3-1-1-20-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartu,

1. juuni
2. a 3-1-1-20-07 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar vaatas
3. mail
4. aastal kirjalikus menetluses läbi A. V. (J.) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini taotluse riigi õigusabi tasu maksmiseks. Kriminaalkolleegium leidis:
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium menetles A. V. kaitsja I. Belugini kassatsiooni Viru Ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a otsuse peale kriminaalasjas nr 1-06-
8. Riigikohus vaatas kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses
9. mail
10. a algusega kell 10.00 ja tegi otsuse
11. juunil
12. aastal.
14. juunil 2007 laekus Riigikohtusse A. V. kaitsja I. Belugini taotlus, milles palutakse mõista riigilt Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus OÜ kasuks välja riigi õigusabi tasu summas 1805 krooni 40 senti (sh käibemaks 275 krooni 40 senti) seoses A. V. kaitsja I. Belugini poolt kassatsioonimenetluseks ettevalmistumisega.
15. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Sama paragrahvi teise lõike esimene lause näeb ette, et riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitab advokaat riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule, uurimisasutusele või prokuratuurile taotluse, milles märgib riigi õigusabi osutamiseks kulutatud aja ning esitab ülevaatliku selgituse riigi õigusabi osutamisel tehtud tööst ning õigusteenuse osutamisel kantud vajalikest kuludest. Tulenevalt viidatud sätetest saab kohus otsustada määratud kaitsjale riigi õigusabi tasu maksmise üksnes kaitsja taotluse alusel. Taotlus riigi õigusabi tasu maksmiseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks on aga arvestatav üksnes juhul, kui see on esitatud õigeaegselt.
16. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 sätestab, et kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Viidatud normist nähtub, et kriminaalmenetluses peab kohus määrama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemisega. Seda järeldust kinnitab ka kriminaalmenetluse seadustikus sätestatu. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 tuleb küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud, - mille hulka KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub ka määratud kaitsjale makstud tasu - ja kelle kanda need jäävad, lahendada kohtuotsuse tegemisel. Seega saab kohus langetada otsustuse riigi õigusabi tasu maksmise ja riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluse põhjendatuse kohta üksnes põhimenetluse raames koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemisega. Selline võimalus on kohtul vaid juhul, kui kohtuotsuse või menetluse lõpetamise määruse tegemise ajal on kohtu käsutuses kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu maksmiseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Järelikult peab määratud kaitsja esitama taotluse riigi õigusabi tasu maksmiseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kui taotlus esitatakse elektrooniliselt või posti teel, peab see kohtusse jõudma hiljemalt kriminaalasja läbivaatamise alguseks.
17. Kuna kassatsioonimenetlus võib lõppeda ka Riigikohtu määrusega, millega jäetakse kassatsioon menetlusse võtmata (KrMS § 349 lg 5), tuleb määratud kaitsjast kassaatoril esitada taotlus riigi õigusabi tasu maksmiseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks koos kassatsiooniga. (Kriminaalasja menetlusse võtmisel on võimalik esitada täiendav tasu maksmise ja kulude hüvitamise taotlus.) Kui koos kassatsiooniga pole riigi õigusabi maksmise ja riigi õigusabi kulude hüvitamise taotlust esitatud, ent kassatsioon võetakse menetlusse, on siiski võimalus esitada eelnimetatud taotlus ka kriminaalasja Riigikohtus läbivaatamise ajal. Kooskõlas käesoleva määruse punktis 4 märgituga peab taotlus olema aga Riigikohtusse jõudnud hiljemalt kriminaalasja läbivaatamiseks ette nähtud ajaks.
18. Seega tulnuks A. V. kaitsjal esitada taotlus kassatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest riigi õigusabi saamiseks koos kassatsiooniga või hiljemalt kriminaalasja kirjalikus menetluses läbivaatamise alguseks ? s.o kella 10.00-ks
19. mail
20. aastal. Riigikohtul puudub menetluslik alus lahendada advokaat I. Belugini taotlust, mis on esitatud pärast Riigikohtu otsuse tegemist kõnealuses kriminaalasjas. Eeltoodud põhjustel Riigikohtu kriminaalkolleegium määrab: Jätta A. V. (J.) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini taotlus riigi õigusabi tasu saamiseks kassatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar