← Eesti

3-3-2-2-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-2-2-07

  1. juuni 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Anne Ahlmani ja Maimu Ahlmani kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  2. juuni
  3. a otsuse nr 10092 ja Tallinna Linnavalitsuse
  4. novembri
  5. a korralduse nr 6585-k tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus haldusasjas nr II-3/315/01 Anne Ahlmani ja Maimu Ahlmani teistmisavaldus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Anne Ahlmani ja Maimu Ahlmani teistmisavaldus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus haldusasjas nr II-3/315/01 jõusse. Kautsjonid arvata riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon tunnistas
  11. oktoobri
  12. a otsusega nr 1189 Sakala tn 11 omandireformi objektiks ja luges tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Arthur Ahlmanile, kes vastab omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 nõuetele, ning tunnistas Anne Ahlmani ja Maimu Ahlmani kummagi 1/2 mõttelise osa vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks. Tallinna Linnavalitsus otsustas
  13. mai
  14. a korraldusega nr 790-k tagastada nimetatud vara õigustatud subjektidele. Tallinna Linnavalitsus otsustas
  15. märtsi
  16. a korraldusega nr 723-k tagastada Sakala tn 11 krundi õigustatud subjektidele.
  17. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon tühistas
  18. juuni
  19. a otsusega nr 10092 linnakomisjoni
  20. oktoobri
  21. a otsuse nr 1189 ning luges Tallinnas, Sakala tn 11 (endine Sakala tn 41) endisel kinnistul nr 1103 asuvad hooned ja krundi omandireformi objektiks. Otsuse punktiga 2 loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Arthur Ahlmanile, kes lahkus Eestist
  22. a Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel. Otsuse punktiga 3 jäeti Anne Ahlmani ja Maimu Ahlmani avaldused rahuldamata, sest ORAS § 7 lg 3 kohaselt lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega. Tallinna Linnavalitsus tunnistas
  23. novembri
  24. a korraldusega nr 6585-k kehtetuks linnavalitsuse
  25. mai
  26. a korralduse nr 790-k ja linnavalitsuse
  27. märtsi
  28. a korralduse nr 723-k, viidates ORAS § 7 lg-le 3, KOKS §-le 33 ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  29. juuni
  30. a otsusele nr
  32. A. Ahlman ja M. Ahlman esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada Tallinna Linnakomisjoni
  33. juuni
  34. a otsuse nr 10092 ja Tallinna Linnavalitsuse
  35. novembri
  36. a korralduse nr 6585-k.
  37. Tallinna Halduskohtu
  38. aprilli
  39. a otsusega haldusasjas nr 3-119/2001 jäeti A. Ahlmani ja M. Ahlmani kaebus rahuldamata ning A. Ahlmani ja M. Ahlmani kantud kohtukulud nende endi kanda. Kohus leidis, et linnakomisjoni otsuse aluseks olnud tõendid kinnitavad, et A. Ahlman lahkus Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel. Ülemnõukogu
  40. juuni
  41. a otsuse omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta punkt 5 oli samasuguse sisuga kui ORAS § 7 lg
  42. Tuvastanud ORAS § 7 lg-s 3 sätestatud asjaolud, oli linnakomisjon kohustatud jätma taotlused rahuldamata.
  43. A. Ahlman ja M. Ahlman esitasid apellatsioonkaebused, milles palusid halduskohtu otsuse tühistada.
  44. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  45. oktoobri
  46. a otsusega haldusasjas nr II-3/315/01 Tallinna Halduskohtu
  47. aprilli
  48. a otsuse haldusasjas nr 3-119/2001 muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  49. A. Ahlman ja M. Ahlman esitasid
  50. aprillil 2007 Riigikohtule teistmisavalduse, milles paluvad tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  51. oktoobri
  52. a otsuse haldusasjas nr II-3/315/01 täies ulatuses, samuti ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  53. juuni
  54. a otsuse nr 10092 ja Tallinna Linavalitsuse
  55. novembri
  56. a korralduse nr 6585-k ning välja mõista Tallinna linnalt kohtukulud. Avaldajad väidavad järgmist: 1) teistmise alusteks on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  57. jaanuari
  58. a otsus asjas nr 3-4-1-14-06, Riigikohtu üldkogu
  59. aprilli
  60. a osaotsus asjas nr 3-3-1-63-05 ja Riigikohtu üldkogu
  61. detsembri
  62. a otsus asjas nr 3-3-1-63-05; 2) Tallinna linn on omandireformi kohustatud subjektina jätnud tegemata toimingud, mis tulenevad üldkogu
  63. aprilli
  64. a osaotsusest, millega ORAS § 7 lg 3 tunnistati kehtetuks
  65. oktoobrist 2006, üldkogu
  66. detsembri
  67. a otsusest, millega kohustati analoogsetes asjades Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümberasunutele kuulunud vara tagastama või kompenseerima omandireformi aluste seadusega sätestatud üldistel alustel ja üldises korras (otsuse p 5), ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  68. jaanuari
  69. a otsusest, mis andis veenva selgusega juhise, et läbi tuleb vaadata ka need vara tagastamise või kompenseerimise taotlused, mis küll algselt rahuldati, kuid mille suhtes tehtud otsus tunnistati hiljem kehtetuks; 3) üldkogu
  70. detsembri
  71. a otsuse punktist 9 nähtub, et ORAS § 7 lg 3 kehtetust on rakendatud tagasiulatuvalt. Kuna ORAS § 7 lg 3 on kehtetu, siis on ära langenud õiguslikud alused A. Ahlmani ja M. Ahlmani suhtes
  72. a ORAS § 7 lg 2 alusel tehtud positiivse subjektiotsuse tühistamiseks ja siit tulenevalt ka vara tagastamist käsitlevate korralduste tühistamiseks ning vara üleandmise akti tühisuse tuvastamiseks ja Tallinna linna omandiõiguse tunnustamiseks; 4) tuleks võtta seisukoht, kas isik peab algatama uue haldusmenetluse, kui vara tagastamist võimaldavad haldusaktid on ORAS § 7 lg 3 alusel tühistatud komisjoni algatusel, varasemate kohtulahendite suuniste alusel või kohtuotsuse alusel. Seisukoht tuleks võtta ka küsimuses, kas sellise kohtuotsuse teistmine, millega haldusakt tunnistati seadusevastaseks, loob otseseid õiguslikke tagajärgi nende haldusaktide suhtes, mis on tehtud hilisemas haldusmenetluses kohtuotsuste resolutsioonides sisalduvate suuniste alusel.
  73. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et avalduses märgitud kohtuotsuse teistmiseks puuduvad seaduses sätestatud teistmise alused, samuti on teistmisavaldus esitatud hilinenult. Vastuses väidetakse järgmist: 1) TsMS § 702 lg 2 p 7 järgi on teistmise aluseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses õigustloova akti või selle sätte põhiseadusevastaseks tunnistamine. Riigikohtu üldkogu
  74. aprilli
  75. a otsus pole teistmise aluseks, sest ORAS § 7 lg 3 põhiseadusevastasuse on üldkogu tuvastanud
  76. oktoobri
  77. a otsusega. Teistmise aluseks pole ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  78. jaanuari
  79. a otsus, millega tunnistati Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus põhiseadusega vastuolus olevaks; 2) kui kohus leiab, et Riigikohtu üldkogu
  80. aprilli
  81. a otsus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  82. jaanuari
  83. a otsus on teistmise alusteks, siis on
  84. aprillil
  85. a esitatud teistmisavaldus esitatud TsMs § 704 lg 1 esimeses lauses sätestatud kahekuulist tähtaega rikkudes; 3) teistetav kohtulahend tehti
  86. a, mil ORAS § 7 lg 3 oli kehtiv.
  87. Kolmandad isikud Riho Lääts ja Svetlana Kudrina paluvad jätta teistmisavalduse rahuldamata ning väidavad järgmist: 1) tulenevalt TsMS § 702 lg 2 p-st 7 saaks teistmise aluseks olla vaid põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  88. jaanuari
  89. a otsus. ORAS § 7 lg-t 3 pole aga nimetatud otsusega põhiseadusevastaseks tunnistatud. Teised avalduse alusena esitatud kohtulahendid on teinud Riigikohtu üldkogu, mitte aga põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium; 2) Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-04-2100/277 Tallinna linna hagis A. Ahlmani, M. Ahlmani, L. Reimali, OÜ Rosier Team ja Eesti Vabariigi vastu haldusakti tühisuse tunnustamise, tehingu tühisuse tunnustamise, omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kannete kustutamisega seotud nõuetes. Tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse on Tallinna linn, A. Ahlman ja M. Ahlman apelleerinud. Tulenevalt Riigikohtu
  90. märtsi
  91. a otsusest asjas nr 3-2-1-17-03 on ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluses pädev andma hinnangut A. Ahlmani ja M. Ahlmani suhtes vastuvõetud tagastamisdokumentide õiguspärasuse kohta; 3) Tallinna Ringkonnakohtu
  92. oktoobri
  93. a otsus jõustus
  94. novembril
  95. Teistmisavaldus on esitatud pärast TsMS § 704 lg-s 1 sätestatud viieaastase tähtaja möödumist.
  96. Kirjalikus vastuses Tallinna Linnavalitsuse vastusele ja kolmandate isikute vastusele paluvad A. Ahlman ja M. Ahlman võtta teistmisavaldus menetlusse ja see rahuldada. Teistmisavalduse esitamise tähtaja kohta väidetakse vastuses, et kolmandate isikute esindaja on asjakohatult viidanud TsMS § 704 lg-le
  97. Nimetatud sättega kehtestatud viieaastane tähtaeg pole HKMS § 76 lg 2 järgi haldusasjades kohaldatav. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  98. A. Ahlman ja M. Ahlman taotlevad Tallinna Ringkonnakohtu
  99. oktoobri
  100. a otsuse teistmist ja väidavad, et teistmise alusteks on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  101. jaanuari
  102. a otsus asjas nr 3-4-1-14-06, Riigikohtu üldkogu
  103. aprilli
  104. a osaotsus asjas nr 3-3-1-63-05 ja Riigikohtu üldkogu
  105. detsembri
  106. a otsus asjas nr 3-3-1-63-
  107. Teistmisavaldus esitati Riigikohtule
  108. aprillil
  111. jaanuari
  112. a otsusega asjas nr 3-4-1-14-06 rahuldas põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Vabariigi Presidendi taotluse ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse.
  113. aprilli
  114. a osaotsuse asjas nr 3-3-1-63-05 resolutsiooni punktiga 2 otsustas Riigikohtu üldkogu: "Tunnistada Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg 3 kehtetuks. Otsus jõustub selles osas
  115. oktoobril
  116. a tingimusel, et ei ole jõustunud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg-t 3 muutev või kehtetuks tunnistav seadus."
  117. detsembri
  118. a otsusega asjas nr 3-3-1-63-05 lahendas Riigikohtu üldkogu B. Bodemanni ja T. Bodemanni haldusasja.
  119. HKMS § 75 lg 2 sätestab, et halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alusteks on tsiviilkohtumenetluses sätestatud teistmise alused. TsMS § 702 lg 2 p 7 järgi on teistmise aluseks Riigikohtu poolt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas tsiviilasjas.
  120. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  121. jaanuari
  122. a otsus asjas nr 3-4-1-14-06 ei saa tulenevalt TsMS § 702 lg 2 p-st 7 olla teistmise aluseks. Nimetatud otsusega rahuldati Vabariigi Presidendi taotlus ja tunnistati "Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seadus" põhiseadusega vastuolus olevaks. Teistetav kohtulahend, Tallinna Ringkonnakohtu
  123. oktoobri
  124. a otsus ei tuginenud ega saanudki tugineda Vabariigi Presidendi poolt
  125. aastal välja kuulutamata jäetud seadusele.
  126. Teistmise aluseks ei saa olla ka Riigikohtu üldkogu
  127. detsembri
  128. a otsus asjas nr 3-3-1-6305, kuna selle otsuse põhjendavas osas (punkt 4) konstateeriti, et ORAS § 7 lg 3 on tulenevalt Riigikohtu üldkogu
  129. aprilli
  130. a osaotsusest asjas nr 3-3-1-63-05 kaotanud kehtivuse alates
  131. oktoobrist
  133. Tsiviilasjas teistmisavalduse esitamise tähtajad on sätestatud TsMS §-s
  134. HKMS § 76 lg 1 järgi kohaldatakse teistmisavalduse tähtajale tsiviilkohtumenetluse sätteid. HKMS § 76 lg 2 näeb tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud teistmisavalduse esitamise tähtaegade osas halduskohtumenetluse jaoks ette erisusi, sätestades järgmist: "Teistmisavalduse esitamisele ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 704 lõikes 3 sätestatut. Teistmisavalduse võib tagastada läbi vaatamata, kui kohtulahendi tegemisest, mille teistmist taotletakse, on möödunud üle kümne aasta." Halduskohtumenetlusele laieneb seega TsMS § 704 lg 1 esimeses lauses sätestatud teistmisavalduse esitamise tähtaeg. Nimetatud sätte järgi saab teistmisavalduse esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest, kuid mitte enne lahendi jõustumist.
  135. A. Ahlman ja M. Ahlman peavad teistmise aluseks ka Riigikohtu üldkogu
  136. aprilli
  137. a osaotsust asjas nr 3-3-1-63-05, millega tunnistati kehtetuks ORAS § 7 lg 3 ja nähti ette, et kohtuotsus jõustub selles osas
  138. oktoobril 2006 tingimusel, et ei ole jõustunud nimetatud sätet muutev või kehtetuks tunnistav seadus. ORAS § 7 lg-t 3 muutev või kehtetuks tunnistav seadus ei olnud jõustunud
  139. oktoobriks
  140. Seega oli
  141. aprilliks 2007, mil Riigikohtule esitati A. Ahlmani ja M. Ahlmani teistmisavaldus, avalduse esitamiseks kehtestatud kahekuuline tähtaeg möödunud.
  142. TsMS § 704 lg 4, mis tulenevalt HKMS § 76 lg-test 1 ja 2 on kohaldatav ka halduskohtumenetluses, sätestab, et teistmisavalduse esitamise tähtaega ei saa pikendada ega ennistada.
  143. A. Ahlmani ja M. Ahlmani ülejäänud väited (vt käesoleva otsuse punkti 7 alapunktid 2 kuni 4) väljuvad teistmismenetluse raamidest.
  144. A. Ahlmani ja M. Ahlmani teistmisavaldus jääb rahuldamata. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.