3-3-1-24-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-24-07

1. juuni 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Meelis Krautmanni kaebus AS Falck Eesti
2. mai
3. a viivistasu otsuse nr VTO 087872 ning Tallinna Transpordiameti
4. juuli 2005 teatise nr 5-4/05/3209 tühistamise nõudes Tallinna Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a otsus haldusasjas nr 3-05-665 Meelis Krautmanni kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
7. jaanuari
8. a otsus haldusasjas nr 3-05-665 kohtukulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kohtukulud jätta menetlusosaliste kanda. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus jõusse. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. AS Falck Eesti
10. mai
11. a viivistasu otsuse nr VTO087872 kohaselt parkis M. Krautmann Maksu- ja Tolliameti poolt kasutusrendi lepingu alusel kasutatava sõiduauto Renault, registreerimisnumbriga 134 MDT
12. mail 2005.a kell 11.05 G. Otsa tänaval tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Otsusest nähtuvalt parkis sõiduk kesklinna tariifiga südalinna tsoonis.
13. M. Krautmann vaidlustas otsuse Tallinna Transpordiametis. Tallinna Transpordiameti
14. juuli
15. a teatise nr 5-4/05/3209 kohaselt jäeti vaie rahuldamata.
16. M.Krautmann vaidlustas AS Falck
17. mai 2005.a viivistasu otsuse nr VTO087872 ja Tallinna Transpordiameti
18. juuli
19. a teatise nr 5-4/05/3209 Tallinna Halduskohtus ning taotles eelnimetatud otsuse ja teatise tühistamist. Kaebuse motiivide kohaselt puudus viivistasu määramiseks õiguslik alus. Kaebaja leidis, et Liiklusseaduse § 502 lg-s 1 ei ole kehtestatud viivistasu määramist ebaõige parkimistasu määra kasutamisel. Käesoleval juhul on otsus koostatud motiivil, et parkimistasu on jäetud maksmata. Kaebuse kohaselt puudub vaidlus selles, et pargitud sõidukil oli parkimistasu tasutud, kuid parkimistasu määr ei vastanud sellele parkimisalale kehtestatud parkimistasu määra suurusele. Kaebuse esitaja poolt kasutatud sõiduk oli pargitud kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsooni, kus Tallinna Linnavolikogu
20. jaanuari
21. a määruse nr 9 " Parkimistasu kehtestamine" (muudetud ja täiendatud Tallinna Linnavolikogu
22. juuni
23. a määrusega nr 22,
24. detsembri
25. a määrusega nr 46,
26. jaanuari
27. a määrusega nr 7 ,
28. juuni 2005.a määrusega nr 26,
29. juuni
30. a määrusega nr 42,
31. detsembri
32. a määrusega nr 67) punkti 6.2.
33. viivistasu määramise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt oleks tulnud kohaldada maksumäära 6 krooni iga kuni 15 minuti parkimise eest ( va esimesed 15 minutit). Kaebaja tasus mobiilsideoperaatori vahendusel aga ekslikult poole vähem, so iga 15 minuti parkimise eest 3 krooni. Eelnimetatud tariifi alusel parkimine algas
34. mail
35. a kell 10.24 ning lõppes samal päeval kell 14.
36. Viivistasu otsus koostati kell
38. Kaebaja väitis, et ebaõige parkimistasu määra rakendamisel parkimistasu vähemmaksmise võrdsustamine parkimistasu mittemaksmisega oleks võimalik üksnes seaduses sõnaselge sätestamise kaudu. Käesoleval juhul ei ole Liiklusseaduses (LS) ebaõige maksumäära rakendamisest tulenevaid tagajärgi eraldi esile toodud. Ebaõige maksumäära rakendamisest tuleneva parkimistasu vähemmaksmise võrdsustamine parkimistasu mittemaksmisega viiks võrdsusõiguse rikkumiseni. Vaide läbivaatamisel ei ole hinnatud kaebaja väidet viivistasu otsuse õigusliku aluse puudumise kohta. Kaebaja leidis, et vaideotsus peab olema põhjendatud, mis hõlmab ka vaide esitaja asjakohastele väidetele vastamist.
39. Tallinna Halduskohtu
40. oktoobri 2005.a määrusega haldusasjas nr 3-1060/2005 rahuldati M.Krautmanni esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati AS Falck Eesti
41. mai
42. a vaidlustatud viivistasu otsuse täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna kohtutäituri
43. oktoobri 2005.a ekirjast nähtuvalt ei olnud nimetatud määruse täitmine võimalik, kuivõrd vaidlustatud otsusega määratud viivistasu 480 krooni, samuti kohtutäituri tasu 295 krooni ning täitekulu 118 krooni tasus kaebaja
44. augustil 2005.a
45. AS Falck Eesti ja Tallinna Transpordiameti vastuses kaebusele leiti, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustajad väitsid, et parkimistasu ettenähtust väiksemas määras tasumise käsitlemine samaväärselt täielikult parkimistasu maksmata jätmisega ei ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes ei saa nõuda erinevate juhtumite ebavõrdset kohtlemist. Ebaõiget tariifi kasutades oli parkimisel tasumata parkimistasu kokku 6 krooni ulatuses. Käesolevat juhtu oli võimalik käsitleda tasutud parkimisaja ületamisena.
46. Kohtuistungil Tallinna Halduskohtus täiendas kaebaja kaebuse motiive, selgitades, et parkimis- ja viivistasule laienevad maksuõiguse üldpõhimõtted, sh topeltmaksustamise vältimise põhimõte. Mitmekordne maksustamine peab sõnaselgelt tulenema seadusest. Liiklusseadus ei näe ette topeltmaksustamise võimalust. Kaebaja maksis parkimistasu ka pärast viivistasu määramist. Liiklusseaduses puudub enammakstud maksusumma tagastamise süsteem, samuti regulatsioon maksusumma määramisel maksukohustust vähendavate asjaolude arvestamise kohta.
47. Tallinna Halduskohtu
48. jaanuari 2006.a otsusega M. Krautmanni kaebus rahuldati. Kohus tühistas AS Falck Eesti
49. mai 2005.a viivistasu otsuse nr VTO 087872 ja Tallinna Transpordiameti
50. juuli 2005.a teatise. Kohus Tegi Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse hüvitada kaebuse esitajale õigusevastaste haldusaktidega tekitatud kahju summas 893 krooni. Kohtu põhjenduste kohaselt parkimistasu ebaõiges määras tasumist ei saa võrdsustada parkimistasu mittemaksmisega. LS § 502 lg 1 ei näe ette viivistasu määramist parkimistasu ebaõiges määras tasumise korral. Parkimise eest mobiilse tasumise korral arvestatakse parkimistasu kliendi arvelt maha iga 15 minuti järel kuni parkimisaja lõpuni. Kaebuse esitaja parkis sõidukit antud kohas
51. mail 2005.a kella 10.24-st kuni 14.56-ni ja tasus selle eest mobiilsideoperaatori vahendusel. Mobiilse parkimise kontrollimisel kell 11.05 oli ilmne, et parkimise eest on tasutud ning selle eest tasumine jätkub, kuigi madalama tasumääraga. Ebaõige maksumäära rakendamisest tingitud parkimistasu vähemmaksmise võrdsustamine parkimistasu mittemaksmisega ei tulene seadusest ja võib tekitada isikute põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. Parkimistasu on kohalik maks. Viivistasu on parkimistasu maksmata jätmise korral määratav rahaline kohustus, mitte aga karistus (trahv). Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama maksuobjektiga. Kohaldatavad on maksuõiguse üldpõhimõtted, sh topeltmaksustamise vältimise põhimõte. Käesoleval juhul tõi viivistasu määramine kaasa maksuobjekti topeltmaksustamise ja viivistasu otsus kuulub tühistamisele ka sellel põhjusel.
