna, kuna selles ei sisaldu tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks. Seetõttu ei saa tühistamiskaebust rahuldada.
6. Romeo Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Apellant leidis vastuolulised olevat Pärnu Vangla väited, et ühelt poolt on kaebajal võimalik õigusakte ning kohtuotsuseid saada vangla vahendusel, teisalt aga pole vangla kohustatud teabele juurdepääsu tagama. Apellandile erandina lubatud Interneti kasutamine tõendab seda, et Pärnu Vanglas on olemas tehnilised tingimused Interneti kasutamiseks. Arusaamatuks jääb kohtu väide kaebajale Internetile ligipääsu mittevõimaldamisega ühiskondliku turvalisuse kaitsmisest. Põhiseadusest ning

-st tulenevalt oli vangla kohustatud kaebajale vajaminevat avalik-õiguslikku teavet väljastama.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a otsusega haldusasjas nr 3-05-647 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kohus leidis, et kaebust halduskohtule tuleb mõista kohustamiskaebusena, mis hõlmab ka keeldumise õigusvastasuse tuvastamist. Kui keeldumine kujutab endast haldusakti, siis hõlmab kaebus ka taotlust selle tühistamiseks. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks erandi tegemine Interneti kasutamise võimaluse andmisel ei kinnita tehnilise vahendi olemasolu Interneti kasutamiseks. Kinnipeetava õigus juurdepääsuks Internetile on seadusega põhjendatult piiratud, kuna see võib kaasa tuua tema lubamatu suhtlemise vanglaväliste isikutega ning ohustada seeläbi julgeolekut. Kinnipeetav ei saa ka nõuda, et vangla talle vajalikud kohtulahendid Internetist välja otsiks, kuna see suurendaks ebamõistlikult vanglaametnike töökoormust. Vangla peab tagama kinnipeetavale juurdepääsu õigusaktidele ning muudele õiguste kaitsmiseks vajalikele dokumentidele, kuid on vangla otsustada, millises vormis ta seda teeb. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Romeo Kalda esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saata. Kaebuse põhjenduste kohaselt puudub seaduses regulatsioon, mis õigustaks kinnipeetavatele Internetis leiduvale avalik-õiguslikule teabele juurdepääsu keelamist. Kaebajale oli taotletud info vajalik kohtuasjade jaoks, kus kaebajal ei olnud esindajat. Õiguse vabalt teavet saada sätestab Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) art
5. Sama eesmärgi sätestab ka

§ 1

. Pärnu Vangla on teabevaldaja

tähenduses.

§ 33

kohaselt tagab rahvaraamatukogu igaühe juurdepääsu avalikule teabele Interneti kaudu. Rahvaraamatukoguseaduse § 14 lg 2 kohaselt tagab rahvaraamatukogu raamatukoguteeninduse kinnipidamisasutuses. Pärnu Vanglas olid olemas tehnilised võimalused Internetist avalik-õigusliku info laadimiseks. See toimus vangla kontrolli all. Kassaator nõustub ringkonnakohtuga selles, et vangla peab tagama kinnipeetavale juurdepääsu õigusaktidele ja muudele enda kaitsmiseks vajalikele dokumentidele, kuid ei nõustu sellega, et selle kohustuse täitmise viis on vangla otsustada. Diskretsiooniõigus ei tähenda seda, et vangla võiks jätta kinnipeetava esitatud teabenõude oma suva järgi täitmata. Vastustaja keeldus kaebajale mistahes vormis juurdepääsu võimaldamisest õigusaktidele ning muudele nõutud dokumentidele. Pärnu Vangla on väitnud, et kaebaja saaks kõik soovitud lahendid kätte paberkandjal. Kaebaja taotleski vanglalt kõiki lahendeid teemadel "sõnavabadus", "solvamine" ja "kinnipeetavatega seotud", vangla aga keeldus sellist teavet väljastamast. Esmalt Internetist teabe saamist võimaldades ning hiljem sellest põhjendamatult keeldudes rikkus vangla hea halduse põhimõtet. 7. Justiitsministeeriumi vastuses kassatsioonkaebusele palutakse kaebus rahuldamata jätta. VangS-st ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavatele ligipääsu Internetile. See võiks ohustada nii vangla kui ühiskonna julgeolekut. Hetkel ei ole tehniliselt võimalik julgeolekuriski välistavat Internetiühendust tagada. Ka Euroopa vanglareeglistiku normid ei näe ette kinnipeetavatele Interneti kasutamist, nenditakse aga tulevikus selle võimaluse kaalumist eeldusel, et julgeolek oleks tagatud. Soome vangistusseadus lubab Interneti kasutamist üksnes avavanglas viibivaile kinnipeetavatele ning sedagi erandlikel juhtudel. Kassaatori viited EIÕK art-le 10 ei ole asjakohased, kuivõrd Euroopa Inimõiguste Kohus on tunnistanud riigi suhteliselt laia otsustuspädevust nimetatud artikli kaitsealas. Kinnipeetaval on võimalus tutvuda õigusaktidega vangla raamatukogus, samuti on tal võimalus pöörduda oma esindaja poole ning taotleda selleks tasuta õigusabi. Lisaks on kinnipeetaval õigus esitada teabenõue teabevaldajale

-s sätestatud korras. Vangla on

kohaselt teabevaldajaks üksnes oma tegevuse käigus loodud informatsiooni osas. Vanglal on küll kohustus tagada kinnipeetavaile juurdepääs õigusaktidele ning oma õiguste kaitseks vajalikele dokumentidele, kuid on vangla otsustada, millises vormis ta seda teeb. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Oma avalduses taotles R. Kalda Interneti kaudu ligipääsu järgmistele andmekogudele: elektrooniline Riigi Teataja (eRT), Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid, Riigikohtu ning halduskohtute lahendid. Järgnevalt uurib kolleegium, millised võimalused on kinnipeetavail nimetatud teabele ligipääsemiseks.
2. PS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt avaldatakse seadused ettenähtud korras. Õigusnormide avaldamise nõue tuleneb õigusriigi printsiibist. Isikutelt ei saa nõuda normide täitmist, mille eksisteerimise kohta neil puudub informatsioon ja võimalus nendega tutvumiseks ning selle abil oma käitumise kujundamiseks, samuti on õigusnormide tundmine igaühele vajalik oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Võimalus õigusnormidega tutvumiseks peab olema tagatud igaühele, sealhulgas kinnipeetavatele.
3. Riigi Teataja seaduse (RTS) § 2 kohaselt avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud ja väljakuulutatud seadused ning paljud muud aktid ja otsused. RTS § 11 lg 1 teise lause kohaselt antakse Riigi Teatajat välja paberkandjal trükisena ning elektrooniliselt Internetis. Kolleegium on seisukohal, et õigusnormidega tutvumise võimalust ei saa pidada piisavaks juhul, kui see on võimalik üksnes vanglalt konkreetset õigusakti taotledes. Kuna kinnipeetav ei pruugi teada, millised õigusaktid teda huvitavat valdkonda reguleerivad, ei saa eeldada või nõuda, et ta vajalikke akte nimetada oskaks. Elektroonilise Riigi Teataja kasutamisel on infotehnoloogilise otsingusüsteemi abil tagatud õigusaktide ja muude dokumentide leidmine märksõna, kronoloogia, akti andja, akti liigi, akti nimetuse, akti avaldamismärgete, akti viidete, kehtestamise ja jõustumise aja ning muude akti või dokumendi andmete alusel, samuti ületekstiotsinguga (RTS § 14 lg 2). Ka Riigi Teataja paberversioonis avaldati otsingut hõlbustav märksõnastik. Olgugi, et Riigi Teataja elektroonilist versiooni kasutades oleks õigusaktidega tutvumine oluliselt mugavam ning kiirem, peab kolleegium piisavaks ka seda, kui kinnipeetavatel on võimalik õigusnormidega vabalt tutvuda paberkandjal ning kasutada õigusaktide leidmiseks märksõnastikku. Kuna RTS § 2 p 12 alusel avalikustatakse Riigi Teatajas ka Riigikohtu kolleegiumide ja kogude põhistatud lahendid, oli nendega võimalik tutvuda samal viisil kui õigusaktidega.
4. Pärnu Vangla vastas R. Kalda taotlusele, et eRT-s avaldatud õigusaktid on vanglal olemas paberkandjal ning taotlejal on neid võimalik kasutada vangla vahendusel. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et Pärnu Vangla ei pidanud kaebajale tagama ligipääsu eRT-le õigusaktide ning Riigikohtu lahenditega tutvumiseks, kui kaebajal oli olemas vaba juurdepääs õigusaktidele ning märksõnastikule paberkandjal. Kuna käesoleva vaidluse esemeks on üksnes eRT kaudu nimetatud teabele ligipääsemine, ei hinda kolleegium sellise teabe üldist kättesaadavust. Eeltoodust tulenevalt oli vangla keeldumine kaebajale eRT-le ligipääsu võimaldamisest õiguspärane.
5. Kolleegium märgib lisaks, et alates
6. jaanuarist 2007 on Riigi Teataja esmaseks ametlikuks väljaandeks elektrooniline versioon, paberil antakse välja vaid viis kontrolleksemplari. Seega ei ole avalikkusel tänaseks seaduste ning Riigikohtu lahenditega enam võimalik tutvuda Riigi Teataja paberversiooni kasutades. Vanglal tuleb sellele vaatamata tagada, et kinnipeetavatel oleks mõistlik võimalus õigusaktide otsimiseks ning nendega tutvumiseks.
7. R. Kalda taotles Interneti kaudu ligipääsu ka halduskohtute lahenditele.

§ 28

lg 1 p 29 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama jõustunud kohtulahendid, arvestades seejuures seadusest tulenevate piirangutega.

§ 29lg 1 kohaselt tuleb kohtulahendid avalikustada veebilehel.

Seega näeb seadus kohtulahenditele kui avalikustatud informatsioonile ligipääsu vahendina ette Interneti ning lähtub eeldusest, et juurdepääs Internetile on igaühele tagatud (

§ 33) Kinnipeetavate suhtes erandit tehtud ei ole.

Kui sellisel viisil avalikustatud teavet küsitakse teabenõudega, ei pea teabevaldaja teavet väljastama, vaid võib selle asemel teatada teabenõudjale taotletavale teabele juurdepääsu viisi ja koha (

§ 22

). Kolleegium leiab, et juhul, kui teabenõudjal (nt kinnipeetaval) Internetile ligipääsu ei ole, peab teabevaldaja teabenõude alusel siiski teabe väljastama.

1. Igaühe õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni tuleneb Põhiseaduse § 44 lg-st
2. Selle õiguse piiranguks on ka avalikustatud kohtulahenditele juurdepääsu takistamine kinnipeetavale, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite andmebaasiga tutvumise mittevõimaldamine. Tegemist on ilma reservatsioonita tagatud põhiõigusega, mistõttu tohib nimetatud õigust piirata üksnes Põhiseaduse teiste normide alusel. Kolleegium möönab, et sellist piirangut võib olla võimalik Põhiseaduse teistele normidele tuginedes õigustada. Piirangu kehtestamine peab aga olema selgelt sätestatud. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et sellise piirangu saab välja lugeda Vangistusseaduse kinnipeetava vanglavälist suhtlust käsitlevast regulatsioonist, mis seab sidevahendite kasutamise eelduseks tehniliste tingimuste olemasolu (VangS § 28 lg 1). Halduskohus on sellele regulatsioonile vääralt omistanud ühiskondliku turvalisuse kaitse ning kuritegude ettevalmistamise ärahoidmise eesmärgi. Kuivõrd seadusandja ei ole sätestanud kinnipeetavaile piirangut üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooni saamisele, peab see neile olema tagatud samavõrra vabaduses viibivate isikutega.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kinnipeetava õigus ligipääsuks ülalnimetatud teabele võib olla piiratud juhul, kui piirang on selgelt sätestatud ning õigustatav Põhiseaduse normide alusel. Käesoleval hetkel sellist piirangut kehtestatud ei ole. Seetõttu oli Pärnu Vangla keeldumine Romeo Kaldale Eesti halduskohtute lahenditele ning Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ligipääsu võimaldamisest õigusvastane. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque