) § 46 ning keelasid kaebajal kokkusaamisele kaasa võtta seaduste tekste, raamatut ja piiblit. Kaebaja emal keelati pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta kindlaksmääratud normi ületavas, kuid temale vajalikus koguses ja sortimendis toiduaineid. Need toiduained paigutati hoiule vangla lattu. Kaebaja ema toiduvarud lõppesid 23. juulil 2006 ning kaebaja pöördus vangla inspektor-korrapidaja poole taotlusega anda välja hoiul olnud toiduained, millest vanglaametnik keeldus. Selle tegevuse tagajärjel olid kaebaja ning tema ema ühe ööpäeva ilma toiduta. Tartu Vangla rikkus kaebaja VangS §-st 23,
§-dest 57 ja 58 ning Põhiseaduse (PS) §-dest 14, 19 ja 40 tulenevaid õigusi.
lg 3 reguleerib ammendavalt, mida kinnipeetav pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta võib ning see säte lubab kaasa võtta tualett- ja suitsetamistarbed. VangS,
ega Tartu Vangla kodukorra muud sätted nimetatud küsimust ei käsitle. Seega ei olnud õigusvastane vanglaametnike toiming, mis seisnes kaebajal kokkusaamisele seadusetekstide, raamatu ja piibli kaasavõtmise mittelubamises.
lg 1 kohaselt lubatakse kokkusaajal kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis on kinnipeetavale vanglas lubatud. Asjad, mille omamine on kinnipeetavale keelatud, võetakse kokkusaamise ajaks vangla poolt ajutisele hoiule.
lg-st 1 lähtuvalt võib kokkusaaja kokkusaamisele toiduaineid kaasa võtta
§-s 58 sätestatud loetelu järgi - s.o selles fikseeritud koguses ja sortimendis. Pikaajalisele kokkusaamisele minnes lubati kaebaja emal kaasa võtta
§s 58 lubatud koguses ja sortimendis toiduaineid ja seda ületanu võttis vangla vastutavale hoiule. Kaebaja ja tema ema tarbisid pikaajalise kokkusaamise ajal ära kõik toiduained, mis emal algselt kaasa lubati võtta ning vanglaametnikud keeldusid hoiule võetud toiduaineid pikaajalise kokkusaamise jätkamise ajal kätte andmast. D. Denissov oli eelnevalt vanglale esitatud avalduses loobunud pikaajalise kokkusaamise ajaks vanglatoidust ning seda temale ka ei toodud. Vangla aktsepteeris, et kaebaja toitub ema kaasavõetud toiduainetest. D. Denissov esitas 23. juulil 2006 vanglale taotluse vangla poolt hoiule võetud ema toiduainete väljaandmiseks, kuna emal lõppesid toiduained, mis olid lubatud kaasa võtta kokkusaamisele. Vastustaja ei rahuldanud taotlust põhjusel, et need toiduained ületasid
§-s 58 märgitud koguse. Halduskohus leidis, et vangla keeldumine toiduainete väljaandmisest oli õigusvastane.
, milles on lubatud asjade loetelu selle fikseeritud kogustes, ei sea ajalist piirangut, s.o mis ajast mis ajani loetletud asjade kogused peavad kestma. Kui lubatud asjade omamine ei ole ajaliselt piiratud, siis neid saab omada kokkusaamise igal ajamomendil.
lgt 1 saab tõlgendada nii, et kokkusaajal lubatakse kokkusaamisruumi võtta asju kokkusaamise aja kestel kinnipeetavale vanglas lubatud sortimendis ja määratlemata koguses, sest selles sättes ei viidata
§-le 58. Kuna
lg 1 ei ole selge ja üheselt arusaadav, tuleb seda tõlgendada informatiivse sisuga sättena. Õiguse piiramisel peab olema säte üheselt arusaadav ja selge selleks, et seda saaks ühetaoliselt kohaldada. Piirangud peavad olema mõistlikud ja vastama selle sihile, milleks nad olid kohaldatud. Kohtu arvates puudub põhjus tõlgendada
Taoline kokkusaaja õiguste piirang oleks inimväärikust alandav. 3. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, paludes tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohus D. Denissovi kaebuse rahuldas ja teha uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kuna kinnipeetavale vanglas lubatud asjade nomenklatuuri ja koguseid ei reguleeri ükski teine säte peale
, tuleb sellest juhinduda ka
Kohus jättis tähelepanuta, et
lg 4 kohaselt tuleb kinnipeetavatele võimaldada sisseostude tegemist vähemalt kord kuus - seega peaks
nimetatud asjade kogustest jätkuma vähemalt kuuks ajaks.
§-s 58 lubatud toiduainete nomenklatuur ja kogused on kolmepäevase pikaajalise kokkusaamise jaoks piisavad. Aktsepteerides D. Denissovi taotlust, millega kaebaja loobus kokkusaamise ajaks vanglatoidust, ei aktsepteerinud vangla veel asjaolu, et kaebaja sööb kokkusaamise ajal kokkusaaja toiduaineid. Vangla üksnes möönis selle võimalikkust, sest kokkusaamine toimub segamatult ning vangla ei saa kokkusaamise vältel kontrollida, kas kokkusaaja annab kinnipeetavale asju üle või kes tegelikult sööb ära kokkusaajale kuuluva toidu. Toidust keeldumine ei anna automaatselt alust arvata, et kinnipeetav kavatseb toituda kokkusaaja arvel. Kinnipeetavad keelduvad vahel vanglatoidust erinevatel põhjustel: paastumiseks, usulistel kaalutlustel, protesti märgiks jne. Kaebaja keeldumine vangla toidust ei andnud talle õigust ära tarvitada kokkusaaja toitu ega nõuda temale mittekuuluvate vangla poolt hoiule võetud asjade väljaandmist. Kaebajale pakuti võimalust saada taas vangla toitu, millest ta keeldus. Seega ei rikkunud vaidlustatud toiming kaebaja subjektiivseid õigusi ning kohus rikkus menetlusnorme, andes hinnangu toimingu õiguspärasusele vaatamata sellele, et kaebajal puudus kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. 4. D. Denissov esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale osas, milles jäeti rahuldamata tema kaebus Tartu Vangla poolt kokkusaamise ajal kinnipeetaval isiklike asjade kasutamise mittevõimaldamise peale, paludes halduskohtu otsus selles osas tühistada ja uue otsusega taotlus rahuldada. Apellant leidis, et kohus kohaldas
See säte on informatiivne, lubades kinnipeetaval kaasa võtta suitsetamis- ja hügieenitarbed. Kinnipeetavale lubatud asjade nimekiri sisaldub
§-s
lg 3 alusel võib kinnipeetav pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta tualett- ja suitsetamistarbed. Sisekorraeeskirjades on konkreetselt ära toodud esemed, mida kinnipeetaval on võimalik pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta. Seetõttu ei olnud õigusvastane vangla keeldumine lubada D. Denissovil kaasa võtta muid isiklikke esemeid. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtuga, et vanglal puudus õigus keelduda D. Denissovi emale temalt ära võetud norme ületavate toiduainete tagastamisest pikaajalise kokkusaamise vältel.
lg 1 alusel lubatakse kokkusaajal kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis on kinnipeetavale vanglas lubatud. Kokkusaaja peab arvestama sellega, et lubatud asju, sealhulgas toiduaineid, peab tal jätkuma kogu kokkusaamise ajaks. Kinnipeetaval vanglas lubatud asjade loetelu ja koguse annab
. Seega oli vanglal õigus kokkusaajalt ära võtta esemeid, mis ületavad
§-s 58 lubatud koguse. 23. juulil 2006 avaldas D. Denissov soovi, et temale ja emale tagastataks toiduained, mis ületasid lubatud koguse ja olid võetud hoiule. Vanglal puudus õigus D. Denissovi taotlust rahuldada, sest tegemist ei olnud D. Denissovile kuuluvate esemetega, vaid need kuulusid tema emale. D. Denissovi ema sellesisulist avaldust ei esitanud. Ringkonnakohus nõustus vangla seisukohaga, et toiduainete üleandmisest keeldumine ei rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Vangla oli nõus D. Denissovit toitlustama, kuid viimane keeldus sellest. Samuti keelduti vangla ettepanekust kokkusaamine lõpetada. D. Denissovi ema vangla vastu pretensioone esitanud ei ole. Ringkonnakohus täheldas veel, et ei nõustu halduskohtuga, et
§-s 58 loetletud asjade koguse suhtes ei ole ajalist piirangut. Ringkonnakohus oli seisukohal, et sisuliselt on see ajaliselt piiratud, kuna sisseoste kauplusest saab teha konkreetse ajavahemiku järel ja samuti on võimalik pakke saada teatud ajavahemike järel. Kuna
lg 1 seab piirangud ka kokkusaajal olevate asjade osas, siis on sellega piiratud ka kokkusaaja õigusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. D. Denissov palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus vaidlustatud osas rahuldada. Kassaator märgib, et PS § 32 järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning kitsendused sätestab seadus. Vangistusseaduses pole sätestatud piiranguid kinnipeetava isiklike asjade kasutamiseks pikaajalise kokkusaamise ajal. Mõistlik ei saa olla isiklike asjade kasutamise keeld pikaajalise kokkusaamise ajal suuremas ulatuses kui kartseris distsiplinaarkaristuse kandmisel.
Piibli ja religioosse kirjanduse pikaajalise kokkusaamise ajal omamise keelamisega rikutakse kinnipeetava usutalituste täitmise õigust.
lg 3 sellise tõlgendamise korral on kinnipeetaval keelatud omada ka riideid ja ammugi mitte vahetusriideid ega -jalanõusid. Kassaator leiab, et
lg 3 on kas pelgalt informatiivse tähendusega või juhul, kui see piirab kinnipeetava õigust kasutada pikaajalise kokkusaamise ajal isiklikke asju, tuleb kohtul kontrollida normi põhiseaduslikkust. Kassaator leiab, et halduskohtu otsus oli õige osas, milles tema kaebus rahuldati. Aktsepteerides D. Denissovi keeldumist vanglatoidust kokkusaamise ajaks, pidi vangla aru saama, et kokkusaamise ajal sööb kinnipeetav külastaja arvel. Seega mõjutavad vangla toimingud ka D. Denissovi õigusi ja tema poolt kaebuse esitamine oli põhjendatud. Otsitud on väited, et kinnipeetav võis vanglatoidust keelduda ka muudel põhjustel. Saades ühemõtteliselt aru ja aktsepteerides, et D. Denissov tarbib kokkusaamise ajal külastaja toiduaineid, pidi vangla tagama, et külastaja käes on toiduaineid sellises koguses ja valikus, millest piisab kahele inimesele. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hoiul olevate toiduainete väljastamisele kehtivad ajalised piirangud. Küsimus ei puuduta sisseostude tegemist, vaid lattu hoiule antud toiduainete väljastamist.
ei sea mingeid ajalisi piiranguid kinnipeetava isiklike asjade lattu hoiule antud asjade väljaandmiseks. Sellest tulnuks lähtuda ka käesoleval juhul. Tegelikkusele ei vasta vangla väited, et kaebaja ema ei esitanud
lg 1 redaktsiooni kohaselt lubatakse kokkusaajal kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis ei ole kinnipeetavale vanglas keelatud (st
§-s 641 loetlemata asju). Kuna asju võib kaasa võtta kinnipeetavale lubatud asjade kogukaalu ehk 30 kilogrammi piires, ei tohiks edaspidi tekkida olukorda, kus kokkusaaja toit saab otsa ning seda isegi juhul, kui kinnipeetav loobub vangla toidust ja toitub kokkusaaja toiduainetest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
§-s 58 sätestatud piirmäärasid (I). Seejärel analüüsib kolleegium küsimust, kas Tartu Vangla tegutses õiguspäraselt, keelates D. Denissovil pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta muid isiklikke asju peale tualett- ja suitsetamistarvete (II). Viimasena otsustab kolleegium kassatsioonkaebuse taotluste rahuldamise (III). I
lg 1 nägi ette, et kokkusaajal lubatakse kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis on kinnipeetavale vanglas lubatud. Kinnipeetavale lubatud asjade loetelu sätestas
. Halduskohus leidis, et
, milles on fikseeritud kinnipeetavale lubatud asjade sortiment ja kogused, ei sea ajalist piirangut ega näe ette, et loetletud toiduainete kogustest peab kokkusaajatele jätkuma teatud ajavahemikuks. Seetõttu on
lg-t 1 õige tõlgendada selliselt, et kokkusaajal lubatakse kokkusaamisruumi võtta asju kokkusaamise aja kestel kinnipeetavale vanglas lubatud sortimendis ja määratlemata koguses. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtuga, et
§-s 58 nimetatud koguses toiduainete tarbimist ei ole ajaliselt piiratud ning leidis, et sisuliselt tuleneb selline ajaline piirang sätetest, mille järgi võib vangla poes sisseoste teha teatud ajavahemike järel ning ka pakke võib saada üksnes teatud ajavahemike järel. Vastustaja Tartu Vangla on kohtumenetluses väljendanud seisukohta, et
§-s 58 nimetatud koguses toiduainetest peab jätkuma kogu pikaajalise kokkusaamise ajaks ning sisekorraeeskirjas sätestatud kogused on selleks ka piisavalt suured. 12. Halduskolleegium leiab, et
lg 1 ja § 58 koostoimes sisustamisel on eksinud nii ringkonnakohus kui ka vastustaja ning lähtuda tuleb halduskohtu tõlgendusest. VangS § 27 lg-st 1 ning
lg-st 1 ja § 37 lg-st 3 tulenevalt võib kokkusaaja pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta üksnes esemeid ja aineid, mis on kinnipeetavale lubatud. Läbiotsimisel kokkusaajalt leitud vanglas keelatud asjad võetakse ajutisele hoiule ja tagastatakse talle pärast kokkusaamise lõppemist. Vaidlustatud toimingu tegemise ajal kehtinud
määratles kinnipeetavatele lubatud asjade loetelu ning selle lõikes 1 oli sätestatud kinnipeetavale lubatud toiduainete sortiment ja kogused. Asjas on vaidlus selle üle, kas
lg-s 1 sätestatud toiduainete piirkogused kehtisid ka kokkusaaja poolt kokkusaamisruumi kaasavõetavate toiduainete suhtes. Halduskohus leidis, et
lg-t 1 tuleb tõlgendada informatiivse sättena ning kuna selles ei viidata
§-le 58, siis kaasavõetavate toiduainete kogustele piiranguid seatud ei ole. Kolleegium täheldab esmalt, et erinevalt halduskohtu selgitusest on
lg 1 siiski regulatiivne säte, piirates kokkusaamisele kaasavõetavate esemete ja ainete sortimenti. Selles osas tuli lähtuda
§-s 58 sisaldunud loetelust. Küll aga nõustub kolleegium halduskohtuga, et lähtuda ei võinud
§-s 58 sätestatud koguselistest piirangutest. Halduskohus märkis õigesti, et õiguste piiramisel peab säte olema selge ja üheselt arusaadav ning piirangud peavad olema mõistlikud ja eesmärgipärased. Riigikohtu halduskolleegium nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul ei vastaks kokkusaamisele kaasavõetavatele toiduainetele seatud koguselised piirangud
eesmärgile ega oleks proportsionaalsed, mistõttu tuli
lg-t 1 ja § 58 koostoimes tõlgendada selliselt, et
§-s 58 sätestatud kogused ei kohaldunud pikaajalisele kokkusaamisele kokkusaamisruumi kaasavõetavate toiduainete suhtes. Riigikohtu üldkogu märkis
§-s 58 loetletud koguses toiduainetest pidi eeldatavalt kinnipeetavale piisama kuni järgmise sisseostude tegemise võimaluseni või järgmise paki saamise võimaluseni. Kassaator märgib õigesti, et
lg-s 4 sätestatud sisseostude tegemise võimaluse tagamise sagedus ei puutu käesoleval juhul asjasse. Antud asjas on küsimus üksnes vangla poolt hoiule võetud isiklike asjade väljaandmises, mille sagedust
S § 98 lg-le 1 on paki saamise õigus üksnes vahistatutel, mitte aga kinnipeetavatel. Kinnipeetavatel on
lg 1 kohaselt lubatud vanglas omada vaid vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. D. Denissov on kinnipeetav, mitte vahistatu. 13. Kolleegium on seisukohal, et kinnipeetavale lubatud asjade ja ainete koguste suhtes
§-s 58 sätestatud piirangute eesmärk oli esmajoones vältida vangla ülekoormamist kinnipeetavate isiklike asjadega ning eriti piiratud säilivusajaga ja kindlate säilitamistingimustega toiduainete puhul vajadusest tagada nende säilitamiseks sobivate seadmete olemasolu mõistlikku piiri ületavate koguste hoidmiseks. Seejuures tuleb kahtlemata arvestada, et kinnipeetavatele on vanglas tagatud toitlustamine (VangS § 47). Selline eesmärk ei saa aga mõistlikult õigustada pikaajalisele kokkusaamisele kokkusaaja poolt kaasavõetavate toiduainete koguste piiramist, sest elulised asjaolud, millest regulatsioon peaks lähtuma, erinevad oluliselt. Kokkusaajale ei ole ette nähtud toitlustamist vangla poolt, samuti võib pikaaajalisele kokkusaamisele võtta kaasa lapse. On ilmne, et vähemalt mõningad
lg-s 1 sätestatud toiduainete kogused oleksid sellisel juhul ebamõistlikult väikesed ja neist ei piisaks kokkusaajatele kolmeks päevaks. Seetõttu leiab halduskolleegium, et
lg 1 andis kokkusaajale õiguse võtta kokkusaamisruumi kaasa
§-s 58 loetletud esemeid ja aineid mõistlikus koguses. Koguse mõistlikkuse üle otsustab vangla administratsioon igal üksikjuhtumil eraldi. 14. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et ei nõustu Tartu Vangla käsitlusega, mille kohaselt
lg-st 5, mis näeb ette, et kinnipeetaval ja kokkusaajal on keelatud teineteisele üle anda asju, tuleneb, et kinnipeetav, tarvitades kokkusaaja poolt kaasa võetud toiduaineid või süües nendest valmistatud toitu, paneb sellega toime õigusrikkumise. Kolleegium on seisukohal, et
lg 5 sätestab üksnes nõude, et kinnipeetaval ja kokkusaajal ei või pikaajaliselt kokkusaamiselt lahkumisel olla isiklikke asju kaasas rohkem kui kokkusaamisele saabumisel. Sellest nõudest kinnipidamise kontrollimiseks otsitakse kinnipeetav ja kokkusaaja VangS § 27 lg 1 ja
S § 25 lg 2 esimese lause kohaselt on pikaajaline kokkusaamine üks kuni kolm päeva kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Kolleegiumi arvates kuulub ühine söömine samuti kooselu hulka. Lisaks orienteerib sellisele
lg 5 tõlgendusele asjaolu, et Vangistusseaduse järgi peab pikaajaline kokkusaamine toimuma ilma pideva järelevalveta. Seetõttu oleks vanglal võimatu taolisi õigusrikkumisi avastada ja tõkestada, mida on kohtumenetluse käigus möönnud ka Tartu Vangla esindaja. VangS § 66 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab vangla direktor vangla sisekorraeeskirjade täitmise eest vanglas. Kui puudub võimalus teostada järelevalvet kehtestatud piirangust kinnipidamise üle, kaotab piirang igasuguse mõtte. Järelikult ei ole
lg 5 mõte takistada pikaajalise kokkusaamise ajal kinnipeetaval ja kokkusaajal jagamast kokkusaamisruumis sinna kaasavõetud asju, vaid selle eesmärk on tagada, et pärast kokkusaamise lõppu ei satuks kinnipeetava valdusse asju, mis pole tal vanglasse saabumisel kaasas olnud või mis pole soetatud vangla vahendusel.
lg 1 varasema redaktsiooni kohaselt lubati kokkusaajal kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis on kinnipeetavale vanglas lubatud ning
Alates 1. veebruarist 2007 rakendatav
lg 1 redaktsioon näeb aga ette, et kokkusaajal on lubatud kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis ei ole kinnipeetavale vanglas keelatud.
on tunnistatud kehtetuks ning selle asemel tuleb lähtuda §-st 641, mis sätestab kinnipeetavale keelatud esemete ja ainete loetelu. II 17. Pikaajalisele kokkusaamisele kaasavõetavaid asju reguleeriva
lg 3 näeb ette järgmist: "Kinnipeetav võib kokkusaamisele kaasa võtta tualett- ja suitsetamistarbed." Kaebuse kohaselt soovis D. Denissov
lg 3 on kas pelgalt informatiivne säte või siis põhiseadusevastane piirang kinnipeetava õigusele kasutada pikaajalise kokkusaamise ajal isiklikke asju. Kohtud on D. Denissovi kaebuse selles osas jätnud rahuldamata, leides, et
18. Riigikohtu halduskolleegium leiab samuti, et D. Denissovi kaebuse selle osa rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium on seisukohal, et Vangistusseadus (§ 15 jt) tagab piisavalt kinnipeetavale vanglas isiklike asjade omamise ja kasutamise. Vangistuse täideviimise eesmärgi (VangS § 6 lg 1) saavutamiseks ja julgeoleku kaalutlustel (VangS § 66 lg 1) on kinnises vanglas kehtestatud ranged kinnipidamistingimused. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Muu hulgas on sisekorraeeskirjaga nähtud ette piirangud kaasavõetavatele isiklikele asjadele nii seoses viibimisega pikaajalisel kokkusaamisel (
lg 3) kui ka kartseris (
19. Kolleegium on seisukohal, et kinnipidamisrežiimist tulenevad kitsendused vanglas kinnipeetava isiklike asjade viimisele väljapoole kambrit ja kinnipeetavate vabaks liikumiseks ettenähtud kohti, ei ole kehtestatud õigusvastaselt. Kinnipeetava huvi kasutada oma omandit, sh isiklikke asju kõikjal vangla territooriumil, ei kuulu PS § 32 lg 2 kaitsealasse. Kinnipeetavale vanglas lubatud isiklike asjade kasutamine ei pea olema ühetaoliselt lubatud kõigis vangla ruumides. Nagu eelnevalt märgitud, on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks võimalik näha ette erinevad kinnipidamistingimused vangla erinevates osades. Seetõttu ei pea ka pikaajalisteks kokkusaamisteks kasutatavas kokkusaamisruumis lubatud asjade loetelu kattuma kinnipeetavale kartseris lubatud asjade loeteluga. Eelnevast tulenevalt puudub vajadus
Kuivõrd Tartu Vangla tegevus oli kooskõlas
Denissovi kaebus temale pikaajalisele kokkusaamisele isiklike dokumentide ja kirjanduse kaasavõtmise keelamise õigusvastaseks tunnistamise taotluse osas jätta rahuldamata. III
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.