RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-30-07 1

) sätted, mis delegeerisid maksuintresside määra kehtestamise õiguse rahandusministrile ning tunnistati kehtetuks rahandusministri sellekohased määrused.

1. novembri
2. a kirjaga taotles kaebuse esitaja Maksu- ja Tolliametilt AS Tallinnfilm poolt ajavahemikus
3. jaanuar 1994 kuni
4. jaanuar 2005 maksuseaduses ettenähtust suurema intressi tagastamist.
5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
6. detsembri
7. a otsusega nr 5762 jäeti AS Tallinnfilm taotlus rahuldamata. Otsuses märgiti, et vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadele ei oma Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
8. novembri
9. a otsus tagasiulatuvat jõudu ega anna maksumaksjale õigust taotleda enne
10. novembrit 2002 tasutud maksuintresside tagastamist, kui maksumaksja ei ole intresside määramist tähtaegselt vaidlustanud. Kuna AS Tallinnfilm ei ole intresside arvestust ja maksmise kohustuse õiguspärasust ega intressivõla ajatamise otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud, puudub alus tasutud intresside tagastamiseks. Seejuures ei oma tähtsust, kas maksumaksja tasus intresse maksuhalduri ettekirjutuse alusel või vabatahtlikult ajatamisgraafiku alusel. Maksu- ja Tolliameti
11. veebruari
12. a vaideotsusega nr 6-1/26-1 jäeti AS Tallinnfilm vaie rahuldamata.
13. Kaebuses halduskohtule taotles AS Talllinnfilm Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on intresside tasumise õiguslik alus vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
14. novembri
15. a otsusele asjas nr 3-4-1-8-02 ära langenud ning põhjendatud on tagastusnõude esitamine nende kuni
16. juunini 2002 arvestatud maksuintresside osas, mida kaebuse esitaja tasus pärast
17. novembrit
18. Kaebuse esitaja hinnangul on

§ 33

ja § 163 lg 1 alusel põhjendatud tagastusnõude esitamine tema poolt ajavahemikus

1. november 2002 kuni
2. jaanuar 2004 tasutud intresside osas summas 698 306 krooni. Kuna Riigikohtu viidatud otsusest tulenevalt olid põhiseadusevastased ka põhiseadusevastastel sätetel põhinenud ettekirjutused, millega kohustati kaebuse esitajat intresse tasuma, on põhjendatud ka tagastusnõue ajavahemikus
3. jaanuar 1994 kuni
4. november 2002 tasutud intresside osas summas 2 347 642 krooni. Kaebuse esitaja leidis ka, et ajatamisotsusest tulenev intressisumma on suurem kui ettekirjutustes ettenähtu ning selles osas puudub üldse õiguslik alus intresside sissenõudmiseks ja tasumiseks. Intressinõude puhul tuleb kohaldada

§ 132lg-s 2 sätestatud aegumistähtaega.

1. Tallinna Halduskohtu
2. juuni
3. a otsusega haldusasjas nr 3-06-625 jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebuse esitajal puudub õigus tagasi nõuda intresse, mis on tema poolt tasutud ajavahemikus
4. jaanuar 1994 kuni
5. juuni
6. Ettekirjutuste aluseks oleva sätte põhiseadusevastasus ei mõjuta ettekirjutuste kehtivust nende andmise ajal. Kuna kaebaja ei ole ettekirjutusi vaidlustanud ja on intressi vabatahtlikult tasunud, puudub tal õigus nõuda nende tagastamist. Maksuameti otsus intressivõlgade ajatamise kohta on koostatud enne
7. novembrit 2002 ning ajatamisotsus ei ole iseseisev intressinõue. Maksuintressi tasumise kohustus tulenes varasemast maksuhalduri ettekirjutusest. Ajatamisotsuses kajastatud intressikohustus on suurem kui ettekirjutustest tulenev. Kaebuse esitaja ei ole ka ajatamisotsust vaidlustanud ning kohus ei pea kontrollima selle otsusega määratud intressi suuruse õigsust. Vastavalt Riigikohtu
8. veebruari
9. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-3-04 ei tule täita kehtivaid intressinõudeid, mis on esitatud pärast
10. novembrit 2002, kui pärast

§ 163lg 21 jõustumist 11.

juunil 2003 on intressinõude sundtäitmine vaidlustatud halduskohtus. Vastustaja ei ole käesoleval juhul maksuettekirjutusi sundtäitmisele pööranud ja kaebuse esitaja ei ole keeldunud maksuettekirjutuste täitmisest ajatamisotsuses toodud ajalistes raamides. Seega ei ole tegemist intresside sundtäitmise aegumisega ja kaebuse esitajal ei ole õigust nõuda intresside tagastamist, mida ta on vabatahtlikult tasunud ja mille osas sundtäitmist pole toimunud.

1. Apellatsioonkaebuses palus AS Tallinnfilm tühistada halduskohtu otsus ja teha uue otsuse, millega tühistada maksuhalduri vaidlustatud otsus. Apellant taotles ka kohtukulude väljamõistmist.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja muudeti halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus leidis järgmist: 1) maksusumma tagastamise võimalus on

§ 33

lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 tulenevalt piiratud kolmeaastase perioodiga ja tähtsust ei oma, kas intressinõue oli kooskõlas põhiseadusega ega ka see, kas intressi tasuti kehtiva haldusakti alusel; 2) tasutud intressivõla puhul pole tagastusnõude lahendamisel oluline, et intresside tasumine toimus ajatamisotsuse alusel ning maksukohustuslasele pole esitatud intressinõuet. Intressivõla määramisel või intressinõude esitamisel tuleb maksukohustuslasel vaidlustada vastavaid haldusakte, mitte loota, et nende õiguspärasuse hindamine saavutatakse tagastusnõude esitamisega; 3) pärast 8. novembrit 2002 tasutud intresside tagastamise nõude põhjendatuse hindamiseks tuleb välja selgitada intressi sissenõudmise aegumistähtaja lõpp; 4) tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadest haldusasjades nr 3-3-1-11-06 ja 3-3-1-7-06 ei ole käesolevas asjas aegumise küsimuses kohaldatav

§ 132

lg 2, kuna intresse tasuti ajatamisotsuse alusel; 4) maksuhalduri esitatud AS Tallinnfilm kontokaardi väljavõtetest nähtuvalt ei olnud intressinõue tulumaksu ega sotsiaalmaksu osas intresside tasumise ajaks aegunud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. AS Tallinnfilm kassatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning teha uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vaidlustatud otsus. Samuti palutakse vastustajalt AS Tallinnfilm kasuks välja mõista kantud menetluskulud. Kassaator leiab järgmist: 1) ringkonnakohus pole eristanud intresside tagastusnõude osas perioodi enne
2. novembrit ja pärast
3. novembrit 2002; 2) põhjendatud on tagastusnõue nende kuni
4. juunini 2002 arvestatud maksuintresside osas, mis on tasutud pärast
5. novembrit
6. Ka need intressid olid õigusvastased; 3) kohaldada tuleks

§ 33

lg-t 4, mis sätestab, et maksukohustuse või sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse vähenemise korral haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise tagajärjel või maksu tasumise õigusliku aluse muul viisil äralangemise korral võib sellest tuleneva tagastusnõude täitmist nõuda kolme aasta jooksul, arvates kohustava haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise või maksu tasumise õigusliku aluse äralangemise päevast; 4) kogu tasutud intress polnud kaetud intressinõudega. Osaliselt tulenes intressinõue ajatamisotsusest, mis pole maksu määramiseks antud haldusakt. Asjatu on etteheide, et maksukohustuslane pole intressinõuet vaidlustanud. Kassaator ei pea intressinõuet maksuettekirjutuse näol õigusvastaseks, kuid osa intressinõudest ei tulene üldse haldusaktist. Ka Riigikohtu praktikas (26. aprilli 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-06) on märgitud, et "ajatamine ei tähenda maksuvõla siduvalt kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt"; 5) intressinõude aegumise osas tulnuks kohaldada kehtiva

§ 132lg 2 alusel üheaastast aegumistähtaega, mitte kuni 1.

juulini 2002 kehtinud maksukorralduse seaduse § 24 lg-t

2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses nõustutakse kassaatoriga selles, et ringkonnakohtu otsuses pole selgesõnaliselt eristatud enne ja pärast
3. novembrit 2002 tasutud intresse, kuid selleks polnud ka vajadust, kuna kohtu hinnangul eksisteeris tagastusnõue vaid pärast
4. novembrit 2002 tasutud intresside suhtes. Vastustaja leiab, et tagastusnõude võis

§ 33lg-st 1 tulenevalt esitada vaid intresside osas, mis on tasutud perioodil 7.

november 2002 kuni

1. november 2005, ning nõustub kohtu seisukohtadega, et intresside tagastamine ei ole põhjendatud. Asja lahendamisel ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna ühetaoliselt koheldakse kõiki neid isikuid, kes on tasunud intresse enne
2. novembrit 2002 ega ole intressinõuet vaidlustanud. Osundades Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei ole intressivõla määramata jätmine iseenesest tagastusnõude rahuldamise aluseks, kui kaebuse esitaja leiab, et ajatamisotsusega nõutakse temalt maksuintresside tasumist seaduses ettenähtust suuremas ulatuses või peab ajatamisotsust ebaseaduslikuks intressinõudeks, oleks tulnud ka see otsus kohtus vaidlustada. Intressinõude aegumise osas leiab vastustaja, et ringkonnakohus on põhjalikult analüüsinud, miks kuulub kohaldamisele varem kehtinud maksukorralduse seaduse § 24 lg 2 ja mitte kehtiv

§ 132lg 2.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. AS Tallinnfilm esitas Maksu- ja Tolliametile taotluse, milles palus tagastada ajavahemikul
2. jaanuar 1994 kuni
3. jaanuar 2005 tasutud maksuseaduses ettenähtust suurem intress. Intresside tagastusnõuet esitades tugines AS Tallinnfilm Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
4. novembri
5. a otsusele asjas nr 3-4-1-8-02 (RT III 2002, 30, 326). Nimetatud otsusega tunnistati põhiseadusevastaseks maksukorralduse seaduse varem kehtinud redaktsiooni § 28 lg 4 osas, millega sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud intressi määra kehtestab rahandusminister. Põhiseadusevastaseks tunnistati ka selle sätte alusel välja antud määrused osas, millega rahandusminister kehtestas aastateks 1996-2002 intressimäära maksuvõla eest. Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seadusega (RT I 2003, 48, 341) täiendati maksukorralduse seaduse § 163 lõikega 21 järgmises sõnastuses: "

§ 132kohaselt aegunud.

Käesolevas kohtuasjas on kaebuse esitaja viidanud mõlemale alusele. Aegunud nõude tasumise korral tekib tagastusnõue (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 15. novembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-06, p 12). 11.

§ 33

lg 1 sätestab, et maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, on õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist.

§ 33

lg 2 p 2 kohaselt laieneb nimetatud õigus ka maksukohustuslasele, kes on maksuhaldurile tasunud seadusega ettenähtust rohkem intresse. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et tagastusnõude esitamise tähtajast tulenevalt jäetakse tagastusnõue rahuldamata intresside osas, mis on tasutud enam kui kolm aastat enne tagastusnõude esitamist. Kuna AS Tallinnfilm esitas tagastusnõude

1. novembril 2005 siis pärast
2. novembrit 2002 tasutud intresse puuudutavas osas, tuleb kaaluda tagastusnõude põhjendatust selle perioodi osas ning analüüsida kas intressinõue on aegunud või mitte. Samuti tuleb välja selgitada, kas on tasutud intresse ulatuses, mis ületab intressinõuet, mis nähti ette maksuhalduri kahe ettekirjutusega.
3. Kassaatori hinnangul oli tagastusnõue põhjendatud ka seetõttu, et intresside tasumist ei ole kogu ulatuses nõutud maksuettekirjutustega, vaid osa tasutud intressidest on makstud ajatamisotsuse alusel. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et tulenevalt intresside tasumisest ajatamisotsuse alusel ei ole

§ 132lg 2 kohaldatav.

Selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi senise praktikaga.

1. novembri
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-06 märkis kolleegium järgmist: "Oluline on see asjaolu, et selles asjas toimus ajatamine varemkehtinud Maksukorralduse seaduse alusel. Kehtiv seadus sätestab § 132 lg 4 p-s 2 aegumise katkemise maksuvõla tasumise ajatamise korral. Aegumise katkemise instituut varemkehtinud seaduses aga puudus. Kuna aegumise katkemine on maksukohustuslase suhtes koormava iseloomuga, siis ei saa aegumise katkemist selles asjas kohaldada, sest ajatamisotsus tehti enne kehtiva Maksukorralduse seaduse jõustumist
3. juulil 2002." Samuti märkis kolleegium: "Kehtivas Maksukorralduse seaduses reguleerivad maksuvõla tasumise ajatamist §-d 111-
4. Neist sätetest nähtub, et ajatamiseks esitab maksukohustuslane põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava, mille kohta teeb maksuhaldur taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Varemkehtinud Maksukorralduse seaduse §-des 342-344 reguleeriti ajatamist sarnaselt kehtiva õigusega. Seega tuli ja tuleb ajatamist mõista kui maksuhalduri kaalutlusõigusel põhinevat otsustust, millega rahuldatakse maksukohustuslase taotlus. Selline otsustus on maksukohustuslase suhtes tehtud soodustav haldusakt". Samas otsuses osundas kolleegium ka Riigikohtu varasemale,
5. aprilli
6. a otsusele asjas nr 3-3-1-9-06 (p 17), milles leiti, et ajatamine ei tähenda maksuvõla siduvalt kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on kaebuse esitajal õigus nõuda pärast
7. novembrit 2002 tasutud intresside tagastamist selles ulatuses, mille võrra ajatamisotsuses märgitud intressivõlg ületab ettekirjutustega sissenõutud intressivõlga. Ettekirjutustega kaetud ulatuses saab kaebuse esitaja nõuda nende intresside tagastamist, mis on vastavalt

§ 132lõikele 2 aegunud.

1. Maksuhalduri
2. oktoobri
3. a ettekirjutusega kohustati AS Tallinnfilm tasuma intressi 3 337 968 krooni ja 90 senti ning
4. märtsi
5. a ettekirjutusega 294 208 krooni, seega kokku 3 632 176 krooni ja 90 senti. Intresside tasumise ajatamine on toimunud vastavalt maksuhalduri
6. jaanuari
7. a otsusele, st varem kehtinud maksukorralduse seaduse kehtivuse ajal. Ajatamisotsuses toodud ajakava kohaselt pidi AS Tallinnfilm tasuma
8. a detsembriks 3 093 690 krooni suuruse intressivõla. Koos selleks ajaks juba ettekirjutuste alusel tasutud intressidega on tasumisele kuuluvate intresside kogusumma kassaatori hinnangul suurem kui ettekirjutuste alusel nõutav. AS Tallinnfilm on apellatsioonkaebuses selgitanud, kuidas on tema hinnangul tekkinud tulumaksu intresside enammakse (52 771 krooni). Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei olnud AS-l Tallinnfilm kohustust tasuda kogu
9. a ettekirjutuses ette nähtud intressisummat, kuna maksuhaldur korrigeeris
10. detsembril 2003 tulumaksu intresse, vähendades sissenõutavat summat 149 171 krooni võrra. Ringkonnakohus on osundanud Riigikohtu halduskolleegiumi
11. aprilli
12. a otsusele asjas nr 3-31-9-06, milles leiti, et ainuüksi intressivõla määramata jätmine pole iseenesest tagastusnõude rahuldamise aluseks. Ringkonnakohus leidis, et tasutud intressivõla puhul pole tagastusnõude lahendamisel oluline, et maksukohustuslasele pole esitatud intressinõuet.
13. Kassaator ja maksuhaldur on erinevatel seisukohtadel selles, kas käesoleval juhul tuleb intressinõude aegumise suhtes kohaldada kehtiva maksukorralduse seaduse § 132 lg-t 2 või kuni
14. juulini 2002 kehtinud

§ 24

lg-t 2.

§ 132

lg 1 kohaselt on maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg seitse aastat.

§ 132

lg 2 sätestab, et sama seaduse § 115 lõikes 3 nimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Varem kehtinud

§ 24

lg 2 nägi ette, et maksumaksja või maksu kinnipidaja varale võib pöörata sissenõuet seitsme aasta jooksul, arvates päevast, mil maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda või üle kanda, rakendades selleks täitemenetluse seadustikus sätestatud korda. 15. Ringkonnakohus on lähtunud 7-aastasest aegumistähtajast ja leidnud, et intressinõuded ei olnud tasumise osas aegunud. Riigikohus on seisukohal, et

§ 115

lg-s 3 nimetatud intressinõude puhul tuleb kohaldada praegu kehtiva

§ 132lg-st 2 tulenevat üheaastast aegumistähtaega.

1. juulist 2002 kehtiva maksukorralduse seaduse § 164 lg 1 näeb ette, et enne selle seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlg nõutakse sisse käesoleval ajal kehtivas seaduses sätestatud korras.

§ 165

lg 3 sätestab: "Maksusummalt või isikule alusetult tagastatud summalt, mis on tasutud või tasaarvestatud enne käesoleva seaduse jõustumist, on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta käesoleva seaduse jõustumisest arvates." Kuigi viidatud säte puudutab intressi määramise aegumist ning on rakendussätteks

§ 118

lg-le 1, leiab Riigikohus, et analoogia korras tuleb sama sätet kohaldada ka

§ 132lg 2 rakendamiseks.

Sellest järeldub, et enne

1. juulit 2002 esitatud intressinõuete sundtäitmise 1-aastane aegumistähtaeg lõppes
2. juulil
3. Pärast nimetatud kuupäeva tasutud intressid tuleb kaebuse esitajale tagastada. 16.

§ 116

lg 2 näeb ette, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Kuna tagastusnõude sisuks võib olla ka enammakstud intress, siis on maksuhaldur kohustatud tasuma intressi enammakstud intressi tagastamisega viivitamise korral. Maksuhaldur oleks pidanud intressi enammakse tagastama 30 päeva jooksul alates enammakse laekumise päevast. Tegemist on vahetult seadusest tuleneva maksuhalduri kohustusega. Maksuhaldur peab ise välja arvutama intressisumma ning üldjuhul tasuma intressid koos tagastusnõude täitmisega (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-04, p 15).
3. Eeltoodu tõttu tuleb tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus. Kolleegium peab võimalikuks teha asjas uue otsuse, millega tühistatakse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vaidlustatud otsus. Maksuhalduril tuleb uuesti läbi vaadata AS Tallinnfilm taotlus enammakstud intresside tagastamiseks ja teha tagastamisele kuuluvate intresside osas käesoleva otsuse põhjendustel tuginev otsustus.
4. Kassaator on taotlenud ka tema poolt kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Esimese astme kohtu menetluses esitas AS Tallinnfilm taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 28 285 krooni ja 33 senti (tl 74-75) ning kohtukulude nimekirjad ja tasumist tõendavad dokumendid (tl 76-82). Esitatud dokumentidest nähtuvalt sisaldab summa, mille väljamõistmist taotletakse, ka kaebuse esitamisel tasutud 5000 krooni suurust riigilõivu. Apellatsiooniastmes taotles apellant veel 38 512 krooni ulatuses menetluskulude väljamõistmist. Menetluskulude koosseisu ja tasumise kohta esitatud dokumentidest (tl 140-142) nähtuvalt on õigusteenuste eest tasutud 33 512 krooni. Järelikult sisaldab taotletav summa ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 5000 krooni, mille tasumist tõendab toimikus (tl 111) olev internetipanga väljatrükk. Kassatsiooniastmes ei ole esitatud täiendavaid taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks. Kokku taotleb AS Tallinnfilm 66 797 krooni ja 33 sendi väljamõistmist, millest 10 000 krooni moodustab riigilõiv ja 56 797 krooni ja 33 senti kulud esindaja poolt osutatud õigusteenustele. Kohtuasja olemust ja mahtu arvestades peab kolleegium põhjendatuks AS Tallinnfilm kasuks välja mõista 28 000 krooni ulatuses esindaja kulusid ning kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 10 000 krooni, seega kokku 38 000 krooni. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann