Obsah (7)

§ 372§ 371§ 663§ 181§ 162§ 150§ 465

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 181 lg 1 kohaselt peab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel hindama kavandatava menetluses osalemise edukust. Nii hagi menetlusse võtmise otsustamiseks kui ka menetlusabi taotluse lahendamiseks vajas vaidluse olemus selgitamist (

§ 372lg 3).

Kirjalikus vastuses pidas kostja kavandatavat menetlust edutuks ja hagi pahatahtlikuks, lisades ühtlasi ka AS-i UNIO

1. a majandusaasta aruande, millest nähtuvalt on kostja andnud nimetatud äriühingule laenu kahe laenulepingu alusel, kusjuures lepingutest tuleneva kohustuse saldo panga ees seisuga
2. detsember 2003 oli 11 427 855 krooni. Hageja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kuna hageja ja AS UNIO ei ole laenulepingu pooleks, ei tekkinud neil ka sellest lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Puuduvad tõendid, et kostja oleks pidanud kohe MESA-lt saadud raha AS-ile UNIO üle kandma. Kui kostja tegevus kellelegi kahju tekitas, võis selleks olla AS UNIO. Kostja ei ole sõlminud hagejaga juhatuse liikme lepingut, dividendide nõue on oletuslik. Hageja soovib oma äririske ja juhtimisvigu üle kanda kostjale. Juhul, kui kohus võtab hagi menetlusse, tuleb kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatise.
4. juulil
5. a andis hageja pankrotihaldur nõusoleku selle kohta, et hageja võib menetlust jätkata. Nimetatud nõusolek saabus Harju Maakohtusse
6. septembril
8. Harju Maakohus keeldus
9. septembri
10. a määrusega hagiavaldust

§ 371

lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmast, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seetõttu ei lahendanud kohus ka hageja taotlust menetlusabi saamiseks. Kostja ja MESA vahel

1. a jaanuaris sõlmitud laenulepingu nr 3001 alusel laenas MESA kostjale 13 miljonit krooni sihtotstarbega finantseerida ASi UNIO kostja poolt MESA-le laenutaotluses esitatud viisil, tähtajal ja eesmärgil (p-d 1.4 ja 3.3). Seega oli AS UNIO lepingus kolmandaks isikuks, kelle huve laenuandja soovis kaitsta (VÕS § 81 lg 1). Võlaõigusseaduse § 81 lg 2 kohaselt on kaitstud kolmandal isikul õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist kohustust rikkunud isikult (kostjalt). Lepingu kohaselt on kaitstud isik AS UNIO. Asjaolu, et hageja on AS UNIO juhatuse liige ja aktsionär, ei anna talle iseseisvat nõudeõigust VÕS § 81 lg 2 ja viidatud laenulepingu alusel. Nõudeid selle laenulepingu alusel oli võimalik esitada AS-il UNIO (pankrotis) või MESA-l. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus kohtumääruse tühistada ja võtta hagi menetlusse ning lahendada menetlusabi taotlus. Kaebuse kohaselt tõlgendas kohus VÕS § 81 liialt kitsalt. Kostja ei pidanud määruskaebust õigeks ja palus jätta see rahuldamata.
3. oktoobri
4. a määrusega ei rahuldanud maakohus määruskaebust ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. veebruari
3. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagi menetlusse võtmisest tuleb

§ 371

lg 2 p 1 alusel keelduda, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes võimalik.

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kui kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb eelnimetatud põhjusel keelduda, ei olnud vajalik menetlusabi taotlust eraldi hinnata.

§ 181

lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi tingimusel, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik.

§ 181

lg 2 kohaselt võib menetluses osalemise edukust eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Seega tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel lisaks taotleja majanduslikule seisundile hinnata ka kavandatava menetluse edukust. Hageja nõue kahju hüvitamiseks tugines asjaolule, et kostja, vaatamata sellele, et MESA andis talle sihtotstarbelist laenu, ei andnud seda laenu AS-ile UNIO laenulepingus ja laenutaotluses määratud tingimustel, millega tekitati kahju AS-ile UNIO (äriplaan jäi realiseerimata). Samuti tekitati kahju hagejale kui nimetatud äriühingu ainuaktsionärile (kuna äriplaani teostamine osutus võimatuks, muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks, mis tõi kaasa pankroti, juhatuse liikme lepingu lõppemise ja aktsiate väärtuse languse). Seega tugines hageja nõue kostja ja MESA vahel sõlmitud laenulepingule, mida kostja väidetavalt ei täitnud. Hagi õiguslikuks aluseks oli hagis märgitud VÕS § 81, mille lg 1 kohaselt võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega, lg 2 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus leidis õigesti, et nimetatud sättest tulenevaks kolmandaks isikuks võiks praegusel juhul olla AS UNIO, kelle huvid võisid ühtida MESA kui võlausaldaja huvidega, mitte aga hageja. Hagiavalduses toodud õiguslik konstruktsioon, et kostja ja MESA vahelise laenulepinguga kaasnes kostja kohustus arvestada hageja huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega VÕS § 81 lg 1 mõttes, ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Võlausaldajaks nimetatud sätte tähenduses ei olnud AS UNIO, vaid MESA. Ringkonnakohus ei nõustunud hagejaga, et eelnimetatud asjaolusid sai kohus tuvastada vaid asja sisulise arutamise käigus. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel oli kohtul kohustus kontrollida muu hulgas ka hagi õiguslikku põhjendatust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi määruse teinud kohtule. Määruskaebuse kohaselt on kohtul

§ 371

lõikest 2 tulenevatel alustel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. VÕS § 81 lg 1 tõlgendamine oleks pidanud toimuma korralise kohtumenetluse raames, milles pooltel oleks olnud võimalik esitada oma seisukohti, tõendeid jne. Kuna hagejal on õigus muuta hagi alust või eset kohtuvaidluse lõppemiseni, ei ole hagiavalduse esitamisel veel võimalik hinnata, millisel alusel ja millise hagieseme suhtes tuleb kohtul menetluse lõppedes teha lahend. Seetõttu saab hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks olla vaid asjaolu, mis selgelt välistab hageja nõude menetlemise. Kohtud on VÕS § 81 lg-d 1 ja 2 valesti tõlgendanud. Need normid ei välista ka hageja kui AS UNIO ainuaktsionäri huvide kaitset. 8. Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrust tuleb osaliselt muuta põhjenduste täiendamisega. Ülejäänud osas tuleb määrus jätta muutmata. 10. Kolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada

§ 371lg 2 p 1 eesmärki.

Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kolleegium näeb selle sätte peamise eesmärgina vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud (

§ 162lg 1).

Seevastu hagiavalduse tagastamisel

§ 371

lg 2 p 1 alusel tagastatakse hagejale

§ 150lg 1 p 2 kohaselt tema tasutud riigilõiv.

Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et kohtul on

§ 371

lõike 2 p-st 1 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus.

§ 371

lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus seetõttu hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Kui kohtul tekib analüüsi käigus veendumus, et sellist õigusnormi õiguskorras ei eksisteeri, võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Seejuures tuleb asjakohast määrust

§ 465

lg 2 nõuete kohaselt põhjendada, näidates muu hulgas põhjendused, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et hagiavalduse saab jätta menetlusse võtmata. Samas märgib kolleegium, et hageja õigused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral

§ 371

lg 2 p 1 alusel on kaitstud ka sel viisil, et tal on õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus ringkonnakohtule. Sellise õiguse annab

§ 372lg 5 esimene lause.

Samuti on hagejal õigus vaidlustada määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus Riigikohtus (vt

§ 372lg 5 teine lause).

11. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et

§ 371

lg 2 p 1 kohaldamiseks puudus alus, kuna ei olnud veel selge, millise hagi aluse ja eseme suhtes tuleb kohtulahend teha.

§ 371

lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. 12. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et võlaõigusseaduse § 81 lg-d 1 ja 2 ei anna praegusel juhul hagejale nõudeõigust kostja vastu, eeldades hageja esitatud asjaolude õigsust. Kohtud on leidnud õigesti, et nimetatud sättest tulenevaks kolmandaks isikuks võiks esitatud faktiliste asjaolude puhul olla AS UNIO, mitte aga hageja. Samas on ringkonnakohus jätnud määruses ekslikult märkimata, et ka muu õigusnorm ei sätesta alust, mis võimaldaks praegust hagi rahuldada (vt käesoleva määruse p 10). Kolleegium peab menetlusökonoomia huvides võimalikuks asja tagasi saatmata muuta ringkonnakohtu määrust osaliselt selle põhjenduste täiendamisega. Määruse täiendamiseks tuleb lugeda kolleegiumi seisukohta, et hageja nõude rahuldamine ei ole praegusel juhul võimalik ka muude, hagis viitamata õigusnormide alusel. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik