Obsah (5)

§ 92§ 10§ 6§ 93§ 21

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-36-07 19. juuni 2007 Eesist

§ 92

kohaselt menetlusosaliste vahel jaotamisele kuuluvaid menetluskulusid, sealhulgas kulusid õigusabile. Eelkirjeldatud puudused ei mõjuta aga menetlusosaliste õigust taotleda vastaspoolelt enda menetluskulude väljamõistmist. Tallinna Halduskohtu määrusest kaebuse menetlusse võtmise kohta ei järeldu, et kohtuistung kavatseti pühendada üksnes kaebuse sisu kindlakstegemisele. Seega pidi vastustaja olema valmis asja sisuliseks arutamiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebuse ja selle täienduste põhjal ei saanud eeldada, et kaebaja ei soovi kohtuistungit. Kaebuse esitaja ei ole

§ 10

lg-s 33 sätestatut järginud ega märkinud, et nõustub asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Tallinna Halduskohus kajastas ebaõigesti menetluse lõpetamise määruse päises kaebuse sisu. Kaebusest järeldub üheselt, et kohtusse pöördumise eesmärgiks oli saavutada EAS-i poolt kaebaja toetustaotluse rahuldamine. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 12. Komini Teenidusmaja OÜ esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb tunnistada menetluskulude väljamõistmine kaebajalt äärmiselt ebaõiglaseks ja ebamõistlikuks ning jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Halduskohus teavitas kaebajat kaebusest loobumise tagajärgedest ainult kaebaja enda menetluskulude osas. Kaebuse esitaja leiab, et sellises asjas ei ole sedavõrd suured menetluskulud proportsionaalsed. Vastavalt TsMS §-le 147,

§ 10

lg-le 6, § 11 lg 1 p-le 1 ja Riigilõivuseaduse § 56 lg-le 11 moodustab kaebuse väärtus selles asjas 333 kr, mistõttu ei saa menetluskulud ületada kaebuse väärtust 30 korda. Määruskaebuse esitaja palub tunnistada seadusevastaseks ning tühistada ka haldusasja ümbernimetamine ringkonnakohtu poolt. 13. EAS peab määruskaebust tervikuna ebaõigeks ja põhjendamatuks ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Määruskaebusest ei ole võimalik üheselt aru saada, millises ulatuses kaebuse esitaja ringkonnakohtu määruse tühistamist taotleb. Võib vaid oletada, et kaebaja taotleb kohtumääruse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja taotlus tühistada menetluskulude osaline väljamõistmine vastustaja kasuks. EAS on seisukohal, et kohtud on piisavalt põhjendanud nii menetluskulude osalist väljamõistmist kui ka väljamõistetud kulude suurust. Määruskaebuses toodud ebamäärased ja põhjendamatud seisukohad ei anna alust järeldada, et menetluskulude osaline väljamõistmine kaebajalt oleks vastuolus

§ 92lg-s 10 sätestatuga.

Tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 14. Määruskaebuse esitaja palub tühistada ringkonnakohtu määruse osaliselt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ringkonnakohus on ebaõigesti muutnud haldusasja nimetust. Veel palub kaebuse esitaja tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega jäeti rahuldamata Komini Teenindusmaja OÜ taotlus tunnistada kaebusest loobujalt vastaspoole menetluskulude väljamõistmine ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Vaidlustatud ei ole ringkonnakohtu määrust kahjuhüvitise küsimuses ega menetluse lõpetamise otsust. Riigikohtu halduskolleegium ei võta seetõttu seisukohta vastustajalt või tema töötajatelt kahjuhüvitise väljamõistmise võimalikkuse kohta. Menetluse lõpetamise määruses oli kohtuasjana märgitud "Komini Teenindusmaja OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (SA) kohustamiseks täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.06.2006 käskkirja nr 1.1-6/11 ning ühtlasi tunnistada kehtetuks 27.06.2006 otsus nr 1-19-2/9170". Ringkonnakohus muutis seda, leides, et halduskohus on ebaõigesti kajastanud kaebuse sisu. Ringkonnakohtu motiivide kohaselt oli tegemist kaebusega, milles sisaldus

§ 6

lg 2 p 1 kohaselt taotlus EAS-i otsuse nr 1.-19.2/9170 tühistamiseks osas, millega kaebaja ettevõtja starditoetuse taotlus jäi rahuldamata ning

§ 6lg 2 p 2 kohaselt taotlus EAS-i kohustamiseks rahuldada starditoetuse taotlus.

Ringkonnakohtu määruses märgiti kohtuasjaks "Komini Teenindusmaja OÜ kaebus ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (Ettevõtluse Arendamise SA) 27.06.2006 otsuse nr 1.-19.2/9170 osaliseks tühistamiseks ja Ettevõtluse Arendamise SA kohustamiseks kaebuse esitaja starditoetuse taotluse, reg. nr EU23817, rahuldamiseks". Määruskaebuse esitaja leiab, et ebaõiglaste menetluskulude õigustamiseks on ringkonnakohus jätnud kõrvale kaebuse osa, mis puudutab majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirja täitmist. Kaebuse esitaja väidab, et majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirja alusel oli EAS kohustatud Komini Teenindusmaja starditoetuse taotluse rahuldama ning seetõttu tuleks EAS-i otsus nr 1.-19.2/9170 tühistada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et Komini Teenindusmaja OÜ poolt halduskohtule esitatud kaebuse sõnastusest järeldub üheselt, et kaebuse esitaja eesmärgiks oli saavutada EAS-i kohustamine starditoetuse taotluse rahuldamiseks. Ringkonnakohus ei ole muutnud kaebuse esitaja taotlust ning määruses kohtuasja nimetuse ümbersõnastamine ei omanud tähendust kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmisel. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu määruse tühistamiseks selles osas alust.

1. Komini Teenindusmaja OÜ esitas
2. jaanuaril 2007 avalduse kaebusest loobumiseks, millega vastustaja ka nõustus. EAS taotles menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt 16 089,30 krooni ulatuses, millest halduskohus mõistis välja 9212,70 kr põhjendusel, et kuna kohtuistung kestis 10 minutit, siis ei ole menetluskulude väljamõistmine kogu ulatuses põhjendatud. Halduskohus oli seisukohal, et tegemist oli piisavalt keeruka kohtuvaidlusega ning õigusabi kasutamine haldusorgani poolt oli seetõttu põhjendatud. Ringkonnakohus leidis, et määruses menetlusse võtmise kohta märgitust ei saa teha järeldust, et kohtuistung kavatseti pühendada üksnes kaebuse sisu kindlakstegemiseks ning seega pidi vastustaja olema valmis asja sisuliseks arutamiseks kohtuistungil. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et arvestades kaebuse menetlusse võtmise määruse sõnastust, pidi vastustaja olema valmis ka asja sisuliseks arutamiseks kohtuistungil. Kuigi määratud istungi eesmärgiks oli eeskätt kaebuse eseme ning kaebaja eesmärgi välja selgitamine, viitab halduskohtu kaebuse menetlusse võtmise määruse sõnastus ka asjaolude täpsustamise vajadusele.
3. Riigikohtu halduskolleegium leidis
4. aprilli
5. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-92-06, et on väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud

§ 92

lg-s 6 silmas pidada kohtukulusid uues, kitsamas tähenduses, vaid menetluskulusid laiemalt. Seega on kaebusest loobumise korral menetluse lõpetamisel vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmine võimalik. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et menetluskulude väljamõistmine, arvestades kaebuselt makstud riigilõivu suurust (10kr), ei ole võimalik. Kolleegiumi arvates on see seisukoht ebaõige. Õigusabiteenuse maksumus ei sõltu mitte riigilõivu suurusest, vaid kohtuasja keerukusest, töömahust, asja ettevalmistamiseks kulunud ajast jms. Kohus mõistab

§ 93lg 5 kohaselt välja aga üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

17.

§ 21

lg 4 kohaselt on halduskohtul kohustus enne loobumise vastuvõtmist selgitada kaebuse esitajale kaebusest loobumise tagajärgi. Halduskohtu poolt kaebajale antud taotluse plangil kaebusest loobumiseks oli menetluskulude kandmise kohta märgitud teave puudulik, mistõttu võis kaebuse esitaja tõepoolest teha järelduse, nagu jääksid kaebusest loobumisel kaebuse esitaja kanda üksnes tema menetluskulud.

§ 92

lg 6 kohaselt kannab aga kaebuse esitaja kaebusest loobumise korral menetluskulud. Puudulik teave plangil ei saa olla aluseks menetluskulude välja mõistmata jätmiseks.

1. Kolleegium ei nõustu halduskohtu arvamusega, et kohtuasi oli piisavalt keerukas ning seetõttu halduskandja poolt õigusabi kasutamine vältimatu. Riigikohtu halduskolleegium on mitmes eelnevas lahendis selgitanud, et haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamisel ei pruugi kohus haldusekandja menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt haldusekandja kasuks on piiratud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (vt
2. aprilli
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-01,
4. mai
5. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01,
6. detsembri
7. a otsus haldusasjas nr 3-3-175-03,
8. detsembri
9. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-03). EAS on rakendusüksus "Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse" § 14 lõike 2 tähenduses. Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusüksusena on EAS üheks peamiseks ettevõtjatele suunatud toetus- ja arendusprogrammide pakkujaks Eestis.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Starditoetuste andmise või keeldumise otsustamine on EAS-i üks põhitegevusi. Kolleegiumi arvates ei ole antud juhul haldusekandja menetluskulude kaebajalt väljamõistmine põhjendatud. Seejuures arvestab kolleegium asjaolu, et halduskohus ja ringkonnakohus ei ole tuvastanud kaebuse esitaja käitumise pahatahtlikust kaebuse esitamisel ning kohtuistungilt puudumise osas.

1. Neil kaalutlustel tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a määruse ning Tallinna Halduskohtu
4. veebruari
5. a määruse haldusasjas nr 3-06-1417 osas, milles mõisteti Komini Teenindusmaja OÜ-lt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kasuks välja menetluskulud 9212,70 krooni ning jätab vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann