← Eesti

3-2-1-68-07

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev KOHTUMÄÄRUS 3-2-1-68-07 Tartu,

  1. juuni
  2. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Heino Kalju kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi
  3. juuni
  4. a otsuse peale, millega algatati täitemenetlus, ja
  5. juuli
  6. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu ning täitekulude väljamõistmise otsuse peale. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. veebruari
  8. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-18963 Heino Kalju määruskaebus Avaldaja Heino Kalju (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik Liidia Kalju (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik kohtutäitur Kaire Põlts
  9. mai
  10. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  11. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  12. veebruari
  13. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  14. Määruskaebus rahuldada.
  15. Tagastada Heino Kaljule määruskaebuselt
  16. märtsil
  17. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  18. Heino Kalju (edaspidi avaldaja) esitas
  19. juulil
  20. a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi (edaspidi kohtutäitur)
  21. juuni
  22. a otsuse peale, millega algatati sundtäitemenetlus avaldaja suhtes, ja
  23. juuli
  24. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu ning täitekulude väljamõistmise otsuse peale. Kaebuse kohaselt esitas sissenõudja Liidia Kalju (edaspidi puudutatud isik)
  25. juunil
  26. a kohtutäiturile täitmisavalduse, millega palus täita Tallinna Linnakohtu
  27. novembri
  28. a otsuse, millega mõisteti avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja Tallinnas Xxxxxxxx xxx xxx-xxx asuva korteri (edaspidi korter) 1/2 osa väärtus 250 000 krooni.
  29. juunil
  30. a algatas kohtutäitur täitemenetluse.
  31. juunil
  32. a sai avaldaja kätte täitemenetluse algatamise otsuse, 54 krooni suuruse täitekulude väljamõistmise otsuse ja 27 405 krooni 50 sendi suuruse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.
  33. juunil
  34. a esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse
  35. juuni
  36. a otsuse ja kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuse kohaselt ei määranud kohus kindlaks kohtulahendi täitmise korda, kuna pooled leppisid selles kokku kohtumenetluse käigus. Avaldaja lubas täita kohtuotsuse vabatahtlikult tingimusel, et puudutatud isik kolib ja kirjutab enda ja tütre avaldaja ainuomandiks olevast korterist välja. Avaldaja avalduse alusel vabastati korter arestist
  37. juunil
  38. a. Kohtuotsuse täitmiseks kanti 250 000 krooni Jõhvi notar Andrei Lõssenko notarikontole eesmärgiga kanda see pärast korteri vabastamist üle puudutatud isiku pangakontole. Kuna puudutatud isik ei ole korterit vabastanud, ei kantud raha tema pangakontole. Kohtutäitur ei kontrollinud neid asjaolusid ja alustas täitemenetlust pärast seda, kui avaldaja oli alustanud kohtuotsuse vabatahtlikku täitmist.
  39. juuli
  40. a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt jõustus täidetav kohtuotsus
  41. mail
  42. a, täitemenetlust alustati
  43. juunil
  44. a. Avaldajat teavitati täitemenetlusest nõuetekohaselt, kohtutäitur järgis kohtuotsuse resolutsioonis sätestatut. Kohtuotsuse kohaselt on võlgnikul (avaldajal) kohustus tasuda sissenõudjale (puudutatud isikule) 250 000 krooni, kuid sissenõudjale ei ole pandud kohustust end korterist välja kirjutada ja korter vabastada. Kohtuotsusest ei tulene ka sissenõudja ja võlgniku vastastikuse täitmise kohustust, millele võlgnik oma kaebuse on rajanud. Võlgniku võlakohustus sissenõudja vastu on täitmata, seega on täidetud eeldused täitemenetluse algatamiseks ja täitemenetluse toimingute tegemiseks. Puudub õiguslik alus tehtud toimingute tühistamiseks. Kuna täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt, puudub alus tühistada ka kohtutäituri tasu otsust. Avaldaja kaebuse kohaselt ei ole talle antud puudutatud isiku avaldust, millega viimane pöördus kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole.
  45. mail
  46. a tegi avaldaja avalduse notar A. Lõssenkole kohtuotsuse vabatahtliku täitmise ning raha ülekandmise kohta puudutatud isikule kohe pärast seda, kui viimane korteri vabastab ja end koos tütrega korterist välja kirjutab. Kohtutäitur on täitemenetluse algatamisel tegutsenud ebaobjektiivselt ja ebaseaduslikult, kuna ei ole tutvunud kohtuotsuse täitmiseks tegeliku olukorraga. Jätnud
  47. juuli
  48. a otsusega kaebuse rahuldamata, eiras kohtutäitur kohtuistungil saavutatud poolte kokkulepet kohtuotsuse vabatahtliku täitmise kohta. Kohtutäitur sundis ähvarduste teel avaldaja kohtuotsuse täitmisele ning
  49. juulil
  50. a maksis avaldaja puudutatud isikule 250 000 krooni.
  51. augustil
  52. a arestis kohtutäitur avaldaja korteri ning kuu aega pärast avaldaja poolt puudutatud isiku nõude rahuldamist arestis kohtutäitur avaldaja pensioni 50% ulatuses kuni 277 459 krooni 50 sendi sissenõudmiseni. Avaldaja asus kohtuotsust vabatahtlikult täitma
  53. mail
  54. a, teavitades sellest
  55. juunil
  56. a ka kohtutäiturit. Kohtutäitur kasutas tahtlikult 27 459 krooni 50 sendi saamiseks avaldaja mõjutamiseks erinevaid meetmeid. Samuti ei andnud kohtutäitur avaldajale võimalust tutvuda puudutatud isiku nõudega.
  57. Harju Maakohus jättis
  58. oktoobri
  59. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse kohaselt esitas puudutatud isik kohtutäiturile
  60. juunil
  61. a täitmisavalduse ja täitedokumendi ning taotles sissenõude pööramist avaldaja kinnisvarale, vallasvarale ja nõudeõigustele. Kohtutäitur koostas täitmisteate ning toimetas selle avaldajale kätte
  62. juunil
  63. a. Täitmisteates on avaldajale määratud vabatahtlikuks täitmiseks 15 päeva, seega saabus kohtutäituri määratud vabatahtliku täitmise tähtpäev
  64. juulil
  65. a. Enne kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamist ei asunud avaldaja kohtuotsust vabatahtlikult täitma. Kuigi raha deponeeriti vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja jooksul, tuleb lugeda, et avaldaja ei ole kohtuotsust vabatahtlikult täitnud. Notarikontole hoiustatud raha käsutamise õigust puudutatud isikul ei olnud, mistõttu notarikontole raha kandmist ei saa lugeda võla vabatahtlikuks tasumiseks. Notar A. Lõssenko tasus
  66. juulil
  67. a puudutatud isiku arvelduskontole 250 000 krooni. Seega täideti kohtuotsus pärast selle vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja möödumist. Täitemenetluse kuluna on kohtutäituri
  68. juuni
  69. a täitekulude väljamõistmise otsusega avaldajalt välja mõistetud täitemenetlusega seotud dokumentide puudutatud isikule kui sissenõudjale ning avaldajale kui võlgnikule edastamise kulu ning koopia tegemise kulu, kokku 54 krooni. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega on avaldaja kohustatud tasuma kohtutäituri seaduse (KTS) § 2511 lõikes 3 sätestatud täitemenetluse alustamise tasu 118 krooni (koos käibemaksuga) ning kohtutäituri põhitasu 27 405 krooni 50 senti (sh tasu 23 125 krooni + käibemaks 4163 krooni 50 senti). Kohtutäituri tasu vastab seaduses sätestatud suurusele. Kuna avaldaja täitis kohustuse pärast täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtpäeva, on ta kohustatud tasuma kohtutäituri tasu täies ulatuses. Avaldaja pensionist 50% kinnipidamine on seaduslik. Avaldaja vaidleb täituri tasu nõudele vastu, kuid ei ole esitanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel taotlust täitemenetluse peatamiseks, pikendamiseks või ajatamiseks, mistõttu kohtul puudub alus avaldaja pensionist kinnipeetava protsendi vähendamiseks.
  70. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, lugeda kohtutäituri otsused ja toimingud ebaseaduslikuks ja tühistada
  71. juuni
  72. a otsus täitemenetluse algatamise kohta ning täituri kõik järgnevad otsused.
  73. Puudutatud isik kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  74. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  75. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  76. veebruari
  77. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei tulene linnakohtu otsusest tingimusi selle täitmiseks ega puudutatud isiku kui sissenõudja ja avaldaja kui võlgniku vastastikuse täitmise kohustust. Seega ei ole tegemist TMS § 19 lõikes 1 kirjeldatud olukorraga, mil täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, või TMS § 21 lõikes 1 kirjeldatud olukorraga, mil täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule ja mis oleks andnud kohtutäiturile aluse alustada täitetoimingutega pärast eespool nimetatud tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist või pärast seda, kui sissenõudja või kohtutäitur on pakkunud võlgnikule sissenõudja kohustuse täitmist. Nõude vabatahtliku täitmise viimaseks päevaks oli
  78. juuli
  79. a. Sissenõutav summa 250 000 krooni hoiustati notariarvele
  80. juunil
  81. a ja kanti sissenõudja arvele
  82. juulil
  83. a. Seega ei ole õige avaldaja väide, et ta täitis nõude vabatahtlikult enne sundtäitmismenetluse algatamist. Kuna avaldaja ei täitnud nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, tekkis kohtutäituril õigus nõuda välja kohtutäituri tasu täies ulatuses, samuti täitemenetluse kulutused. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt ei pea kohtutäitur hindama täitedokumenti sisuliselt, tema ülesandeks on kontrollida üksnes täitedokumendi kehtivust. Jõustunud kohtuotsus on seaduslik alus täitemenetluse alustamiseks ja täitetoimingute tegemiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  84. Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tühistada ning teha uus määrus, millega tunnistada kohtutäituri tegevus ja otsused ebaseaduslikeks ning tühistada kohtutäituri otsus täitemenetluse algatamise kohta ning sellele järgnevad otsused ja dokumendid. Määruskaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus TMS § 37, § 39, § 43 ja TsMS § 232, kui jättis arvestamata tegelikud asjaolud ning tunnistas õigustatuks kohtutäituri nõude tasu saamiseks kohtuotsuse sundtäitmise eest, mida kohtutäitur ei teinud ja ei olnud õigustatud tegema. Ringkonnakohus eiras poolte kokkulepet kohtuotsuse vabatahtliku täitmise kohta. Kohtutäitur rikkus TMS § 19 ja § 23, alustades täitemenetlusega enne tingimuste tekkimist, millest sõltus kohtuotsuse vabatahtlik täitmine. Ringkonnakohus rikkus ka TMS § 132 lõiget 1, mille kohaselt peab võlgnikule jääma kätte vähemalt minimaalpalk. Kohtutäitur arestis 50% võlgniku pensionist. Lisaks rikkus ringkonnakohus TsMS § 306-310, § 322-323, § 326 ning §
  86. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ta väidab, et edastas avaldajale täitemenetlust puudutavad dokumendid, teavitamaks teda täitemenetluse algatamisest ja täitemenetluse sisust ning esitas võlgnikule täitemenetluse kulutusi sisustavad dokumendid. Ekslik on avaldaja seisukoht, et täitemenetluses võlgnikult sissenõutav raha pidi läbima kohtutäituri ametialast arvelduskontot. Kuna avaldaja rahalise kohustuse täitmine toimus täitetoimingud teinud kohtutäituri vahendusel, on vale avaldaja väide, et kohtuotsuse täitmine ei puutunud kohtutäiturisse. Kohtutäitur on täitemenetluse toimingute tegemisel järginud täpselt täitedokumendis sätestatut. Kuivõrd täitemenetlus algatati õiguspäraselt, puudub alus tühistada kohtutäituri tasu otsust. Avaldaja ei ole esitanud kaebust pensioni arestimise otsuse peale, mistõttu ei saa ta seda otsust vaidlustada määruskaebuses. Põhjendatud ei ole avaldaja viited menetlusõiguse normide rikkumisele.
  87. Puudutatud isik ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  88. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 punkti 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 691 punkti 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  89. Ringkonnakohus leidis tuvastatud asjaolude alusel õigesti, et kohtutäituril oli õigus nõuda avaldajalt välja kohtutäituri tasu ning täitemenetluse kulud täies ulatuses. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kohtutäitur ei saa täita nõudeid, mis tulenevad täitedokumendis sätestamata poolte kokkulepetest. Kooskõlas TsMS § 688 lõigetega 3-4 arvestab Riigikohus alama astme kohtu lahendiga tuvastatud faktilisi asjaolusid ning ei tuvasta ise asjaolusid ega uuri tõendeid. Kohtud tuvastasid, et täitemenetluse aluseks olnud kohtulahendi järgi ei olnud avaldajal õigus keelduda korteri 1/2 osa väärtuse ulatuses hüvitise maksmisest juhul, kui huvitatud isik ei vabasta korterit. Võlgnikul ei ole kohustust maksta kohtutäituri tasu siis, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist, st esmase täitmisteate üleandmist. See tuleneb KTS § 23 lõike 1 esimesest lausest, mis sätestab, et rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  90. juuni
  91. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-78-03, p 16 - RT III 2003, 22, 225). Praegusel juhul täitis avaldaja nõude pärast seda, kui ta sai kätte täitemenetluse algatamise otsuse. Kuna avaldaja ei täitnud täitedokumenti kohtutäituri määratud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, siis ei ole kohaldatav KTS § 23 lg 2, mis näeb ette kohtutäituri tasu pooles ulatuses sissenõudmise.
  92. Samas jättis ringkonnakohus ebaõigesti tähelepanuta avaldaja väite tema pensionist 50% kinnipidamise lubamatuse kohta. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 442 lõikes 8 ning § 654 lõikes 5 sätestatut, millest tulenevalt peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud väidete kohta, muu hulgas seletama, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust.
  93. Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi
  94. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. Kolleegium leiab, et lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale. TsMS § 438 lg 1 kohaselt peab kohus hindama tõendeid ning otsustama, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Ringkonnakohus ei ole määruskaebuse lahendamisel teinud kindlaks, kas avaldajal on muid sissetulekuid lisaks riiklikule pensionile. Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et avaldaja ainsaks sissetulekuks on riiklik pension ja avaldajale jääv sissetuleku osa pärast sissenõuet pensionile osutub väiksemaks TMS § 132 lõikes 1 sätestatud määrast, siis võib avaldaja pensionile pöörata sissenõuet üksnes ulatuses, mis tagab TMS § 132 lõikes 1 sätestatu järgimise. Kolleegium märgib, et kooskõlas TsMS § 667 lõikega 3 võib määruskaebust läbivaatav kohus vajadusel koguda uusi tõendeid. Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.