← Eesti

3-1-1-116-06

Obsah (7)§ 41§ 1§ 32§ 65§ 30§ 3§ 5

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-116-06 Otsuse kuupäev 18. juuni 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Ee

§ 41tähenduses.

Selle teo pani T. R. toime isikute grupis V. D. järgmistel asjaoludel. Eelnimetatud brändi, mis kuulus AS-ile R., oli vastavalt 1998.

§-le 40 tolliladustatud AS A. tollilaos, s.t oli tolli järelevalve all 1998.

§ 1p 18 ja § 25 lg 2 mõttes.

T. R. vormistas näiliku tehingu brändi võõrandamise kohta Ameerika Ühendriikides registreeritud majandustegevuse lõpetanud äriühingule East West Commercial Inc., näidates alkoholi väljaveokohana Riias asuva vabakaubasadama. 17. augustil 2000 organiseeris T. R. AS-is A. brändi tollitransiidi vormistuse, deklareerides 20 000 pudeli brändi eksporti (1998.

§ 32

lg 1 p 4 ja §-de 33 ja 35 mõttes) Eestist läbi Ikla tollikontrollpunkti Läti Vabariiki. Kaubadeklaratsioonidel näitas T. R. vedajana veokit MAZ (registreerimisnumbriga 027 AMC) koos haagisega (registreerimisnumbriga 710 BN). Samal päeval paigutati brändi AS-i A. V. D.-i juhitud veoki MAZ (027 AMC) tuvastamata numbrimärgiga haagisele. Kasutades tolliinspektor E. L. usaldust, paigaldas haagisele tollitõkendi (plommi) T. R., kuid jättis selle nõuetekohaselt kinnitamata. Teekonnal tollilaost Läti Vabariiki organiseeris T. R. tuvastamata ajal ja kohas veoki MAZ tuvastamata registreerimismärgiga järelhaagise vahetamise järelhaagisega 710 BN, mis sisaldas veega täidetud viinapudeleid. Tollitõkendina kasutati seejuures eelnevalt väljastatud, kuid kinnitamata jäetud tolliplommi. Vastupidiselt T. R.-i lootusele kontrollisid Läti Vabariigi tollitöötajad veokit põhjalikult ning avastasid kauba mittevastavuse kaubadeklaratsioonidele. Veok saadeti tagasi Eesti Vabariiki kauba ja tollidokumentide vastavusse viimiseks. Pärast seda, kui Tallinna Tolliinspektuuri vaneminspektor E. L. oli keeldunud pikendamast brändi Eesti Vabariigist väljaviimise piiraega, andis T. R. 18. augustil 2000 V. D.-le uuesti samad tollidokumendid, mis ei vastanud saadetise tegelikule sisule, samuti 35 000 krooni Läti maaklerfirmale koorma tagatise maksmiseks ja väitis, et tollipiiril Läti Vabariiki sissesõidul takistusi ei tehta. Teel Läti Vabariigi piiri suunas peeti V. D.-i juhitud veok Eesti tollitöötajate poolt kinni. Tolliläbivaatuse käigus avastati V. D.-i juhitud veoki järelhaagise (710 BN) koormas tollidokumentides deklareeritud brändi asemel 17 820 veega täidetud pudelit. Kirjeldatud tegevusega rikkus T. R. süüdistuse hinnangul tahtlikult 1998.

§ 65

lg 4 p 5, toimetades kauba ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi tollipiiri Eesti Vabariigi vabasse ringlusesse, jättes seejuures riigile tasumata alkoholi- ja pakendiaktsiisi ning käibemaksu kogusummas 802 081 krooni.

  1. V. D. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 76 lg 3 p 2 - § 17 lg 6 järgi selles, et ta aitas isikute grupis T. R.-ga soodusolukorra loomisega kaasa T. R.-i poolt brändi ebaseaduslikule toimetamisele üle tollipiiri. V. D.-i kaasaaitamistegu seisnes süüdistuse kohaselt järgnevas. Vastavalt T. R.-ga kooskõlastatud pettuse plaanile rentis V. D. veose sihtkohta toimetamiseks veoki järelhaagise registreerimismärgiga 710 BN, millele paigutati T. R.-i organiseerimisel veega täidetud viinapudelid.
  2. augustil 2000 sõitis V. D. enda veokiga MAZ (027 AMC) ja tuvastamata numbrimärgiga haagisega tollilao territooriumile, kus haagisele laaditi kastidesse paigutatud 20 000 brändipudelit. Saanud T. R.-lt vajalikud tollidokumendid, alustas V. D. teekonda tollilaost Läti Vabariiki. Teel olles vahetas V. D. T. R.-i organiseerimisel eeluurimisega tuvastamata ajal, kohas ja viisil veoki MAZ tuvastamata numbrimärgiga järelhaagise järelhaagisega 710 BN, mis sisaldas veega täidetud viinapudeleid. Pärast seda, kui Läti Vabariigi tolliametnikud olid V. D.-i juhitud veoki kauba ja tollidokumentide vastavusseviimiseks Eesti Vabariiki tagasi saatnud, sõitis V. D. Pärnusse ja edastas tollidokumendid
  3. augustil 2000 T. R.-le, et viimane saaks taotleda Tallinna Tolliinspektuurilt alkoholikoorma väljeveo piiraja pikendamist. Samal päeval tagastas T. R. V. D.-le tollidokumendid koos 35 000 krooniga Läti maaklerfirmale koorma tagatise maksmiseks. Teades, et veoki koormas olev kaup ei vasta deklareeritule, sõitis V. Dunajev sellele vaatamata Läti Vabariigi suunas, kuid Eesti tolliinspektorid pidasid ta kinni. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus V. D. 1998.

§ 30lg-te 2 ja 7 ning Vabariigi Valitsuse 26.

oktoobri

  1. a määruse nr 318 p-de 2, 10 ja 11 nõudeid ning tolliseaduse § 65 lg 4 p 5, aidates kaasa T. R.-i poolt kauba ebaseaduslikule toimetamisele üle Eesti Vabariigi tollipiiri Eesti Vabariiki vabasse ringlusesse, mille tulemusel jäi riigieelarvesse tasumata alkoholi- ja pakendiaktsiis ning käibemaks kogusummas 802 081 krooni.
  2. E. L. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 162 järgi selles, et tema kui Tallinna Tolliinspektuuri vaneminspektor, s.o ametiisik KrK § 160 lg 1 mõttes, olles
  3. augustil 2000 teinud veoki MAZ haagisesse paigutatud brändi tollivormistuse, kasutas veoki koormale tollitõkendi (plommi) paigaldamisel T. R.-i abi, veendumata tollitõkendi nõuetekohases paigaldamises. Sellega rikkus E. Landa nõudeid, mis olid kehtestatud 1998.

§ 30lg-tes 1, 5 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 26.

oktoobri

  1. a määruse nr 318 p-des 1, 3, 4, 8, 12 ja
  2. E. Landa tegu lõi olukorra, kus tuvastamata isikutel oli võimalik veoki koormas asuv alkohol vahetada veega täidetud viinapudelite vastu. Seega lõi E. L. T. R.-le soodusolukorra salakaubaveo toimepanemiseks. Ekspordiks deklareeritud alkoholikoguse Eesti Vabariigi tollijärelevalve alt väljumine Eesti Vabariigis võimaldas alkoholi realiseerida Eesti Vabariigis. Selle tagajärjel jäi kõnealuselt brändilt riigieelarvesse tasumata alkoholi- ja pakendiaktsiis ning käibemaks kogusummas 802 081 krooni.
  3. Pärnu Maakohtu
  4. aprilli
  5. a otsusega tunnistati T. R. süüdi KrK § 76 lg 3 p 2 järgi, V. D. KrK § 76 lg 3 p 2 - § 17 lg 6 järgi ning E. Landa KrK § 162 järgi. Maakohus karistas T. R.-i vangistusega 2 aastaks ja 6 kuuks, V. D.-it vangistusega 2 aastaks ja E. L.-t vangistusega 6 kuuks. Maakohus jättis mõistetud vangistused kõigi süüdistatavate suhtes KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata. 4.1 Kohtuotsusega mõisteti T. R.-lt, V. D.-lt ja E. L.-lt solidaarselt ABT Tollilao AS-i kasuks välja 843 134 krooni tsiviilhagi katteks ja 68 676 krooni menetluskulude hüvituseks. Samuti mõisteti süüdistatavatelt solidaarselt Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks välja veoki MAZ hoiutasu 37 878 krooni, samuti 660 pooleliitrise pudeli brändi "Belõi Aist" ja 17 820 pooleliitrise värvusetu ja lõhnatu vedelikuga täidetud viinapudeli hoiutasu 151 105 krooni 90 senti. 4.2 Maakohus leidis, et T. R.-i tegevus oli tahtlikult üles ehitatud fiktiivsete firmade kasutamisele. T. R.-i kasutuses olid eespoolnimetatud firmade võltsitud pitsatid, samuti kasutati võltsitud allkirju. Fiktiivse edasimüügi kasutamine kahte firmat kasutades pidi raskendama kontrollimise võimalusi. Seega oli T. R.-i tegevus tahtlik ja üles ehitatud pettusele, mille tagajärjel alkohol väljus Eesti Vabariigi territooriumil vabasse ringlusesse ja tasumata jäid seaduses ette nähtud maksud. Kohus tuvastas, et brändit sisaldanud konteiner vahetati enne Läti Vabariigi piirile jõudmist teise vastu, mis sisaldas veega täidetud viinapudeleid. Seega ei jõudnud tollilaost väljunud kaup Ikla tollipiiripunkti. Samuti asus kohus seisukohale, et V. D. aitas igati kaasa T. R.-i organiseeritud salakaubaveole, tehes seda isikute grupis. 4.3 Põhjendades E. L. süüditunnistamist, märkis maakohus, et E. L. ei oleks tohtinud
  6. augustil 2000 transiidideklaratsiooni vormistamisel tollitõkendi plommi paigutamisel kasutada T. R.-i abi. T. R.-i paigaldatud plomm ja tollideklaratsioonis fikseeritud plommi number olid identsed ka hetkel, kui veok saabus Ikla tollitsooni. Samas konteineri sisu Ikla piiripunktis enam saatedokumentidele ei vastanud. Seega lõi E. Landa pealiskaudne suhtumine oma tööülesannetesse olukorra, kus kindlaks tegemata kohas ja ajal sai võimalikuks koormaks oleva brändi vahetamine veega täidetud viinapudelite vastu. Nimelt jättis T. R. tollitõkendi tollilaos lõpuni lukustamata ja sai seeläbi võimaluse seda veelkord kasutada.
  7. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid T. R.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik, V. D.-i kaitsja vandeadvokaat Paul Järve ja E. L. kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann, kes kõik taotlesid oma kaitsealust puudutavas osas maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist.
  8. Tallinna Ringkonnakohtu
  9. septembri
  10. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu otsus T. R.-i ja V. D.-i süüditunnistamises ning E. L. süüditunnistamises ja karistamises, neilt solidaarselt summade väljamõistmises AS-i A. ja Maksu- ja Tolliameti kasuks, samuti E. L.-lt menetluskulude väljamõistmises. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega tunnistas T. R.-i ja V. D.-i süüdi KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi ning mõistis E. L. talle esitatud süüdistuses õigeks. T. R.-lt ja V. D.-lt mõistis ringkonnakohus solidaarselt AS-i A. kasuks välja 843 134 krooni tsiviilhagi katteks ja 68 676 krooni õigusabi kulude hüvituseks. Samuti mõisteti T. R.-lt ja V. D.-lt solidaarselt Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks välja veoki, brändi ja veega täidetud pudelite hoiutasu 206 803 krooni 90 senti. Muus osas, kaasa arvatud T. R.-le ja V. D.-le mõistetud karistuse osas, otsustas ringkonnakohus jätta maakohtu otsuse muutmata. T. R.-i ja V. D.-i kaitsjate apellatsioonid jäeti rahuldamata ning E. L. kaitsja apellatsioon rahuldati. 6.1 Ringkonnakohus nõustus maakohtu poolt T. R.-i ja V. D.-i käitumise faktilise külje kohta tehtud järeldustega. Samas ei soostunud apellatsioonikohus sellele käitumisele süüdistuses ja maakohtu otsuses antud õigusliku hinnanguga. Kohtukolleegium märkis, et nii kriminaalkoodeks kui ka karistusseadustik loevad salakaubaveoks tollikontrollile kuuluva (deklareeritava) kauba tollikontrolli eest varjatuna või muul ebaseaduslikul (pettuslikul) viisil toimetamist üle tollipiiri. Seega saab salakaubaveo toimepanemise kohaks olla tollipiir. Süüdistuses nimetatud ajal kehtinud 1998.

§ 3

kohaselt ümbritses tollipiir tolliterritooriumi, s.t mõiste "tollipiir" kattus sisuliselt mõistega "riigipiir". Ehkki seda otseselt ei nimetata, on süüdistus lähtunud ekslikult arusaamast, et tollipiir ületati tollilaost väljasõitmisega. Ringkonnakohus leidis, et süüdistus on õigesti hinnanud T. R.-i ja V. D-i käitumist 1998.

§ 65

lg 4 p 5 järgi tolli järelevalve all oleva kaubaga toimingute ja tehingute tegemisena tolli loata. Samas ei olnud T. R.-i ja V. D-i käitumine ajendatud süüdistuses nimetatud eesmärgist toimetada 20 000 pudelit alkoholi üle tollipiiri Eestist välja, vaid lasta need tolli loata ja ettenähtud makse maksmata vabasse ringlusse. Eeltoodust tuleneb, et T. R.-i ja V. D-i toimepandu ei vasta salakaubaveo - tollipiiri ebaseadusliku ületamise tunnustele, kuna tollilaost väljastatud kaupa ei olnud kavas eksportida. 6.2 Apellatsioonikohus asus seisukohale, et T. R.-i ja V. D.-i käitumine vastab isikute grupi poolt pettuse teel varalise kasu saamise tunnustele, millega põhjustati suur varaline kahju. Tolli järelevalve all olevat kaupa ei tohtinud ilma tolli loata ja maksukohustust täitmata tollilaost välja viia. Tollilao pidajale esitati valedokumendid adressaadi kohta. Varaline kasu seisnes alkoholikoguse pettuse teel ilma makse maksmata enda valdusse saamises. T. R. ja V. D. kasutasid pettust, et saavutada kauba näilik tollipiiri ületamine. Pettus seisnes selles, et vormistati dokumentatsioon alkoholi ekspordiks, kuid deklareeritud 1000 kastist brändist väljus 967 kasti tolli järelevalve alt kindlakstegemata kohas Eesti territooriumil. Seega püüdsid T. R. ja V. D. ühiselt pettuse teel luua näivuse, et 20 000 pudelit maksuvaba alkoholi eksporditakse Eestist. Pettuse tõttu ei makstud Eestis vabasse ringlusse jäänud alkoholile ettenähtud riiklikke makse (alkoholiaktsiis, pakendiaktsiis, käibemaks), mille summa koos intressidega moodustab 807 134 krooni. Selle tagajärjel sai kahju AS A., kellel deklarandina ja printsipaalina tekkis tsiviilõiguslik vastutus riigi ees. Tollivõlg on AS-ilt A. Tallinna Tolliinspektuuri ettekirjutuse alusel välja mõistetud ja seega on AS-il A. õigus nõuda selle hüvitamist kahju põhjustajatelt. Kahju tekkis veel Maksu- ja Tolliametile menetluskuluna veoki ja kõnesoleva saadetise hoidmise tõttu. 6.3 Ringkonnakohus märkis, et maakohus eksis, leides, et T. R. pani teo toime grupis koos V. D. ning V. D. grupis koos T. R.ga, kuid asudes samal ajal seisukohale, et V. D.-i tegu on vaadeldav samale grupile kaasaaitamisena. Kohtukolleegium leidis, et T. R. ja V. D. olid kuriteo kaastäideviijad ja nende kummagi tegusid tuleb hinnata tervikteo osana. Kelmuse viisid nad lõpule tollijärelevalve all oleva kauba vabasse käibesse laskmisega. 6.4 Eeltoodud põhjustel kvalifitseeris ringkonnakohus T. R.-i ja V. D.-i käitumise kelmusena KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi. Ühtlasi märkis kohus, et praegusel ajal oleks T. R.-i ja V. D.-i tegu kvalifitseeritav ebaseadusliku toiminguna tollisoodustusega kaubaga KarS § 393 lg 1 järgi, mis on kelmuse erikoosseis. Ringkonnakohus märkis, et teo kvalifitseerimine KrK § 76 asemel KrK § 143 järgi on võimalik põhjusel, et praegusel ajal loetakse maakohtu antud kvalifikatsioon - salakaubavedu maksualaseks süüteoks, mille hulka kuulub ka KarS §

  1. Samuti on KrK § 143 lg 2 sanktsioon kergem KrK § 76 lg 3 sanktsioonist. 6.5 Kohtukolleegiumi hinnangul polnud asjaolu, et E. L. jättis tollitõkendi isiklikult paigaldamata, põhjuslikus seoses saabunud suure varalise kahjuga. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et E. L. oma ametialase lohakusega teadis, nägi ette või pidi ette nägema, et korrektselt vormistatud dokumentide alusel tollilaost väljaveetud kaup lastakse maksude tasumiseta vabasse käibesse, s.t see väljub tollilao kontrolli alt. Seega tuleb E. L. õigeks mõista. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED
  2. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid T. R.-i kaitsja A. Nõmmik, V. D.-i kaitsja P. Järve ja ringkonnaprokurör Sirje Hunt.
  3. T. R.-i kaitsja A. Nõmmik palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse T. R.-i süüditunnistamises KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi ja saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 8.1 Maakohus ja ringkonnakohus on eksinud tõendite hindamisel ja faktiliste asjaolude tuvastamisel. Kriminaalasjas ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud, et tollilaost väljudes oli veoki haagises süüdistuses nimetatud brändi ja et transporditav konteiner vahetati teise vastu. 8.2 T. R.-i poolt kelmuse toimepanemise tuvastas ringkonnakohus alles nõupidamistoas, tuues välja ka uued asjaolud, mis väidetavalt kinnitavad T. R.-i süüd. Ringkonnakohus asus omal initsiatiivil parandama T. R.-le esitatud süüdistuse sisu, ehkki tulenevalt KrMS § 331 lg-st 2 tulnuks kriminaalasja arutada üksnes esitatud apellatsiooni piirides. Kuna prokuröri apellatsioonis ei taotletud T. R.-i süüdistuse täiendamist, muutmist või ümberkvalifitseerimist, ei saanud ringkonnakohus T. R.i KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi süüdi tunnistada. Ringkonnakohus rikkus olulisel määral kaitseõigust.
  4. V. D.-i kaitsja P. Järve palub ringkonnakohtu otsuse V. D.-it puudutavas osas tühistada ja mõista V. D. õigeks. Oma taotlust põhistab kassaator järgmiselt. 9.1 Kvalifitseerides V. D.-i teo salakaubaveole kaasaaitamise asemel grupilise kelmusena, millega on tekitatud suur varaline kahju, rikkus ringkonnakohus menetlusnorme. Ringkonnakohus ei andnud mitte ainult uut õiguslikku hinnangut V. D.-i käitumisele, vaid muutis ka süüdistuse sisu. Seejuures toimis ringkonnakohus täielikult omal initsiatiivil. Ringkonnakohus väljus KrMS § 331 lg 2 esitatud apellatsioonide piiridest ja asus täitma süüdistusfunktsiooni, mis on vastuolus KrMS § 268 lgtes 1 ja 2 sätestatud nõuetega. Samuti jättis ringkonnakohus V. D.-i süüdimõistmise kelmuses konkretiseerimata. Süüdistuse ümberkvalifitseerimine on käsitatav V. D.-i kaitseõiguse rikkumisena vaatamata asjaolule, et KrK § 143 lg 2 sanktsioon on KrK § 76 lg 3 sanktsioonist kergem. V. D. ei ole saanud end kelmuse süüdistuse vastu kaitsta. Uus süüdistus on ka konkretiseerimata. Samuti on kuriteole kaasaaitamisest saanud kuriteo täideviimine. 9.2 Juhul, kui lähtuda ringkonnakohtu seisukohast, et kelmus viidi lõpule tollijärelevalve all oleva kauba vabasse ringlusse laskmisega, puudub süüdistuse sellel osal, mis käsitleb kaubakoormaga Ikla-Ainaži piiripunkti sõitmist, igasugune tähendus. Ringkonnakohtu otsusest võib järeldada, et kelmus oli lõpule viidud juba tollilaos toimepandud tegudega. Sellisel juhul jääb aga arusaamatuks, milline oli V. Dunajevi osa toimepandud teos. 9.3 Kriminaalmenetluse kulud, mis on süüdistatavatelt välja mõistetud, ei ole põhjendatud. Kohe, kui sai selgeks, et kinnipeetud pudelites on vesi, kadus vajadus nende hoiustamiseks. Raisates sellisele ainetule hoiustamisele 151 105 krooni 90 senti (nagu ka veoki MAZ hoidmisele 37 878 krooni), käitusid uurimisorganid vastutustundetult. Ka taara lõhkumiseks kulutatud 17 820 krooni ei saa pidada mõistlikuks summaks.
  5. Prokuröri kassatsioonis palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus E. L. õigeksmõistmise osas ja teha täiendavaid tõendeid kogumata ning süüdimõistetu olukorda raskendamata uus otsus, millega tunnistada E. L. KrK § 162 järgi süüdi ja karistada teda maakohtu otsusega mõistetud karistusega. Prokurör leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, leides, et E. L. tegu ei ole põhjuslikus seoses saabunud suure varalise kahjuga. E. L. pidi ette nägema, et andes tollitõkendi T. R.-i kätte ja jättes selle ise paigaldamata, loob ta võimaluse pääseda tollijärelevalve all oleva kauba juurde ilma tõkendit või veokit rikkumata. Juhul, kui E. L. oleks paigutanud tollitõkendi kommertsveokile vastavalt kehtinud korrale, ei oleks T. R. ja V. D. saanud pettuslikul viisil kõrvaldada tollijärelevalve all olevat kaupa. Tollitõkendit rikkumata või kommertsveokile sissemurdmisjälgi jätmata ei oleks juurdepääs brändile võimalik olnud.
  6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid nii T. R.-i kui ka V. D.-i kaitsja oma kassatsioonides esitatud taotluste juurde. Prokurör loobus taotlemast, et Riigikohus teeks ise E. L. suhtes süüdimõistva otsuse, ja palus saata kriminaalasi E. L.-t puudutavas osas uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Seejuures leidis prokurör, et pärast karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutumiste seaduse jõustumist
  7. märtsil 2007 on E. L. tegu kuriteona karistatav KarS § 2911 järgi riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamisena. T. R.-i ja V. D.-i kaitsjate kassatsioonidele vaidles prokurör vastu ja leidis, et nende süüdistatavate osas ringkonnakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole. E. L. kaitsja palus jätta ringkonnakohtu otsuse enda kaitsealust puudutavas osas muutmata ja prokuröri kassatsiooni rahuldamata, märkides muu hulgas, et KarS § 2911 ei ole E. L. teo jätkuva karistatavuse hindamisel kohaldatav, kuna see kuriteokoosseis eeldab tahtluse olemasolu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  8. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et T. R..-le ja V. D.-le esitatud süüdistuses kirjeldatud käitumine ei vasta teo toimepanemise ajal kehtinud salakaubaveo (KrK § 76) koosseisule.
  9. Kriminaalkoodeksi § 76 lg 1 määratles salakaubavedu kui tollikontrollile kuuluva kauba või muu väärtuse olulises ulatuses ebaseaduslikku toimetamist üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna või sellest kõrvale hoides või muul pettuslikul viisil. Seega oli salakaubaveo üheks koosseisutunnuseks kauba toimetamine üle tollipiiri.
  10. Vastamaks küsimusele, mida mõista tollipiiri ja selle ületamise all, tuleb pöörduda teo toimepanemise ajal kehtinud 1998.

poole. Selle seaduse § 3 lg 2 sätestas, et tolliterritooriumi ümbritseb tollipiir. Sama paragrahvi teine lõige nägi ette, et Eesti tolliterritoorium on Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olev territoorium, mis hõlmab maa-ala, territoriaalveed ja õhuruumi nende kohal. Järelikult oli kõnealusel ajal kauba üle tollipiiri toimetamisena käsitatav üksnes kauba toomine väljastpoolt Eesti Vabariiki Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevale territooriumile või kauba väljaviimine Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevalt territooriumilt.

  1. Käitumine, mida süüdistuses T. R.-le ja V. D.-le ette heidetakse, seisnes kokkuvõtlikult selles, et nad ei eksportinud tollilaost Läti Vabariiki lähetatud kaupa (brändit) tollideklaratsioonis näidatud sihtkohta, vaid lasid selle tollitransiidi käigus tolli loata Eesti Vabariigi territooriumil vabasse ringlusse, tasumata kaubalt alkoholi- ja pakendiaktsiisi ning käibemaksu. Seega on järgnevalt vaja leida vastus küsimusele, kas tollilaos või tollitransiidis viibides oli süüdistuses nimetatud brändi Eesti Vabariigi tolliterritooriumil või mitte. Üksnes siis, kui see nii ei olnud, saab brändi vabasse ringlusse laskmist käsitada kauba Eesti tolliterritooriumile toimetamisena ja seega ka tollipiiri ületamisena.
  2. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud tolliseaduse § 40 lg 1 esimene lause nägi ette, et tolliterritooriumile toimetatud või sellelt väljatoimetatavat kaupa võib deklareerida tolliladustamisele tollilattu, kus see asub impordimaksude tasumiseta tolli järelevalve all. Tulenevalt sama seaduse § 41 lg-st 1 kohaldati tollitransiiti tolli järelevalve all oleva kauba vedamiseks tolliterritooriumil. 1998.

§ 5

lg 1 kohaselt kuulusid nii tollilaod kui ka tollitrassid (tolliterritooriumil transiitveosele kindlaksmääratud liikumisteed) tollikontrolli tsooni, mis oli vastavalt 1998.

§ 1p-le 20 tolliterritooriumi osa.

Viidatud sätetest nähtub, et nii tollilaos kui ka tollitransiidis olev kaup asus Eesti Vabariigi tolliterritooriumil. Seega ei olnud Eesti tollilaos ladustatud või Eesti tolli järelevalve all tollitransiidis oleva kauba ebaseaduslik vabasse ringlusse laskmine Eesti territooriumil käsitatav kauba üle tollipiiri toimetamisena. Järelikult ei ole T. R.-i süüdistuses kirjeldatud käitumine käsitatav KrK § 76 mõttes salakaubaveona ja V. D.-le inkrimineeritud tegu sellele kaasaaitamisena.

  1. Kriminaalmenetluse seadustiku § 309 lg-st 2 tuleneb muu hulgas, et kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuritegu, tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. Kolleegium leiab, et KrMS § 309 lg-s 2 sätestatut peab tõlgendama koostoimes KrMS § 268 lg-ga
  2. Seega on kuriteo tuvastamatusega KrMS § 309 lg 2 mõttes tegemist ka juhul, kui kohus asub nõupidamistoas seisukohale, et isiku tegu ei vasta süüdistuses märgitud kuriteokoosseisule, ning leiab ühtlasi, et puudub võimalus samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda. Rääkides süüdistatava olukorra kergendamisest KrMS § 268 lg 8 mõttes, tuleb aga muu hulgas arvestada KrMS § 268 lg-s 2 sätestatut. Kriminaalmenetluse seadustiku § 268 lg-st 2 järeldub, et süüdistatava olukorra kergendamine võrreldes esitatud süüdistusega ei või endaga kaasa tuua süüdistuse olulist muutmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-96-06 - RT III 2007, 2, 13, p 15). Süüdistuse oluline muutmine võib seisneda ka selles, et kohus annab süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele süüdistuses märgitust oluliselt erineva õigusliku hinnangu.
  5. Ringkonnakohus tunnistas T. R.i KrK § 76 lg 3 p 2 asemel ja V. D.-i KrK § 76 lg 3 p 2 ? § 17 lg 6 asemel süüdi KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuna kelmuse koosseis sisaldab mitmeid tunnuseid, mis ei ole salakaubaveo koosseisuga hõlmatud (nt varalise kasu tekkimine, kannatanu või kolmanda isiku varakäsutus), on tegemist salakaubaveost oluliselt erineva kuriteokoosseisuga. Seega ei oleks ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 268 lg-st 8 tohtinud T. R.-i ja V. D.-i teole õiguslikku hinnangu andmisel lähtuda KrK §-st 143, kuna see tähendas süüdistuse olulist muutmist. Sedastades T. R.-i ja V. D.-i käitumises salakaubaveo ja sellest oluliselt mitteerinevate süüteokoosseisude tunnuste puudumise, pidanuks apellatsioonikohus süüdistatavad kuriteo tuvastamatuse tõttu õigeks mõistma.
  6. Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus T. R.-i ja V. D.-i süüditunnistamises ja karistamises tuleb tühistada. Kuna ringkonnakohtus ei ole süüdistuse muutmine ega täiendamine enam võimalik, puuduks apellatsioonikohtul ka kriminaalasja uuel arutamisel menetluslik võimalus kontrollida, kas T. R.-i ja V. D.-i käitumine vastab kelmuse koosseisule. Seetõttu ei saada Riigikohus kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks, vaid mõistab nii T. R.-i kui ka V. D.-i KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi õigeks.
  7. Täiendavalt märgib kriminaalkolleegium, et ringkonnakohus raskendas süüdistatavate olukorda ka seeläbi, et käsitas V. D.i tegu, mida süüdistuses hinnati salakaubaveole kaasaaitamisena, kelmuse kaastäideviimisena.
  8. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kuriteo täideviija ja kaasaaitaja isikute gruppi ei moodusta. Nimelt tuleneb karistusõiguse teooriast, et tegutsemine isikute grupis saab tähendada üksnes kaastäideviimist. Kuriteole kihutajad ja kaasaaitajad grupi koosseisu ei kuulu. Toodud seisukohta on korduvalt kinnitatud ka Riigikohtu praktikas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. veebruari
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-15-97 - RT III 1997, 8, 88;
  11. juuni
  12. a otsus asjas nr 3-11-88-03 - RT III 2003, 25, 253, p 10). Samas puudus ringkonnakohtul alus tunnistada kuriteo täideviimises süüdi isik, kellele on esitatud süüdistus kuriteole kaasaaitamises, kuna täideviimine on võrreldes kaasaaitamisega raskem kuriteo toimepanemise vorm (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. septembri
  14. a otsus asjas nr 3-1-1-76-05 - RT III 2005, 27, 283, p 11). Muutes V. D.-le süüdistuses omistatud kuriteo toimepanemise vormi - kaasaaitamise - täideviimiseks, raskendas ringkonnakohus KrMS § 268 lg-s 8 sätestatud nõuete vastaselt V. D.-i olukorda. Ühtlasi tähendab see seda, et ringkonnakohtul puudus menetluslik võimalus käsitada T. R.-i ja V. D.-i tegu toimepanduna isikute grupis. II
  15. Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I 2007, 13, 69) jõustumise tõttu
  16. märtsil
  17. a ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks anda sisulist hinnangut prokuröri kassatsioonile, milles leitakse, et ringkonnakohus on ekslikult eitanud põhjuslikku seost E. L.-le süüdistuses KrK § 162 järgi ette heidetud ametialaste minetuste ja suure varalise kahju vahel. Nimelt näeb mainitud seaduse § 9 p 41 muu hulgas ette, et KarS § 290 (ametialane lohakus) tunnistatakse kehtetuks. Karistusseadustiku eriosa kehtivas redaktsioonis ei leidu ka ühtegi teist kuriteokoosseisu, millele E. L.-le süüdistuses etteheidetav käitumine võiks isegi teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose olemasolu korral vastata. Õiguslikult ei ole arvestatav prokuröri poolt Riigikohtu istungil väljendatud seisukoht, et praegusel ajal on E. L. tegu karistatav KarS § 2911 järgi riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamisena. Karistusseadustiku § 2911 tunnistab kuriteoks riiklikku järelevalvet teostava või kohalikule omavalitsusele seadusega pandud järelevalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemise või otsuse või toimingu ebaseaduslikult tegemata jätmise, kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju või kui sellega on teisele isikule, välja arvatud riik ja kohalik omavalitsusüksus, põhjustatud muu raske tagajärg. Seega eeldab tsiteeritud kuriteokoosseis teo toimepanijalt vähemalt otsese tahtluse olemasolu. E. L.-le heidetakse aga süüdistuses KrK § 162 järgi ette oma ametialaste kohustuste rikkumist ettevaatamatusest. Selline käitumine ei mahu KarS §-s 2911 ette nähtud kuriteokoosseisu alla.
  18. Eeltoodud põhjustel on karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 9 p 41 käsitatav E. L.-le süüksarvatava teo karistatavust välistava seadusena, millel on vastavalt KarS § 5 lg-le 2 tagasiulatuv jõud. Seega puudub Riigikohtul sõltumata asjaolust, kas prokuröri kassatsiooni kriitika ringkonnakohtu otsuse aadressil on põhjendatud või mitte, alus ringkonnakohtu otsust E. L. õigeksmõistmist puudutavas osas tühistada. III
  19. Vaatamata sellele, et T. R. ja V. D. tuleb neile esitatud süüdistustes õigeks mõista, mis tähendab, et kriminaalmenetluse kulud jäävad riigi kanda, tõdeb kolleegium seoses V. D.-i kaitsja kassatsioonis märgituga, et maa- ja ringkonnakohus on suhtunud süüdistatavatelt väljamõistetava asitõendite hoiukulu suuruse põhjendatuse hindamisse pealiskaudselt. Kriminaalkolleegiumi täiskogu on selgitanud, et süüdimõistetult asitõendite hoiukulu väljamõistmisel tuleb kohtul pärast riigi tegeliku hoiukulu suuruse kindlakstegemist hinnata ka hoiukulu põhjendatust, sealhulgas sedagi, kas asitõendite säilitamise maht ja ajaline kestus on olnud kriminaalmenetluse huvides vajalik. Riik ei saa süüdimõistetult nõuda asitõendite hoidmisel tehtud ilmselt ebamõistlike kulutuste hüvitamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. veebruari
  21. a otsus asjas nr 3-1-1108-06 - RT III 2006, 7, 55, p 16.)
  22. Maakohus ega ringkonnakohus ei ole kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisel põhjendanud, miks oli kriminaalmenetluse huvides vajalik 17 820 veega täidetud viinapudeli hoiustamine ligikaudu nelja aasta jooksul pärast pudelite sisu kohta tehtud ekspertiisi tulemuste selgumist
  23. novembril 2000 (I kd, tl 126). Samuti ei nähtu kohtuotsustest, miks oli vaja veokit MAZ ligemale kahe aasta vältel asitõendina hoiustada. IV
  24. Õiguspraktika ühtlustamiseks selgitab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et nii süüdistusakt kui ka kohtuotsus peavad olema keeleliselt arusaadavad ja vastama keeleseaduse § 1 lg 2 alusel kehtestatud eesti kirjakeele normile. Ajavahemikul
  25. oktoobrist 1995 kuni
  26. septembrini 2006 oli eesti kirjakeele norm kehtestatud Vabariigi Valitsuse
  27. oktoobri
  28. a määruse nr 323 (RT I 1995, 79, 1349; 1997, 75, 1272) alusel.
  29. septembrist 2006 asendab nimetatud määrust Vabariigi Valitsuse
  30. septembri
  31. a määrus nr 196 (RT I 2006, 40, 303). Mõlema viidatud määruse kohaselt mõistetakse eesti kirjakeele normi all õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi, mis peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse (
  32. septembri
  33. a määruses on eraldi nimetatud ka avaliku keelekasutuse suunamise funktsiooni). Kirjakeele norm laieneb ka lauseehituslikele küsimustele.
  34. Kolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuses on kasutatud lausestust, mis ei ole kooskõlas kirjakeele normiga ja muudab süüdistuse teksti lugejale mittejälgitavaks. Näiteks kõlab V. D.-le esitatud süüdistuse esimene lause järgmiselt: "V. D.-it süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa T. R-.le 17.08.2000.a. eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal ebaseaduslikult pettuse teel Tolliseaduse § 41 mõistes tollitransiidis oleva kauba 20 000 pudelit 40 % 0,5 l. brändit "Belõi Aist" üle Eesti Vabariigi tollipiiri toimetamisele, milline tegevus seisnes järgnevas: olles saanud T. R.-lt 16.08.2000.a. tellimuse eelpool nimetatud alkoholikoguse Läti Vabariiki transportimiseks, rentis veose toimetamiseks sihtkohta T. R.-ga kooskõlastatud pettuse plaani kohaselt veoki järelhaagise reg.nr.-ga 710 BN, millisele T. R.-i organiseerimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikute poolt paigutati destileerimata veega täidetud viinapudelid, sõitis 17.08.2000.a. endale kuuluva veokiga MAZ reg. nr. 027 AMC ja tuvastamata numbrimärgiga haagisega AS-i A. tollilao territooriumile X Tallinnas, kus kella 13.30 15.30-ni teisaldati haagisele kastidesse paigutatud 20 000 40% 0,5 l pudelit brändit "Belõi Aist", millise koormaga, saanud T. R.-lt vajalikud dokumendid - tollideklaratsiooni - tollitransiit nr. D 12382 - 17/08/00 (1,4,5 ex), millisele oli veose teostajana märgitud veok MAZ reg. nr.-ga 027 AMC järelhaagisega reg. nr.-ga 710 BN, kaubaarve (ivoice) 1325 17.08.2000.a. offshore firma EAST WEST COMMERCIAL volituse V. D.-i nimele, ostu-müügi lepingu (Contract of Purchase and Sale) kuupäevata ja rahvusvalelise autotranspordi saatelehe (CMR) nr. 0013 17.08.2000.a., alustas kella 16 ajal AS-i A. tollilaost teekonda Läti Vabariiki, vahetas T. R. organiseerimisel eeluurimisega tuvastamata ajal, kohas ja viisil veoki MAZ reg. nr.-ga 027 AMC tuvastamata numbrimärgiga järelhaagise järelhaagisega reg. nr.-ga 710 BN, millise reg. nr. Oli näidatud kaubadeklaratsioonides ja millise haagise koorem sisaldas destillerimata veega täidetud viinapudeleid, lootuses, et Läti Tolliameti töötajad ei teosta veoki põhjalikku kontrolli, kuid 17.08.2000.a. kella 22 ajal avastati Läti Tolliameti töötajate poolt Ikla-Ainaži tollipunktis Läti Vabariiki sisenemisel kauba mittevastavus kaubadeklaratsioonidele ja saadeti tagasi Eesti Vabariiki kauba ja tollidokumentide vastavusse viimiseks."
  35. Kolleegium taunib praktikat formuleerida süüdistuse tekst võimalikult väikese arvu lausetega ja koondada igasse lausesse palju erinevaid mõtteid. Ülipikkade mitmeastmeliste lausete kasutamine ning nendes mahuka informatsiooni edastamine muudab süüdistuse teksti lugemise aeganõudvaks, vähendab selle arusaadavust ja võib põhjustada mitmetimõistetavusi. Seetõttu tuleb nii süüdistusaktis kui ka kohtuotsuses kasutada normaalse struktuuriga lauseid, mille lugemine ei tekita mõttekatkestusi. V
  36. T. R.i kaitsja esitas Riigikohtule seoses T. R.-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega taotluse OÜ-le Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmiseks ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamiseks kogusummas 6426 krooni 28 senti (sh käibemaks 980 krooni 28 senti). Samuti palub E. L. kaitsja mõista seoses E. L.-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega OÜ Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid kasuks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulude katteks välja kokku 3923 krooni 50 senti (sh käibemaks 598 krooni 50 senti).
  37. Kriminaalkolleegium leiab, et mõlemad taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 1 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  38. jaanuari
  39. a määruse nr 2 § 8 lg-test 1 ja 4, § 2 lg 2 p-st 1, § 18 lg 1 p-st 4, § 21 lg-st 3 ja § 1 lg-st 2 rahuldada. VI
  40. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja KrMS § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  41. septembri
  42. a otsuse osas, millega T. R. ja V. D. tunnistati süüdi KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi, samuti T. R.i ja V. D.-i karistamise osas ning nendelt kriminaalmenetluse kulude ja AS-i A tsiviilhagi katteks summade väljamõistmise osas. Kriminaalkolleegium mõistab T. R.-i ja V. D.-i KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi õigeks. Seega tuleb ringkonnakohtu poolt T. R.-lt ja V. D.-lt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud, samuti käesoleva otsusega OÜ-le Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid riigi õigusabi osutamise eest välja mõistetav summa jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. AS-i A. tsiviilhagi jätab kriminaalkolleegium KrMS § 310 lg-st 2 lähtudes läbi vaatamata. Ülejäänud osas jätab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium rahuldab V. D.-i kaitsja kassatsiooni täielikult, T. R.-i kaitsja kassatsiooni osaliselt ja jätab prokuröri kassatsiooni rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.