RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-19-07 5

) § 7 lg 1 alusel mitte määrata põhjusel, et taotlejal puudub 15aastane Eestis omandatud

§-s 27 sätestatud pensionistaaž. Nimetatud otsuse peale esitatud A. Rooli vaide jättis Pärnu Pensioniameti pensionikomisjon

1. jaanuari
2. a otsusega nr 10 rahuldamata. Vaideotsuses märgiti, et A. Rooli seletusest nähtub, et ta kutsuti Nõukogude Armeesse Eestist ja ta teenis kohustuslikus sõjaväeteenistuses Venemaal
3. septembrist 1959 kuni
4. septembrini
6. A. Rool esitas halduskohtule kaebuse, mille taotlusi tõlgendas kohus Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni
7. detsembri
8. a otsuse nr 107 tühistamise ning vanaduspensioni määramise taotluse taasläbivaatamiseks kohustamise nõudena. Kaebaja väitis, et tal on vanaduspensioni määramiseks vajalik pensioniõiguslik staaž olemas. Staažiarvestusest on põhjendamatult välja jäetud 3 aastat kohustuslikku sõjaväeteenistust ja tähelepanuta on jäetud Leningradi kõrgkoolis õppimise aeg 5 aastat. Kaebaja suunati sõjaväeteenistusse Eestist. Vastavalt

§ 28

lg 2 p-dele 3 ja 4 arvestatakse kõrgkoolis õppimise aeg ja kohustuslik sõjaväeteenistuse aeg pensioniõigusliku staaži hulka. Ebaõige ja loogikavastane on pensionikomisjoni seisukoht, et kui isikul ei ole 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži, siis ei saa

§ 28lg 2 p-des 3 ja 4 märgitud aega Eestis omandatud pensionistaaži hulka arvata.

1. Tallinna Halduskohus jättis
2. aprilli
3. a otsusega haldusasjas nr 3-06-356 kaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1)

§ 7

lg 1 kohaselt on õigus saada vanaduspensioni isikul, kes on saanud 63-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud sama seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaaži.

§ 27

lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega.

§ 28

lg 2 annab loetelu, millise tegevuse aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, ning p-d 3 ja 4 nimetavad, et selleks on ka kohustusliku sõjaväeteenistuse, kui isik suunati teenistusse Eestist, ning õpiaeg kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides. Samas on

§ 28

lg-s 4 täpsustatud, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni

1. aasta
2. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži; 2) siit järeldub, et sõjaväeteenistust, kõrgkooli või muid

§ 28

lg-s 2 nimetatud tegevusperioode saab lugeda pensioniõigusliku staaži hulka ainult juhul, kui Eestis omandatud pensionistaaž on vähemalt 15 aastat. See peab olema selline (põhi)staaž, mis ei sisaldu

§ 28

lg 2 loetelus, sest vastasel korral võib tekkida olukord, kus osa pensioniõigusliku staaži hulka taotletavast (täiendavast) perioodist oleks samaaegselt ka selleks alusperioodiks, mille juurde staaži taotleda. Kaebajal on Eestis omandatud pensionistaaži vaid 13,522 aastast ning sellises olukorras ei saanud kohustusliku sõjaväeteenistuse aega ja õpiaega kõrgkoolis sinna juurde lülitada. Seega ei saanud vastustaja kaebaja taotletavaid perioode tema pensioniõigusliku staaži juurde arvestada.

1. Apellatsioonkaebuses palus A. Rool tühistada halduskohtu otsuse ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant väitis, et kohustuslik sõjaväeteenistuse aeg ja õpiaeg Venemaa kõrgkoolis statsionaarses õppevormis tuleb arvestada Eestis omandatud pensionistaaži hulka.
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega tühistas Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse ja Pärnu Pensioniameti pensionikomisjoni vaideotsuse ning kohustas Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni uuesti läbi vaatama A. Rooli taotluse vanaduspensioni määramiseks ja hüvitama A. Roolile 765,40 kr asjas kantud menetluskulu. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) vaieldakse selle üle, kas A. Roolil on pensionistaaž

§ 7

järgi vanaduspensioni määramiseks; 2)

§ 27

lg 2 järgi jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni

1. aasta
2. detsembrini (p 1), ja pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates
3. aasta
4. jaanuarist (p 2).

§ 28

lg 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Sama paragrahvi lõige 2 annab loetelu, millise tegevuse aeg arvatakse samuti pensioniõigusliku staaži hulka. Sellise tegevuse ajaks on p 3 kohaselt kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist, ja p 4 järgi õpiaeg kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides.

§ 28

lg 4 täpsustab, et selles paragrahvis (s.o nii lõikes 1 kui ka lõikes 2) nimetatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni

1. aasta
2. jaanuarini arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestist omandatud pensionistaaži; 3) eeltoodust järeldub, et kui isik õppis kuni
3. aasta
4. jaanuarini Eesti kõrgkoolis, siis loetakse seda Eestis omandatud pensionistaažiks (

§ 7

lg 1 p 2 ja § 27 lg 2 p 1 tähenduses) ning arvatakse

§ 28lg 2 p 4 alusel pensioniõigusliku staaži hulka.

Kui aga isik omandas kuni

1. aasta
2. jaanuarini hariduse mujal endise NSV Liidu territooriumil, siis rakendub

§ 28

lg 4 ja sama paragrahvi lg 2 p-s 4 nimetatud tegevuse aeg arvestatakse isiku pensioniõigusliku staaži hulka, kui tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Kaebaja puhul tähendab eeltoodu, et õpiaega

1. septembrist 1962
2. detsembrini 1967 Leningradi Ehitusinseneride Instituudis saab arvata tema pensioniõigusliku staaži hulka vaid juhul, kui tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži; 4)

§ 28

lg 2 p 3 tuleb aga ringkonnakohtu hinnangul mõista selliselt, et kui isik suunati kohustuslikku sõjaväeteenistusse Eestist, siis loetakse, et tegemist on Eestis omandatud pensionistaažiga (sarnaselt õpiajaga Eesti õppeasutuses) ning tähendust ei oma, kas isik teenis Eesti territooriumil või saadeti ta mujale. Vastupidisele seisukohale asudes võiks väita, et mujalt endise NSV Liidu territooriumilt Eestisse kohustuslikku sõjaväeteenistust kandma suunatul on Eestis omandatud pensioniõiguslikku staaži. Selline ilmselt seaduseandja mõte ja eesmärk ei ole; 5) kuna Pärnu Pensioniamet ei arvestanud ebaõigesti kaebaja Eestis omandatud pensionistaaži hulka

§ 28

lg 2 p 3 märgitud kohustusliku sõjaväeteenistuse aega, tuleb Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni vaidlustatud otsus ja Pärnu Pensioniameti vaideotsus tühistada ning teha vastustajale ettekirjutus A. Rooli taotlus vanaduspensioni määramiseks uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud seisukohtadega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Pärnu Pensioniamet palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse halduskohtu otsuse ning põhjendab kassatsioonkaebust järgmiselt: 1)

§ 7

lg 1 p 2 järgi on õigus vanaduspensionile isikul, kellel on 15 aastat Eestis omandatud sama seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaaži. Tulenevalt

§ 7

lg 1 p-st 2 lähtutakse pensioniõigusliku staaži omandamisel territoriaalsuse põhimõttest, millega seondub riikliku pensionikindlustuse solidaarsuspõhimõte, mille järgi riiklikke pensione finantseeritakse kõigi praeguste töötajate töistelt tasudelt Eestis makstud sotsiaalmaksu arvelt. Sellega on põhjendatud, et reeglina arvestatakse pensionistaaži Eestis töötatud aja eest. Vastasel juhul poleks riikliku pensioni saamise aluseks olevate tegevusperioodide arvestamine ja nende tegevuste eest tagatava riikliku pensioni finantseerimise alus tasakaalus; 2)

§ 28

lg 2 p-s 3 nimetatud tegevusperioodi, erinevalt sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevusperioodidest, ei arvata Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka. Tulenevalt RKPS § 28 lg-st 4 saab § 28 lg 2 p-s 3 nimetatud tegevusperioodi arvata pensioniõigusliku staaži hulka, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

§ 28

lg 2 p 3 järgi on samas sättes nimetatud tegevusperioodi pensioniõigusliku staaži hulka arvamise lisatingimuseks, et isik suunati sõjaväeteenistusse Eestist. Lisatingimuse eesmärgiks on välistada selle perioodi pensioniõigusliku staaži hulka arvamine isikutel, kelle muu tegevus pole seotud Eesti territooriumiga ja kes seetõttu ei vasta pensioniõigusliku staaži territoriaalse arvestamise põhimõttele; 3)

§ 28

lg 2 p 3 eesmärk on hüvitada sundajateenistus vaid kohustuslikku sõjaväeteenistusse Eestist suutanud isikutele. Arvestades kohustuslikku sõjaväeteenistuse kahe- kuni neljaaastast kestust, oli kõigil Eestist sundteenistusse sunnatud isikutel võimalus omandada pärast sellise teenistuse lõppemist ja enne vanaduspensioniikka jõudmist vajaklik 15-aastane Eesti pensionistaaž. staaži puudumise põhjuseks on isiku vabast tahtest tulenev pikaajaline seotus teiste riikidega; 4) mujalt endise NSVL territooriumilt Eestisse kohustuslikku sõjaväeteenistusse suunamisel on pensioniõigusliku staaži arvestamine

§ 28

lg 2 p 3 alusel välistatud, sest selles sättes on üheks staaži arvestamise tingimuseks isiku suunamine teenistusse Eestist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. A. Roolile otsustati vanaduspensioni mitte määrata, sest tal puudub 15-aastane Eestis omandatud Riikliku pensionikindlustuse seaduse (

) §-s 27 sätestatud pensionistaaž. A. Rooli Eestis omandatud pensionistaaži hulka ei arvatud aega, mil ta oli endise NSVL sõjaväeteenistuses ajateenijana Venemaal, samuti aega, mil ta õppis Leningradis kõrgkoolis. A. Rool suunati sõjaväeteenistusse Eestist. 8. Kassatsiooniastmes ei ole vaidluse all see, kas õpingute aeg Leningradi kõrgkoolis tuli või ei tulnud arvata Eestis omandatud pensionistaaži hulka. Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas Riikliku pensionikindlustuse seadus lubab arvata Eestis omandatud pensionistaaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse aega endises NSVL-s, kui isik suunati teenistusse Eestist. Ringkonnakohus mõistab

§ 28

lg 2 p 3 selliselt, et kui isik suunati endise NSVL kohustuslikku sõjaväeteenistusse Eestist, siis loetakse, et tegemist on Eestis omandatud pensionistaažiga ning tähendust ei oma, kas isik teenis Eesti territooriumil või saadeti ta mujale (käesoleva otsuse punkti 5 alapunkt 4). Kassaator tugineb

§ 28

lg-le 4 ja on seisukohal, et teenistuse aega endise NSVL kohustuslikus sõjaväeteenistuses ei loeta Eestis omandatud pensionistaaži hulka. Sellise teenistuse aega saab kassaatori arvates liita Eestis omandatud pensionistaažile vaid siis, kui isik suunati kohustuslikku sõjaväeteenistusse Eestist ja seejuures tingimusel, et isikul on 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. 9. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu poolt

§ 28lg 2 p-le 3 antud tõlgendusega alljärgnevatel põhjendustel.

10.

§ 7

lg 2 järgi on vanaduspensioni saamise üheks tingimuseks see, et isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud sama seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaaži.

§ 27

lg 2 järgi jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni

1. aasta
2. detsembrini (p 1), ja pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates
3. aasta
4. jaanuarist (p 2).

§ 28sätestab: "

§ 28

lg 4 lubab pensioniõigusliku staaži hulka arvata samas paragrahvis sätestatud tegevuse aja endise NSV Liidu territooriumil kuni

1. aasta
2. jaanuarini tingimusel, et isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Tegevuse aega endise NSV Liidu territooriumil ei arvata aga Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka. Erandina saab Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka arvata väljaspool Eestit töötamise või väljaspool Eestit viibimise aega

§ 28lg-s 3 nimetatud juhtudel.

12. Riikliku pensionikindlustuse seadus ei sätesta võimalust arvata kohustusliku sõjaväeteenistuse aega endise NSVL sõjaväes väljaspool Eestit Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka. Tulenevalt

§ 28

lg 2 p-st 3 ja lg-st 4 saab aga nimetatud tegevusperioodi arvata pensioniõigusliku staaži hulka, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

§ 28

lg 2 p 3 ja § 28 lg 4 alusel pensioniõigusliku staaži hulka arvatud aeg võetakse arvesse vanaduspensioni suuruse kindlaksmääramisel

§ 11lg 1 alusel.

1. Kontrollimist vajab, kas A. Rooli (s.o isikut, kes suunati kohustuslikku sõjaväeteenistusse Eestist, kuid kes teenis toonase Vene NFSV territooriumil) on koheldud ebavõrdselt võrreldes isikutega, kes suunati kohustuslikku sõjaväeteenistusse Eestist ja kes seejuures ka teenisid Eestis. Selguse saamiseks pöördus Riigikohtu halduskolleegium Sotsiaalkindlustusameti poole küsimusega "Kas Riikliku pensionikindlustuse seadus võimaldab arvata Eestis omandatud pensionistaaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse aega endise NSVL relvajõududes, kui isik suunati teenistusse Eestist ja ta ka teenis Eestis?" Sotsiaalkindlustusameti peadirektor vastas
2. mai
3. a kirjaga: "Seda aega ei arvata Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka, kuigi isik teenis Eestis."
4. Kolleegiumi kasutuses oleva informatsiooni põhjal pole alust arvata, et senine praktika Eestist kohustuslikku sõjaväeteenistusse suunatud isikute pensioniõigusliku staaži arvutamisel erineb Sotsiaalkindlustusameti viidatud seisukohast. Siit tuleb järeldada, et A. Rooli on koheldud samuti nagu isikuid, kes suunati kohustuslikku sõjaväeteenistusse Eestist ja kes seejuures ka teenisid Eestis. Seega pole võimalik teha järeldust, et võrdse kohtlemise põhimõtet on A. Rooli puhul rikutud.
5. Eeltoodud põhjendustel rahuldab Riigikohtu halduskolleegium kassatsioonkaebuse ja tühistab ringkonnakohtu otsuse. Jõusse jääb halduskohtu otsus. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann