← Eesti

3-3-1-35-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-35-07 Otsuse kuupäev 21. juuni 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi

§ 28

lg 1 p 4 alusel sotsiaalmaana (Sõru sadamas toimuvate mittetulunduslike ürituste läbiviimiseks) munitsipaalomandisse Pärna külas asuvat maaüksust pindalaga 7,5 ha. Taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et maaüksus jääb osaliselt õigusvastaselt võõrandatud maa territooriumile, mille tagastamist soovitakse ning tagastamata jätmine õigustatud subjektile nimetatud alusel oleks põhjendamatu. Vabariigi Valitsuse

  1. augusti
  2. a korraldusega nr 611-k rahuldati Emmaste Vallavolikogu
  3. märtsi
  4. a otsuse alusel esitatud taotlus 2,1 ha suuruse maaüksuse andmiseks munitsipaalomandisse avalikult kasutatava supelranna maana. Munitsipaalomandisse antud maa koosneb osaliselt V. Karbusele veel tagastamata maast. V. Karbus esitas
  5. jaanuaril 2005 Emmaste Vallavalitsusele taotluse Kabeli nr 108 maaüksuse tagastamiseks, arvestades Vabariigi Valitsuse
  6. augusti
  7. a korraldusest nr 611-k tulenevaid piiranguid tagastatava kinnistu suurusele. Emmaste Vallavalitsuse
  8. veebruari
  9. a vastuses teatati V. Karbusele, et Pärna küla Sõru sadama piirkonnas on algatatud detailplaneering ning teavitati teda võimalusest esitada detailplaneeringu menetluses kirjalikke ettepanekuid.
  10. märtsil 2005 esitas V. Karbus halduskohtule kaebuse, milles taotles vallavalitsuse kohustamist maa tagastamiseks vajalike aktide vastuvõtmiseks ja toimingute sooritamiseks. Emmaste Vallavolikogu
  11. aprilli
  12. a otsusega nr 195 kehtestati Pärna külas asuva Sõru sadama II etapi detailplaneering, mis muu hulgas hõlmab osaliselt ka maad, mille tagastamist taotleb V. Karbus. Planeering näeb ette Sõru sadama uue juurdepääsutee rajamise. Detailplaneeringu dokumentatsiooni hulka kuuluvast krundijaotusplaanist (tl 47) nähtuvalt märgiti tagastamistaotlusega maa osas: "
  13. tagastatud Kabeli 108, 1,62 ha;
  14. tagastamata Kabeli 108, 0,16 ha;
  15. tagastamata Kabeli 108, 0,22 ha".
  16. V. Karbus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille palus tühistada Emmaste Vallavolikogu
  17. aprilli
  18. a otsuse. Kaebuse kohaselt on volikogu vaidlustatav otsus võetud vastu eesmärgil kahjustada kaebaja kui maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Kaebaja arvates on detailplaneeringu kehtestamisel rikutud planeerimisseadust ja haldusmenetluse põhimõtteid ning eiratud Vabariigi Valitsuse
  19. märtsi
  20. a korralduses nr 183-k ning
  21. augusti
  22. a korralduses nr 611-k maa tagastamisega seonduvalt sätestatut.
  23. Tallinna Halduskohtu
  24. aprilli
  25. a otsusega haldusasjas nr 3-05-338 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kaebajale oli antud võimalus aktiivselt osaleda detailplaneeringu menetluses (osa võtta aruteludest, esitada ettepanekuid, arvmusi ja vastuväiteid). Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja esindaja ja poeg osalenud detailplaneeringu avalikel aruteludel. V. Karbus on pidanud vallavalitsusega ka läbirääkimisi tagastatava maa piiride osas, kuid kokkulepet ei saavutatud. Kohtu arvates pole rikutud ka haldusmenetluse norme. Detailplaneeringu kehtestamine kui eelmenetlustoiming maa tagastamise menetluses ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Oletuslik ja tõendamata on kaebaja väide, et detailplaneeringu kehtestamisel pole arvestatud õigustatud subjekti soovi maa tagastamiseks.
  26. Apellatsioonkaebuses palus V. Karbus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
  27. Tallinna Ringkonnakohtu
  28. märtsi
  29. a otsusega tühistati halduskohtu otsus ja rahuldati kaebus ning tühistati vallavolikogu vaidlustatud otsus. Kohus mõistis apellandi kasuks välja ka halduskohtus ja apellatsioonimenetluses kantud advokaaditasu ja tasutud riigilõivu kokku 17 690 krooni. Ringkonnakohus leidis järgmist: 1) detailplaneeringu krundijaotusplaanist ja vallavalitsuse
  30. mai
  31. a korraldusest nähtuvalt näeb detailplaneering muu hulgas ette kolme katastriüksuse moodustamise, millest üks ("Kadakanurga") jääb tervikuna ning kaks ("Uus tee" ja "Teeääre") kokku 0,38 ha ulatuses õigusvastaselt võõrandatud maa territooriumile. Vaidlust ei ole selle üle, et detailplaneeringu eesmärk on määrata kindlaks kaebajale tagastamisele kuuluva maa piir selliselt, et talle tagastataks planeeringualal paiknev "Kadakanurga" maaüksus ja jäetakse tagastamata 0,38 ha, mis jääb ülejäänud maaüksuste territooriumile; 2) detailplaneering, millega vähendatakse tagastatava maa piire, ei ole käesoleval juhul käsitatav "planeeringu nõudena"

§ 6lg 1 neljanda lause tähenduses.

Planeeringu kehtestamisel ei ole viidatud planeeringu või maakorralduse nõuetest tulenevale erandlikule vajadusele vähendada tagastatava maa pindala; 3) pärast detailplaneeringu kehtestamist on vallavalitsus vastu võtnud maa tagastamise korralduse ja korralduse maa osaliselt tagastamata jätmise kohta. Neis põhjendatakse maa osaliselt tagastamata jätmist riigimaantee rajamisega (0,16 ha osas) ja teisele isikule kuuluva sidekaabli, elektriliinide ja veetrassi paiknemisega maal ning sellele laieneva muinsuskaitseobjekti ja kavandatava riigimaantee kaitsevööndiga (0,22 ha); 4) avalikust huvist lähtuv vajadus rajada õigusvastaselt võõrandatud maale uus tee ei ole maareformi seaduse kohaselt maa tagastamata jätmise alus.

§ 6

lg-st 3 tulenevalt võib kavandatav ehitis, sh rajatis olla maa tagastamata jätmise aluseks, kui väljastatud on ehitusluba. Käesoleval juhul ehitusluba detailplaneeringu kehtestamise ajal puudus. Planeering on õigusvastane osas, millega vähendati alusetult 0,16 ha ulatuses tagastatava maa suurust. Kuna maanteed ei saa ilma õigustatud subjekti nõusolekuta vaidlusalusele maale rajada, ei ole uut maanteed tervikuna võimalik rajada planeeringus ettenähtud viisil, mistõttu planeeringu kehtestamise otsus tuleb materiaalse õigusvastasuse tõttu tervikuna tühistada; 5) muinsuskaitseobjekti (Sõru kabeliaed) ega kavandatava riigimaantee kaitsevööndi ulatumine õigusvastaselt võõrandatud maale ei ole maa tagastamata jätmise aluseks. Tehnovõrgud ja -rajatised ei takista maa tagastamist, kui nad võimaldavad maa otstarbekohast kasutamist; detailplaneeringu kehtestamise korralduses ei ole põhjendatud, miks rajatised takistaksid kaebajale tagastatava maa otstarbekohast kasutamist. Vallavalitsuse

  1. mai
  2. a korralduses on vaid üldsõnaliselt konstateeritud, et rajatiste olemasolust tulenevad kasutuspiirangud on ulatuslikud ja maatüki otstarbekohane kasutamine ei ole võimalik. Vallavalitsus on jätnud selgitamata, miks kaitsevööndis teatud tööde keelamine välistaks tagastatava maa kasutamise loodusliku haljasmaana. Seetõttu tuleb detailplaneeringu kehtestamise otsus tühistada ka 0,22 ha suuruse maatüki tagastamata jätmise osas; 6) kuna detailplaneeringu kehtestamine oli sisulises vastuolus maareformi seadusega, tuleb kaebus rahuldada sõltumata sellest, kas detailplaneeringu kehtestamisel järgiti menetluskorda. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  3. Emmaste Vallavolikogu kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator leiab järgmist: 1) ringkonnakohus on vääralt hinnanud planeerimismenetluse ja maa tagastamise menetluse omavahelist suhet. Planeerimismenetluse eesmärk polnud kaebaja õiguste rikkumine ega maa tagastamata jätmine, vaid tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huve arvestavad tingimused maakasutuseks ja ehitamiseks Sõru sadama piirkonnas; 2) ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest. Käesoleva kohtuvaidluse esemeks ei ole korraldus maa tagastamiseks ega korraldus maa osaliselt tagastamata jätmiseks (need on hilisemad haldusaktid kui planeeringu kehtestamise otsus). Ringkonnakohus on põhjendamatult hinnanud vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasust maa tagastamisega seonduvatest korraldustest ja nende põhjendustest lähtuvalt; 3) ringkonnakohtu lähenemine planeerimismenetluse ja maa tagastamata jätmise menetluse suhte osas on vastuoluline. Esmalt on ringkonnakohus märkinud, et vaidlustatud planeering on osa maa tagastamise menetlusest. Seejärel aga leidnud, et detailplaneering, millega vähendatakse tagastatava maa pindala, ei ole planeeringu nõudeks tähenduses, mida peetakse silmas

§ 6lg 1 neljandas lauses.

Ringkonnakohus pole viimast seisukohta põhjendanud; 4) ringkonnakohus on vääralt hinnanud kaebajale maa osaliselt tagastamata jätmise põhjendusi. Asjakohatu on Maa RS § 6 lg 3 kohaldamine ringkonnakohtu poolt käesolevas vaidluses. See ei ole asjakohane planeeringu õiguspärasuse hindamisel, kuid võib olla asjakohane maa tagastamata jätmise õiguspärasuse hindamisel, mis pole käesoleva vaidluse objektiks; 5) väär on seisukoht, et tee rajamise vajadus ei anna

alusel õigust jätta maad tagastamata. Ringkonnakohus leidis, et kavandatav rajatis võib olla mittetagastamise põhjuseks vaid siis, kui on antud ehitusluba, mis käesolevas asjas puudus. Olukorras, kus esmajärjekorras kehtestatakse detailplaneering ja alles seejärel saab väljastada ehitusloa, polnud ehitusloa olemasolu võimalik; 6) detailplaneeringu kehtestamise otsuses ei pidanud vallavolikogu põhjendama, miks maa jäetakse tagastamata ja kuidas rajatised (liinid ja trass) takistaksid kaebajal tagastatava maa otstarbekohast kasutamist. Vastavad põhjendused on toodud detailplaneeringu kehtestamise järgselt vastu võetud vallavalitsuse korraldustes.

  1. V. Karbuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et Sõru sadama II etapi detailplaneeringu menetlus on üks osa õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisest, mitte lihtsalt planeerimismenetlus. Seega tuli detailplaneeringu kehtestamisel anda hinnang, kas maa piiride määramine on kooskõlas maareformi õigusliku regulatsiooniga. Ka Emmaste Vallavolikogu kassaatorina tunnistab nende menetluste omavahelist seotust, märkides, et sellise planeeringu kehtestamist on muu hulgas põhjendatud hilisemas vallavalitsuse korralduses, millega otsustati maa osaliselt tagastamata jätmine. Kassaator ei ole suutnud määratleda, mis põhjustab avaliku huvi ja kohaliku elu arengu eelistamist V. Karbuse seadusega garanteeritud õigusele saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maad soovitud ulatuses. Ringkonnakohus ei ole väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Detailplaneeringu seaduslikkuse hindamise aspektist on ringkonnakohus õigesti analüüsinud, millised planeeringuga seotud asjaolud saavad olla maa mittetagastamise aluseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Käesolevas asjas toimub vaidlus Emmaste Vallavolikogu
  3. aprilli
  4. a otsuse nr 195 õiguspärasuse üle. Nimetatud otsusega kinnitati Sõru sadama II etapi detailplaneering. Planeeritav ala hõlmab osaliselt ka maad, mille tagastamiseks on taotluse esitanud omandireformi õigustatud subjekt V. Karbus. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vastu võetud Emmaste Vallavalitsuse
  5. mai
  6. a korraldus nr 128 (Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine) ja
  7. mai
  8. a korraldus nr 116, millega otsustati maa osaline tagastamata jätmine ja kompensatsiooni määramine. Haldusasja lahendamisel on tõusetunud küsimus sellest, mil määral on võimalik kohalikul omavalitsusel lahendada detailplaneeringu menetluse käigus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või tagastamata jätmisega seotud küsimusi ja milline on selliste otsustuste siduvus maa tagastamise otsustamisel.
  9. PlanS § 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimisseadusest ei tulene, et keelatud on sellise ala detailplaneerimine, mille suhtes on esitatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotlus või toimub maa tagastamise menetlus. Seda pole välistanud ka kohtupraktika, kuid kolleegium on oma senises praktikas väärtustanud vajadust arvestada kõrvuti planeerimismenetluse nõuetega ka maa tagastamise õigustatud subjekti huve (halduskolleegiumi
  10. oktoobri
  11. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-05).

§ 3

lg 1 kohaselt tagastatakse või kompenseeritakse maareformi käigus endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa. Vastavalt halduskolleegiumi varasematele seisukohtadele on maareformi eesmärk eeskätt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine (vt näiteks halduskolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-05 ja
  3. märtsi
  4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-102-06, p 20), millest munitsipaliseerimine või maa riigi omandisse jätmine moodustab erandi.
  5. Detailplaneeringu eesmärgid on sätestatud PlanS § 9 lg-s 2 ja nende hulka ei kuulu maa tagastamise või tagastamata jätmise otsustamine.

§ 6

lg-st 1 järeldub, et maa tagastamise otsustamisele eelnevalt võidakse küll läbi viia detailplaneerimine, mis puudutab ka maa-ala, mille tagastamist õigustatud subjekt taotleb. Samuti võimaldab maareformi seaduse regulatsioon, et seadusega kooskõlas toimuva planeerimismenetluse tulemusena tagastatakse maad tagastamisele kuuluvast väiksemas või suuremas ulatuses ning et maa tagastamine võib toimuda detailplaneeringu alusel. Seejuures ei toimu aga maa tagastamise või tagastamata jätmise otsustamine planeerimismenetluse käigus, vaid maa tagastamise menetluses vastavalt maareformi seadusele ja selle alusel antud aktidele ning planeerimismenetluses ei saa võtta seisukohta, millises ulatuses maa õigustatud subjektile tagastamata jääb. Maa tagastamise menetluse tulemusena antava korralduse sisule on sätestatud nõuded Vabariigi Valitsuse

  1. veebruari
  2. a määrusega nr 36 kehtestatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktis 57, mis näeb muuhulgas alapunktis 12 ette, et valla- või linnavalitsuse korralduses maa tagastamise kohta märgitakse tagastamisest keeldumise põhjus viitega maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 vastavale punktile.
  3. Vastavalt vaidlusaluse detailplaneeringu seletuskirjale on planeeringu eesmärgiks "planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; planeeritaval maa-alal ehitusõiguse koos hoonestustingimustega määramine; ehitiste arhitektuurinõuete seadmine; sadama liikluskorralduse määramine; tehnovõrkude ja rajatiste põhimõttelise lahenduse planeerimine; kinnisomandi kitsenduste määramine." Emmaste Vallavolikogu
  4. aprilli
  5. a otsuse nr 195 punktis 1 märgiti. "Kehtestada Pärna külas asuva Sõru sadama II detailplaneering vastavalt juurdelisatud plaanile". Planeeringu dokumentide hulgas oleval krundijaotusplaanil (tl 47) on tagastamistaotlusega maa osas käsikirjaliselt märgitud järgmist: "
  6. tagastatud Kabeli 108, 1,62 ha;
  7. tagastamata Kabeli 108, 0,16 ha;
  8. tagastamata Kabeli 108, 0,22 ha". Ringkonnakohus on teinud õige järelduse, et vaidlustatud detailplaneeringu eesmärk oli muu hulgas kindlaks määrata tagastatava maa piir ning koos sellega ka kaebajale tagastamata jääv maa. Kolleegium leiab, et detailplaneeringu menetluse käigus polnud kohalikul omavalitsusel õigust võtta seisukohta tagastamata jääva maa kindlaksmääramise osas. Sellise otsustuse tegemiseks tuleb hinnata maa tagastamise võimalikkust kompleksselt, sealhulgas välja selgitada mittetagastamise aluste olemasolu ning vajadusel lahendada ka

§ 6lg 1 kohaldamise küsimus.

  1. Kuna kolleegiumi hinnangul on kohalik omavalitsus planeerimismenetluses siduvalt otsustanud küsimuse, mis ei saanud olla lahendatav planeerimismenetluses, on kehtestatud detailplaneering õigusvastane. Seetõttu ei ole asjakohased ringkonnakohtu seisukohad maa tagastamata jätmise sisulist põhjendatust ja vastavate otsustuste motiveeritust puudutavas osas ning kolleegium ei pea vajalikuks käsitleda kassatsioonkaebuse vastavaid väiteid.
  2. Eeltoodud põhjustel jääb Emmaste Vallavolikogu kassatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
  3. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 10 krooni ja esimese astme kohtu menetluses advokaaditasu 7670 krooni. Apellatsiooniastmes on tasutud riigilõivu 10 krooni ja advokaaditasu 14 171 krooni ja 80 senti, kusjuures apellatsiooniastmes tasutud advokaaditasu hõlmas ka esialgse õiguskaitse küsimuses esitatud määruskaebusega seotud kulud. Ringkonnakohus pidas apellatsiooniastmes kantud advokaadikulu osaliselt põhjendatuks ja mõistis kaebaja kasuks välja 10 000 krooni. Lisaks mõisteti välja esimese astme kohtus kantud advokaaditasu ja riigilõiv, kõik kokku 17 690 krooni. Kassatsioonimenetluses ei ole täiendavaid taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks esitatud. Seega kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele V. Karbuse kasuks vastavalt ringkonnakohtu otsusele. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.