Obsah (4)

§ 17§ 1§ 9§ 11

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) §-dele 1, 9, 17. Kooskõlas

§-dega 1 ja 9 on füüsilisel isikul õigus nõuda avaliku võimu volituste rakendumisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitseks riigi vastutusele võtmist. Isik, kelle õigusi on rikutud, võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

§ 17

järgi esitatakse Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule.

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi sisuliseks arutamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. veebruari
4. a määrusega maakohtu
5. jaanuari
6. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruse kohaselt vaadatakse TsMS § 1 järgi tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 järgi kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Hagiavalduse kohaselt on hageja õigusi rikutud avaliku võimu volituste rakendamisel. Avaliku võimu volituste rakendamisel tekivad suhted, millel on avalik-õiguslik iseloom. Toiming haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 106 mõistes on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Kostja poolt pressiteate väljastamine on haldustoiming. HMS § 109 järgi, kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Seega leidis maakohus õigesti, et

§-de 1 ja 9 järgi on füüsilisel isikul õigus nõuda avaliku võimu volituste rakendumisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitseks riigi vastutusele võtmist. Isik, kelle õigusi on rikutud, võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

§ 17

järgi esitatakse Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule. Kohtu pädevuse määramise aluseks on vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Vaadeldaval juhul on tegemist avalik-õiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ning teha uue määruse, millega võtta tsiviilasi menetlusse ja saata sisuliseks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Määruskaebuse kohaselt on kohtud ebaõigesti kohaldanud

§ 1ja oluliselt rikkunud Ts

MS § 371 lg-t 1. Riigivastutuse seaduses ei ole ette nähtud sellist õiguskaitsevahendit nagu ebaõigete andmete ümberlükkamine.

§ 1

lg 3 mõtte kohaselt on avaliku võimu kandja poolt võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel isiku õiguste taastamine eraõiguslik suhe.

§ 1lg 2 kohaselt ei reguleeri see seadus õiguste taastamist eraõiguslikus suhtes.

Riigikohtu halduskolleegium on

1. oktoobri
2. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-44-06 leidnud, et VÕS § 1047 lg 4 alusel on isikul võimalik au teotavate ebaõigete andmete avaldamisel nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist. Selles kohtuasjas oli au teotavate andmete avaldajaks kohalik omavalitsus.
3. Kostja ei ole määruskaebusele tähtaegselt ega vandeadvokaadi vahendusel vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
5. Riigikohus on mitmetes oma lahendites (vt nt Riigikohtu
6. septembri
7. a määrust kohtuasjas nr 3-3-4-1-03 (RT III 2003, 27, 285)) asunud seisukohale, et kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ka ringkonnakohus on õigesti juhindunud sellest seisukohast.
8. Praegusel juhul on kohtud õigesti leidnud, et asi kuulub halduskohtu pädevusse, kuivõrd kostja poolt pressiteate väljastamine on haldustoiming ning seega tekkis poolte vahel avalik-õiguslik suhe.

§ 1

lg 1 kohaselt sätestab riigivastutuse seadus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Füüsiline isik võib

§ 9

lg 1 järgi nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

§ 17

järgi esitatakse Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule. Kannatanu võib

§ 11

lg 1 järgi avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Kolleegium leiab, et viimati nimetatud sätte alusel on isikul muu hulgas õigus nõuda avaliku võimu kandjalt tema kohta avaliku võimu teostamisega seoses avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist. Seejuures võib kohus tulenevalt HKMS § 7 lg-st 4 juhinduda VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatust. 10. Kolleegium juhib kostja tähelepanu sellele, et TsMS § 218 lg 3 kohaselt võib menetlusosaline teha menetlustoiminguid ning esitada avaldusi ja taotlusi Riigikohtule tsiviilkohtumenetluses üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kostja vastus hageja määruskaebusele ei ole esitatud vandeadvokaadi vahendusel ja see on saabunud Riigikohtusse hilinemisega. Seetõttu jätab kolleegium kostja vastuse tähelepanuta. Lea Laarmaa, Tõnu Anton, Tambet Tampuu