RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-9-07 15. juuni 2007 Ee
§-s 2521 ettenähtud 0,5%-line lisatasu määr on ebaproportsionaalselt kõrge ja võlgniku jaoks põhjendatamatult koormav. Kohtutäituri lisatasu põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada kohtutäituri rolli tervikuna, sealhulgas kohtutäituri sõltumatuse ja erapooletuse nõuet ametitoimingute tegemisel, oma nimel ja vastutusel ameti pidamist, riigiametnikega võrreldavate tagatiste puudumist, tuluallikate piiratust ametikitsenduste tõttu. KTS § 2521 arvestab ka võlgniku huvidega, sest võlgnikul on võimalus kohustus vabatahtlikult väiksemate täitekuludega täita ning vaatlusalune regulatsioon suunab võlgnikku kulude kokkuhoiu eesmärgil ratsionaalsemalt käituma. Tegemist on ka õigusselge ja loogilise tasuga. 8. Õiguskantsleri arvates on KTS § 2521 põhiseaduse §-ga 113 vastuolus osas, milles lisatasu suuruse arvestamisel on määrav menetlusosaliste kokkulepe või kohtutäituri otsus, ning vastuolus PS §-ga 32 osas, milles lisatasu suurus on seatud sõltuvusse ainult arestitava kinnisasja väärtusest, arvestamata kohtutäituri tegelikku töö hulka arestimistoimingu tegemisel. Õiguskantsler lähtub nende järelduste tegemisel arusaamast,
§-s 2521 ettenähtud kohtutäituri lisatasu näol on tegemist riikliku lõivuga, mis peaks katma riigipoolse soorituse kulud. 9. Justiitsminister on seisukohal,
§ 2521ei ole vaidluse lahendamisel asjassepuutuv säte.
Kohtutäituri seaduse § 2521 annab kohtutäituri lisatasu võtmise aluse ja määra, kuid kohaldub sissenõudmisel ainult koostoimes KTS § 23 lõikega 3 ja § 2520 lõikega 2, mis on vaidluse lahendamisel olulise tähtsusega, kuid mida maakohus arvestanud ei ole. Justiitsministri arvates saab lisatasu võtta üksnes võrdeliselt täitemenetluse käigus sissenõudjale väljamakstava summaga. Kohtutäituri lisatasu saab nõuda sisse ainult koos põhitasuga. Kuna kohtutäituril ei olnud praeguses asjas õigust nõuda põhitasu, puudub tal ka õigus nõuda lisatasu. Asja lahendamisel oleks kohus pidanud rakendama mitut kohtutäituri seaduse sätet koostoimes ja seejuures kohustatud isikut soodustavalt, mistõttu ei teki lisatasu suurust sätestava normi põhiseaduslikkuse küsimust. 10. AS G.S.G.Oil on arvamusel,
§ 2521
ei ole kooskõlas PS §-dega 14, 32 ja 113, kuivõrd võimaldab kohtutäituril nõuda lisatasu, mille seaduses ettenähtud suurus ei ole piisavalt selge ja etteennustatav, kuna põhineb vara turuväärtusel kui muutuval suurusel ning ei lähtu kulupõhimõttest, olles seega ebaproportsionaalne võlgniku omandiõiguse piirang. 11. Kohtutäitur Reet Rosenthal leiab,
§ 2521ei ole põhiseadusega vastuolus.
Täitetoimingu eest ettenähtud lisatasu muutub sissenõutavaks pärast täitetoimingu tegemist. KTS § 23 lõige 3 ei ole kohtutäituri lisatasu suhtes kohaldatav norm. See, kui kohtutäituril pole enam võimalik nõuda põhitasu, ei tähenda, et ta kaotaks õiguse lisatasule. Kohtutäituri seaduse § 2521 on õigusselge. Selle normi sisu on määratletav lähtudes arestitava asja hinnast. Tuleb arvestada, et täitemenetluse seadustiku § 8 kohustab kohtutäiturit selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi, sealhulgas ka kohtutäituri tasuga seonduvat. Arestimistoimingult arvestatava kohtutäituri lisatasu suurus on proportsionaalne. Võlgnikul on täitemenetluse raames võimalik nõue vabatahtlikult täita, vältides sellega kinnisasja arestimisega kaasnevate kulude kandmist. Arestimistoimingu tegemisega kaasneb suurem kohtutäituri kohustus ja vastutus. Tegemist on ka raskema täitetoiminguga. Vara väärtusest sõltuvaid tasumäärasid võib leida õiguskorrast veel. Nii näiteks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 141 lõike 1 kohaselt hagi tagamise kautsjon 5% hagi tagamisega taotletu harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Ka riigilõivuseadus sisaldab tehinguväärtusest sõltuvaid lõivumäärasid. Kohtutäitur on seisukohal, et kehtiv täitemenetluse regulatsioon tagab piisaval määral võlgniku põhiõiguste kaitse. VAIDLUSALUNE SÄTE 12. Kohtutäituri seaduse § 2521 sätestab: "§ 2521. Lisatasu arestimistoimingu tegemise eest
(1)Väljaspool kohtutäituri bürood tehtava arestimistoimingu eest, mis seisneb võlgniku valduses olevate vallasasjade arestimises, või kinnisasja arestimistoimingu eest on kohtutäituri lisatasu 0,5% arestitava vara väärtusest.
(2)Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse pärast arestimistoimingut, kui arestitud vara on hinnatud. Kui arestitud vara või vara hinna üle on vaidlus, väljastatakse lisatasu väljamõistmise otsus pärast vaidluse lõppemist tingimusel, et vara on jäänud arestituks ja on hinnatud." KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium käsitleb kõigepealt Tartu Maakohtu taotluse lubatavust (I). Seejärel annab kolleegium hinnangu selle kohta, kas vaidlusalune säte on osas, milles see näeb kinnisasja arestimistoimingu eest ette kohtutäituri lisatasu 0,5% arestitava kinnisasja väärtusest, kooskõlas PS §-des 32 ja 113 sätestatud tagatistega, ja lahendab Tartu Maakohtu taotluse (II). I
- Tartu Maakohus taotleb kohtutäituri seaduse § 2521 põhiseadusele vastavuse kontrollimist, olles asunud seisukohale, et selles sättes ettenähtud kohtutäituri lisatasu määr kinnisasja arestimistoimingu eest kitsendab arestimistoimingu olemust, arestimisakti vormistuslikku osa ja analoogsete teenuste turuhindu arvestades liigselt võlgniku omandiõigust. Ühtlasi rikub KTS § 2521 maakohtu arvates ka PS §-st 14 tulenevat õiglase menetluse tagamise nõuet ning PS §-ga 113 avalik-õiguslikele maksetele esitatavaid nõudeid.
- Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus konkreetse normikontrolli vormis hindab, olema asjassepuutuv. Hindamaks KTS § 2521 põhiseaduspärasuse kontrollimise lubatavust, tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas KTS § 2521 näol on tegemist käesoleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja algatamise aluseks olnud vaidluse seisukohalt asjassepuutuva normiga.
- Vastavalt Riigikohtu praktikale on asjassepuutuv norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Seega on KTS § 2521 suhtes konkreetse normikontrolli tegemise eelduseks, et tegemist on normiga, millest kohtutäitur pidi endale lisatasu määramisel lähtuma.
- Praeguse vaidluse asjaolude kohaselt arestis kohtutäitur Reet Rosenthal AS-le G.S.G.Oil kuuluva kinnisasja ja määras endale selle eest lisatasu, lähtudes KTS §-dest 21 ja
- Kohtutäituri seaduse § 2520 lõike 2 kohaselt nõutakse kohtutäituri lisatasu sisse võlgnikult, kelleks vaidlusaluses täitemenetluses oli AS G.S.G.Oil. Viimane esitas kaebuse kohtutäituri lisatasu määramise otsuse peale. KTS § 2521 põhiseadusele mittevastavuse korral tühistab kohus kohtutäituri lisatasu määramise otsuse. Järelikult on KTS § 2521 asjassepuutuv ja maakohtu taotlus lubatav.
- Kolleegium ei nõustu justiitsministri seisukohaga,
§ 2521ei kujuta endast asja lahendamisel otsustava tähtsusega normi.
Kohtutäiturile kohustuslik kohtutäituri lisatasu kinnisasja arestimistoimingu eest tuleneb üheselt KTS §-st 2521, mistõttu kolleegium ei kahtle selle normi asjassepuutuvuses. Kuna Tartu Maakohus on tõstatanud küsimuse KTS §-s 2521 sätestatud kohtutäituri lisatasu põhiseadusele vastavusest üksnes seoses kinnisasja arestimistoiminguga, piirdub Riigikohus selle sätte põhiseadusele vastavuse kontrollimisega vaid selles osas. II 19. Tartu Maakohus leiab,
§ 2521
kitsendab liigselt AS G.S.G.Oil omandiõigust, rikkudes ühtlasi ka PS § 113 nõudeid.
- Põhiseaduse § 32 näol on tegemist üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele. Sealhulgas hõlmab mõiste "omand" ka raha (vt Riigikohtu üldkogu
- juuni
- a otsus asjas nr 3-2-1-143-03 ? RT III 2004, 18, 211, p 18).
- Põhiseaduse § 9 lõikest 2 tuleneb, et põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Kooskõlas juriidiliste isikute eesmärkidega ning omandiõiguse kaitse mõttega laieneb PS §-s 32 sätestatu ka juriidilistele isikutele (vt ka eelviidatud Riigikohtu üldkogu
- juuni
- a otsus asjas nr 3-2-1-143-03, p 18).
- Seega kujutab KTS § 2521 alusel täitemenetluses võlgnikust AS-lt G.S.G.Oil sissenõutav kohtutäituri lisatasu 0,5% arestitud kinnisasja väärtusest endast AS-le G.S.G.Oil põhiseaduse § 32 lõikega 2 tagatud omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise vabaduse riivet. Kuna kohtutäituri lisatasu näol on tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega, kuulub selline omandiõiguse riive samaaegselt ka PS § 113 kaitsealasse ning peab vastama sellest sättest tulenevatele nõuetele.
- Nii PS §-st 32 kui ka §-st 113 tuleneb, et omandiõiguse piiranguks olevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused tuleb sätestada seadusega. Seega ei või seda laadi omandi kitsendusi ette näha seadusest alamalseisva aktiga. See nõue on praegusel juhul täidetud.
- Kohtutäituri seaduse §-ga 2521 kehtestatud kohtutäituri lisatasu eesmärk on tuletatav KTS §-st 2520, kohtutäituri lisatasu olemusest ning kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu 670 SE I seletuskirjast. Selleks on kohtutäiturile tehniliselt ja õiguslikult keeruka või ajaliselt kuluka täitetoimingu tegemise kompenseerimine ning kohtutäituri motiveerimine keerulisi ja vastutusrikkaid täitetoiminguid tegema. Kohtutäituri lisatasu arestimistoimingu tegemise eest ei ole oma olemuselt maks, vaid sarnane lõivuga, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude hüvitamiseks.
- Lisaks seaduse reservatsioonile nõuavad nii PS § 32 lõige 2 kui ka § 113, et omandiõiguse piirangud oleksid proportsionaalsed. Järgnevalt analüüsib kolleegium, kas KTS §-ga 2521 seatud omandiõiguse piirang on soovitud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.
- Kohtutäituri seaduse § 2521 näeb kohtutäiturile ette lisatasu kinnisasja arestimistoimingu eest 0,5% arestitava kinnisasja väärtusest. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 142 lõikele 1 kirjutab kinnisasja arestimiseks kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Sama seadustiku § 143 kohaselt tuleb kinnisasja arestimise aktis märkida sissenõude aluseks olev täitedokument, kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta, kinnisasja päraldised ja olulised osad, kinnisasja hind ja ehitiste mõõtmed, ruumide arv ning otstarve. Kohtutäituri seaduse §s 2521 ettenähtud kohtutäituri lisatasu on kolleegiumi arvates sobiv abinõu, et kompenseerida kohtutäiturile kinnisasja arestimisega kaasnevad kulutused. Seega kujutab KTS § 2521 endast sobivat võlgniku omandiõiguse piirangut.
- Ühtlasi on KTS § 2521 näol kolleegiumi arvates tegemist ka võlgniku omandiõiguse vajaliku piiranguga, sest nagu nähtub kohtutäitur Reet Rosenthali ja justiitsministri arvamustest, ei pruugi kohtutäituril teatud juhtudel täitemenetluses õigust põhitasule tekkida, kuid samas on selge, et kohtutäituril tekivad seoses kinnisasja arestimisega teatud kulud.
- Kuna kohtutäituri lisatasu on oma olemuselt sarnane riiklikule lõivule, peab selle määr olema kehtestatud kulupõhimõttest lähtudes. Kolleegium möönab, et riigilõivumäär võib toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust hüvest, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt olla kehtestatud kulupõhimõttest erinevalt (riigilõivuseaduse § 4 lg 2). Arvestades aga kohtutäituri lisatasu eesmärki (vt käesoleva otsuse p 24), ei ole kohtutäituri lisatasu määra kehtestamine kulupõhimõttest erinevalt põhjendatud. Seega tuleb vaatlusaluse võlgniku omandi kasutamise, käsutamise ja valdamise vabaduse piirangu mõõdukuse kindlakstegemiseks hinnata seda, kas KTS §-s 2521 kinnisasja arestimise eest sätestatud kohtutäituri lisatasu määr on vastavuses kinnisasja arestimisel tehtavate toimingute keerukuse ja ajakuluga. Seadusandja on kohtutäituri lisatasu kinnisasja arestimistoimingu eest kehtestanud kindlas määras, s.o 0,5% arestitava kinnisasja väärtusest. Järelikult ei võimalda kinnisasja arestimise eest ettenähtud kohtutäituri lisatasu regulatsioon mingil viisil kohtutäituri lisatasu määramisel arvestada konkreetse kinnisasja arestimise keerukust ega kinnisasja arestimisele kulutatud aega. Sellise regulatsiooni puhul ei ole kolleegiumi hinnangul tagatud võlgniku omandiõiguse piirangu mõõdukus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on seisukohal,
§-s 2521 kinnisasja arestimistoimingu eest sätestatud kohtutäituri lisatasu 0,5% arestitava kinnisasja väärtusest ei ole mõõdukas täitemenetluse võlgniku omandiõiguse piirang.
- Kuna KTS §-s 2521 ettenähtud täitemenetluse võlgniku omandiõiguse piirang ei ole kooskõlas PS § 32 lõikega 3 koosmõjus PS §-ga 113, ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida Tartu Maakohtu muid väiteid KTS § 2521 põhiseadusevastasuse kohta.
- Eeltoodust tulenevalt rahuldab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Tartu Maakohtu taotluse ja tunnistab KTS § 2521 põhiseadusevastaseks ning kehtetuks osas, milles see näeb ette kohtutäituri lisatasu kinnisasja arestimistoimingu eest 0,5% arestitava kinnisasja väärtusest. Märt Rask, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Julia Laffranque, Priit Pikamäe