← Eesti

3-4-1-13-07

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-13-07

  1. juuni 2007 Eesistuja Märt Rask ning liikmed Julia Laffranque ja Priit Pikamäe Oleg Gogini ja Sander Piibemanni kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. mai
  3. a otsuse nr 88 peale Kirjalik menetlus Jätta Oleg Gogini ja Sander Piibemanni kaebused rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Loksa Linna Valimiskomisjon võttis
  5. mail 2007 vastu otsuse nr 6 "Muudatused Loksa Linnavolikogu koosseisus", millega peatati Igor Ignahhini, Oleg Gogini, Valentina Verbova, Sander Piibemanni, Margus Kröönströmi ja Tatjana Miðtðenko volitused Loksa Linnavolikogu liikmetena. Otsuse kohaselt peatati nimetatud isikute volitused kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 19 lg 2 p 4 alusel, kuna mainitud volikogu liikmed ei osalenud Loksa Linnavolikogu istungitel
  6. veebruarist 2007 -
  7. aprillini 2007, st olid puudunud istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul.
  8. O. Gogin, I. Ignahhin, V. Verbova, S. Piibemann, M. Kröönström ja T. Miðtðenko esitasid Loksa Linna Valimiskomisjoni
  9. mai
  10. a otsuse nr 6 peale kaebused Harju Maakonna Valimiskomisjonile. O. Gogini kaebuse kohaselt oli vaidlustatav otsus tühine, kuna linna valimiskomisjoni koosoleku kokku kutsunud ja seda juhatanud Airi Öösalu ei ole linnasekretär ega linna valimiskomisjoni esimees;
  11. a veebruaris, märtsis ja aprillis ei ole Loksa Linnavolikogu istungeid toimunud; kaebaja osales
  12. mail 2007 toimunud linna valimiskomisjoni istungil ja teatas, et ei soovi oma volikogu liikme volituste peatamist.
  13. Harju Maakonna Valimiskomisjon vaatas
  14. mail 2007 kaebused läbi ning jättis need otsusega nr 8 rahuldamata.
  15. Harju Maakonna Valimiskomisjoni
  16. mai
  17. a otsuse nr 8 peale esitasid Vabariigi Valimiskomisjonile
  18. mail 2007 kaebused M. Kröönström, V. Verbova, T. Miðtðenko ja O. Gogin (täiendas kaebust
  19. mail 2007) ning
  20. mail 2007 S. Piibemann. Kaebajad taotlesid Loksa Linna Valimiskomisjoni
  21. mai
  22. a otsuse nr 6 ning Harju Maakonna Valimiskomisjoni
  23. mai
  24. a otsuse nr 8 tühistamist. M. Kröönström, V. Verbova ja T. Miðtðenko ei põhistanud oma kaebust.
  25. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  26. mai
  27. a otsusega nr 88 O. Gogini ja S. Piibemanni kaebused rahuldamata ning M. Kröönströmi, T. Miðtðenko ja V. Verbova põhistamata kaebused läbi vaatamata. Lisaks tegi Vabariigi Valimiskomisjon Loksa Linna Valimiskomisjonile ettekirjutuse uue otsuse tegemiseks Õnne Teerni ja Aivar Kaskla volikogu liikme volituste taastamise küsimuses. Vabariigi Valimiskomisjon põhjendas oma otsust järgmiselt. 5.1 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 43 lg 1 kohaselt kutsub volikogu istungi üldjuhul kokku volikogu esimees. Samas ei näe kohaliku omavalituse korralduse seadus ette võimalust volikogu istungite ärajätmiseks. Kui volikogu istungi kutse on juba väljastatud, on volikogu liikmetel õiguspärane ootus, et istung toimub ning nad saavad päevakorras olevaid küsimusi arutada. Seega ei saa volikogu esimees tagantjärele ainuisikuliselt muuta istungi päevakorda või istungit hoopis ära jätta, st ainuisikuliselt takistada volikogu liikmetel teostamast oma mandaati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Seetõttu oli istungile saabunud volikogu liikmetel õigus pidada istung omaalgatuslikult ilma esimehe osavõtuta. 5.2 Volikogul võib olla vajadus teha toiminguid, mida päevakord ei kajasta.
  28. veebruari
  29. a istungil algatasid volikogu liikmed umbusaldusavaldused linnapeale ning volikogu esimehele. Volikogu esimehel ei ole pädevust otsustada, kas selliste avalduste algatamine istungil on vajalik või mitte ja kas istungi võib ära jätta või mitte. 5.3 Riigikohtu
  30. septembri
  31. a otsuse nr 3-4-1-11-06 p-st 21 lähtuvalt tuleb hinnata ka seda, kas volikogu esimehe tegevusetusel on sellised tagajärjed, mis tingivad vajaduse omaalgatuslikult volikogu istungile koguneda. Alates
  32. septembrist 2006 oli Loksa Linnavolikogus kujunenud olukord, kus volikogu jagunes kaheks grupiks, kes mõlemad pidasid eraldi istungeid ja mõlemad pidasid oma grupi istungeid õiguspärasteks volikogu istungiteks. Seega ei olnud Loksa Linnavolikogu ligi pool aastat tegutsenud selliselt, nagu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud volikogu töökord ette näeb.
  33. veebruari
  34. a istungil pidid osalema kõik volikogu liikmed, millega oleks taastunud normaalne töö Loksa Linnavolikogus. Sellises olukorras tuleb pidada õigustatuks volikogu liikmete initsiatiivi olukorra normaliseerimiseks linnavolikogus ning volikogu esimehe poolt ärajäetud istungi pidamiseks. 5.4 Kohaliku omavalituse korralduse seadus § 43 lg 1 sätestab volikogu esimehe asendamise korra istungi kokkukutsumisel ning KOKS § 44 lg 1 asendamise korra istungi juhatamisel ja töö korraldamisel. Esimehe asendaja määramine ei ole seega esimehe pädevuses. Seetõttu oli
  35. veebruari
  36. a istungit juhatanud volikogu aseesimehel Viktor Fjodorovil õigus istungit juhatada ja kokku kutsuda, kuigi volikogu esimees O. Gogin ei olnud teda asendajaks määranud. Samuti oli V. Fjodorovil volikogu esimehe puudumise tõttu õigus kutsuda kokku uus volikogu istung
  37. veebruaril
  38. Kokkukutsumise kord on sätestatud KOKS § 43 lg-s 1, tegu on volikogu töökorralduse küsimusega ja selle lahendamine ei ole olemuslikult seotud volikogu esimehe ametiga, vaid see õigus on ka esimehe asendajal. Samuti ei riku asjaolu, et volikogu on otsustanud
  39. veebruari
  40. a istungi toimumise aja, iseenesest volikogu töö korraldaja õigusi. 5.5 Kaebustest ei nähtu KOKS § 43 lg-s 3 sätestatud neljapäevase etteteatamise tähtaja sisulist rikkumist. Kutsed volikogu
  41. veebruari
  42. a istungile postitati
  43. veebruaril 2007, seega seitse päeva enne istungit. Asjaolu, et postkontor edastas need alles
  44. veebruaril, ei sõltunud kutsete postitajast. 5.6 Loksa Linnavolikogu
  45. veebruari
  46. a ja
  47. veebruari
  48. a istungid olid kokku kutsutud õiguspäraselt ning need tuleb lugeda toimunuks, nagu tuleb lugeda toimunuks ka järgnevad istungid.
  49. veebruari
  50. a Loksa Linnavolikogu istungil tehtud toimingutele ja vastu võetud otsustele täiendava hinnangu andmiseks puudub Vabariigi Valimiskomisjonil vajadus, kuna volikogu esimehe ning linnapea valimise õiguspärasuse küsimused ei mõjuta enam volikogu istungite toimumise fakti ning linnavolikogu otsuseid ja toiminguid Vabariigi Valimiskomisjon tühistada ei saa. 5.7
  51. veebruaril 2007 on Helle Lootsmann andnud linnapeana käskkirja nr 11-k, mille kohaselt on A. Öösalu linnasekretär. Kaebaja O. Gogin, leides, et käskkiri on tühine, kuna H. Lootsmann ei ole linnapea, on kaebuses sisuliselt vaidlustanud mitte valimiskomisjoni(de) toiminguid, vaid linnapea käskkirja ning linnapea valimise toiminguid. Nende küsimuste lahendamine - millest omakorda sõltub A. Öösalu valimiskomisjoni esimehe volituste olemasolu - ei ole olemuslikult Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses, vaid on lahendatavad maavanema järelevalve ja/või halduskohtumenetluse kaudu. Praegusel momendil ei ole Vabariigi Valimiskomisjonil alust A. Öösalu Loksa Linna Valimiskomisjoni esimeheks mitte pidada. 5.8 Riigikohus on
  52. veebruari
  53. a otsuses asjas nr 3-4-1-1-07 leidnud, et Loksa Linna Valimiskomisjoni
  54. jaanuari
  55. a koosolekut juhatas isik, kes komisjoni koosseisu ei kuulu, mistõttu tühistas Loksa Linna Valimiskomisjoni
  56. jaanuari
  57. a otsuse nr
  58. Kaebajad O. Gogin ja S. Piibemann on Vabariigi Valimiskomisjonile (kuid mitte Harju Maakonna Valimiskomisjonile) esitatud kaebuses välja toonud asjaolu, et Loksa Linna Valimiskomisjon võttis
  59. jaanuaril 2007 samal koosolekul vastu ka otsuse nr 1 "Muudatused Loksa Linnavolikogu koosseisus", millega taastati volikogu liikmete Õ. Teerni ja A. Kaskla volitused. Eeltoodust tulenevalt on tühine ka Loksa Linna Valimiskomisjoni
  60. jaanuari
  61. a otsus nr
  62. Seetõttu teeb Vabariigi Valimiskomisjon Loksa Linna Valimiskomisjonile ettekirjutuse 10 päeva jooksul selles küsimuses uue otsuse tegemiseks ning õiguspäraste volikogu liikmete volituste taastamiseks. Samas ei mõjuta nimetatud asjaolu
  63. veebruari
  64. a ja
  65. veebruari
  66. a istungite toimumise fakti.
  67. O. Gogin esitas
  68. mail 2007 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 88 peale.
  69. mail 2007 esitas Vabariigi Valimiskomisjoni sama otsuse peale Riigikohtule kaebuse S. Piibemann. O. Gogini kaebus jõudis Riigikohtusse
  70. mail
  71. Samal päeval Riigikohtusse jõudnud S. Piibemanni digitaalselt edastatud kaebuse allkirja kehtivust kontrolliti
  72. mail
  73. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium liitis O. Gogini ja S. Piibemanni kaebused põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 52 alusel
  74. mai
  75. a määrusega ühte menetlusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  76. O. Gogin leiab Riigikohtule esitatud kaebuses, et Vabariigi Valimiskomisjoni
  77. mai
  78. a otsus nr 88 on väär ja tuleb tühistada. O. Gogin põhjendab kaebust järgmiselt. 7.1 A. Öösalul puudus Loksa Linna Valimiskomisjoni esimehena õigus
  79. mail 2007 Loksa Linna Valimiskomisjoni tööd juhatada, kuna ta oli
  80. jaanuari
  81. a käskkirjaga vabastatud teenistusest. Tühine on H. Lootsmanni
  82. veebruari
  83. a käskkiri nr 11-k, millega ta tegi kindlaks, et E. Toonverki
  84. jaanuari
  85. a käskkiri nr 4-k on tühine, kuna see ei vasta haldusmenetluse seaduse normidele ning kuna H. Lootsmann ei ole linnapea. Seega ei olnud Loksa Linna Valimiskomisjoni
  86. mai
  87. a koosolek pädev organ ja selle poolt vastu võetud otsus nr 6 ei ole õiguspärane ja tuleb tühistada. Vabariigi Valimiskomisjon teeb seaduse kohaselt järelevalvet Loksa Linna Valimiskomisjoni tegevuse üle ning on kohustatud tegema kindlaks, kas A. Öösalu on Loksa Linna Valimiskomisjoni esimees. 7.2 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on ainult volikogu esimehel õigus kutsuda kokku volikogu istung. Seadus annab volikogu esimehele ainupädevuse saata kutsed volikogu istungile, määrata päevakord ja määrata istungi kuupäev. Haldusmenetluse seaduse kohaselt on volikogu esimehel õigus oma kutset muuta või tühistada. Samas puudus volikogu liikmetel õigus eirata volikogu esimehe teadet volikogu
  88. veebruari
  89. a istungi ärajätmise kohta ja koguneda istungile omaalgatuslikult. Sellega rikuti volikogu esimehe teadet aktsepteerinud volikogu liikmete õigust osaleda volikogu
  90. veebruari
  91. a istungil. 7.3 Loksa Linnavolikogu
  92. veebruari
  93. a istungil osales üheksa inimest, sh seitse volikogu liiget ning Õ. Teern ja A. Kaskla. Kuna Õ. Teern ja A. Kaskla ei ole volikogu liikmed, siis Loksa Linnavolikogu
  94. veebruari
  95. a istungil osales ainult seitse volikogu liiget, kes avaldasid umbusaldust volikogu esimehele O. Goginile ja linnapeale Andres Kaarmannile ning valisid volikogu esimeheks R. Heina ja linnapeaks H. Lootsmanni. Kuna seitse volikogu liiget ei ole Loksa Linnavolikogu koosseisu häälteenamus, siis puudus neil KOKS § 45 lg 5 kohaselt pädevus umbusalduse avaldamiseks ning volikogu esimehe ja linnapea valimiseks. Loksa Linnavolikogu
  96. veebruari
  97. a otsused on tühised. 7.4 R. Heina ei ole volikogu esimees ja tal puudus pädevus volikogu istungeid kokku kutsuda. Seetõttu ei ole
  98. ja
  99. veebruari, 12.,
  100. ja
  101. märtsi ning
  102. ja
  103. aprilli
  104. a volikogu istungid pädevad organid. Teisi volikogu istungeid veebruaris, märtsis ja aprillis 2007 ei ole toimunud. Loksa Linna Valimiskomisjonil puudus alus O. Gogini volituste peatamiseks KOKS § 19 lg 2 p 4 alusel, kuna Loksa Linnavolikogu pädevaid istungeid ajavahemikul
  105. veebruarist
  106. aprillini 2007 ei toimunud. Seega on ka pärast Loksa Linnavolikogu
  107. veebruari
  108. a istungit Loksa Linnavolikogu esimees O. Gogin ja linnapea A. Kaarmann. 7.5 Praegune vaidlus annab Riigikohtule võimaluse O. Gogini kaebus sisuliselt läbi vaadata. Kuna kaebuse lahendamine on seotud küsimusega, kes on Loksa Linnavolikogu esimees ja linnapea, siis võib Riigikohus anda kaebuse lahendamisel sellele küsimusele ka vastuse. Riigikohtu seletus lõpetaks Loksa linnaga seotud vaidlused Riigikohtus, Tallinna Ringkonnakohtus, Vabariigi Valimiskomisjonis ja Loksa linna tasandil, mis oleks igati otstarbekas.
  109. S. Piibemann leiab Riigikohtule esitatud kaebuses, et Vabariigi Valimiskomisjoni
  110. mai
  111. a otsus nr 88 on väär ja tuleb tühistada. S. Piibemann põhjendab oma kaebust järgmiselt. 8.1 Vabariigi Valimiskomisjon teeb seaduse kohaselt järelevalvet Loksa Linna Valimiskomisjoni tegevuse üle. Seega oli Vabariigi Valimiskomisjon kohustatud uurima küsimust, kas Loksa Linna Valimiskomisjoni
  112. mai
  113. a koosolekut juhatas isik, kes komisjoni koosseisu ei kuulu. Loksa linnapea A. Kaarmanni asendaja E. Toonverki
  114. jaanuari
  115. a käskkiri nr 4-k, millega linnasekretär A. Öösalu vabastati teenistusest, on jõus. Kuna A. Öösalu ei ole alates
  116. jaanuarist 2007 Loksa linnasekretär ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 19 lg 3 kohaselt on valla ja linna valimiskomisjoni esimees valla- või linnasekretär, siis juhatas Loksa Linna Valimiskomisjoni
  117. mai
  118. a koosolekut isik, kes komisjoni koosseisu ei kuulu. See on nii oluline rikkumine, et Loksa Linna Valimiskomisjoni
  119. mai
  120. a koosolekul vastu võetud otsused (sh otsus nr 6) tuleb tühistada. 8.2 Vastavalt istungi protokollile oli Loksa Linnavolikogu
  121. veebruari
  122. a istungil osalejaid üheksa, sh seitse volikogu liiget ning Õ. Teern ja A. Kaskla. Kuna seitse volikogu liiget ei ole Loksa Linnavolikogu koosseisu häälteenamus, siis puudus neil pädevus volikogu esimehele O. Goginile ja linnapeale A. Kaarmannile umbusalduse avaldamiseks ning uue volikogu esimehe ja linnapea valimiseks. Seega on Loksa Linnavolikogu
  123. veebruari
  124. a otsused tühised. Seetõttu ei ole R. Heina volikogu esimees ja tal puudus pädevus volikogu istungite kokkukutsumiseks 12.,
  125. ja
  126. märtsil ning
  127. ja
  128. aprillil
  129. Samuti puudus Loksa Linnavolikogu
  130. ja
  131. veebruari
  132. a istungid omaalgatuslikult kokku kutsunud seitsmel volikogu liikmel selleks pädevus. Kuna teisi volikogu istungeid veebruaris, märtsis ja aprillis 2007 ei ole toimunud, puudus Loksa Linna Valimiskomisjonil alus S. Piibemanni volituste peatamiseks KOKS § 19 lg 2 p 4 alusel.
  133. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebustele vastu ning jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  134. Kolleegiumi arvates seonduvad O. Gogini ja S. Piibemanni väited eelkõige küsimustega, kas volikogu istungid, millelt kaebajad on puudunud, olid õiguslikult kvalifitseeritavad Loksa Linnavolikogu istungitena ja kas vaidlustatud otsuse on vastu võtnud õiguspärane Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseis.
  135. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega, leides, et Vabariigi Valimiskomisjon on õigesti asunud seisukohale, et O. Gogini ja S. Piibemanni kaebused tuleb jätta rahuldamata.
  136. Lisaks soovib kolleegium märkida järgmist. Kaebajad leiavad, et Vabariigi Valimiskomisjon oli kohustatud uurima küsimust, kas Loksa Linna Valimiskomisjoni
  137. mai
  138. a koosolekut juhatas isik, kes komisjoni koosseisu ei kuulu. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses avaldatud seisukohaga, et O. Gogin ja S. Piibemann on oma kaebuses sisuliselt vaidlustanud mitte valimiskomisjonide otsuseid või toiminguid, vaid linnapea käskkirja ning linnapea valimise toiminguid. Nende küsimuste lahendamine, millest omakorda sõltub A. Öösalu valimiskomisjoni esimehe volituste olemasolu, ei ole olemuslikult Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses. Samuti ei saa põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium neid kaebajate tõstatatud küsimusi lahendada praeguses menetluses, vaid need on lahendatavad maavanema järelevalve ja/või halduskohtumenetluse kaudu.
  139. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 kohaselt saab valimiskaebemenetluses Riigikohtus vaidlustada üksnes valimiskomisjoni otsuseid või toiminguid. Seega ei ole valimiskaebemenetlus mõeldud kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse aktide ning toimingute õiguspärasuses selgusele jõudmiseks. Kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse akti või toimingu õiguspärasuses, ka juhul kui see on seotud valimiskomisjoni otsuse või toiminguga, tuleb selgusele jõuda eelkõige halduskohtumenetluse või ka maavanema järelevalvemenetluse raames (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  140. septembri
  141. a otsus asjas nr 3-41-11-06 - RT III 2006, 33, 279, p 12; Riigikohtu üldkogu
  142. detsembri
  143. a otsus kohtuasjas nr 34-1-15-06 - RT III 2007, 2, 12, p 13 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  144. märtsi
  145. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-6-07 - RT III 2007, 13, 100, p 10).
  146. Seega on ekslik O. Gogini seisukoht, et praegune vaidlus annab Riigikohtule võimaluse kaebus sisuliselt läbi vaadata ning lahendada küsimused, kes on Loksa Linnavolikogu esimees ja linnapea.
  147. Eeltoodud põhjustel jätab Riigikohus Vabariigi Valimiskomisjoni
  148. mai
  149. a otsuse nr 88 muutmata ja O. Gogini ning S. Piibemanni kaebused selle peale rahuldamata. Märt Rask, Julia Laffranque, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.