52. AS Falck Eesti ja Tallinna Transpordiamet esitasid Tallinna Halduskohtu
53. jaanuari 2006.a kohtuotsusele apellatsioonkaebused, milles taotlesid halduskohtu vaidlustatud lahendi tühistamist ning M. Krautmanni kaebuse rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebuste põhistuste kohaselt kohaldas Tallinna Halduskohus vääralt materiaalõigust ning rikkus oluliselt menetlusõigust. Apellandid leidsid, et kohus jättis vääralt kohaldamata LS § 502 lõike 1 punktid 1 ja 2 ning asus ekslikule seisukohale, et viivistasu määramiseks puudub alus olukorras, kus parkimistasu on makstud ettenähtust madalama tariifi alusel. Viivistasu määramise hetkeks oli kaebajal tasumata parkimistasu 6 krooni ulatuses ning parkija oli ületanud tasutud parkimisaega 9 minuti võrra. Seega saab konkreetsel juhul viivistasu määramise otsuse alusena käsitleda LS § 502 lg 1 punkti
54. Liiklusseaduse § 502 ei nimeta parkimistasu tasumist ettenähtud määrast väiksemas määras viivistasu määramise iseseisva alusena, kuid selleks puudub ka vajadus, sest taoline juhtum on hõlmatud LS § 502 lõike 1 punktidega 1 ja 2 . Põhjendamatu on seisukoht, et käesoleval juhul on viivistasu määramine viinud isikute ebavõrdse kohtlemiseni. Kaebajat on koheldud võrdselt kõigi teiste isikutega, kellele viivistasu on määratud - kohaldatud on ühetaolist viivistasu 480 krooni. Isikuid, kes maksavad parkimistasu ettenähtust vähemas määras, tuleb kohelda võrdselt nende isikutega, kes jätavad parkimistasu üldse maksmata. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta kohaldas käesoleva vaidluse lahendamisel topeltmaksustamise vältimise põhimõtet. Menetlusõiguse rikkumine seisnes selles, et kohtu otsus ei ole motiveeritud, sisuliselt pole põhjendatud vastustajate seisukohtadega mittearvestamist. Kohtu otsus ei ole järgitav.
55. M. Krautmanni vastuses apellatsioonkaebustele leitakse, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastuses väidetakse, et parkimistasu maksmist ebaõiges määras ei saa samaaegselt käsitleda parkimistasu maksmata jätmise ja tasutud parkimisaja ületamisena. Seadusandja on need juhtumid sõnaselgelt lahus hoidnud. Konkreetsel juhul võivad esineda parkimisaja ületamise tunnused üksnes aritmeetilisel, mitte aga õiguslikul lähenemisel. Halduskohus on õigesti leidnud, et parkimiskontrolöril puudus alus teha parkimistasu ümberarvestus kõrgema määra järgi ning lugeda parkimisõigus lõppenuks kell 10.
56. Viivistasu määramise teokoosseisu täitmiseks peavad üksikjuhtumi faktilised asjaolud täies ulatuses langema kokku koosseisu elementidega. Käesoleval juhul on tegemist parkimistasu maksmisega mobiilsideoperaatori vahendusel. Sedalaadi juhtumite ettenägemisel tulnuks välistada isikute ebavõrdne kohtlemine ning topeltmaksustamine. Puudub pärast viivistasu määramist makstud parkimistasu summade tagastamissüsteem või parkimistasu maksmist peatav süsteem. Tagajärgede ebavõrdsus välistab väiksemas määras parkimistasu maksmise võrdsustamise parkimistasu mittemaksmise või tasutud parkimisaja ületamisega. Eesti maksuõiguse süsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Parkimistasu on kohalik maks. Topeltmaksustamise vältimise põhimõte tuleneb ühetaolise maksustamise põhimõttest ning viimane PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhimõttest. Maksuõiguse põhimõtted kehtivad ja toimivad sõltumata sellest, kas Liiklusseadus seda ette näeb. Topeltmaksustamine võib toimuda üksnes erandlikel juhtudel, kui see on sõnaselgelt seadusega sätestatud. Sõnaselge lubatava topeltmaksustamisega oleks tegemist siis, kui viivistasu koosseisude hulgas oleks ette nähtud viivistasu määramine ettenähtust väiksemas määras parkimistasu maksmise korral. Menetlusõiguse rikkumise osas on apellantide väited põhjendamatud. Vastustaja asus seisukohale, et mõlemas kohtuastmes kantud kohtukulud tuleb jätta apellandi kanda. AS Falck Eesti võttes halduslepingu alusel endale viivistasu määramisega seonduvad ülesanded, peab arvestama ka selle ülesande täitmisega kaasnevate kulutustega.
57. Tallinna Ringkonnakohtu
58. jaanuari 2007.a otsusega haldusasjas nr 3-05-665 tühistati Tallinna Halduskohtu
59. jaanuari 2006.a otsus ja tehti asjas uus otsus. M. Krautmanni kaebus jäeti rahuldamata. Kaebajalt mõisteti AS Falck Eesti kasuks viimase poolt kantud kohtukulud summas 1888 krooni. Ringkonnakohus leidis järgmist: 1) juhul, kui parkimistasu on tasutud mobiilsideoperaatori vahendusel väiksema määra alusel, on tasutud parkimisaeg viivistasu koostamise ajaks ületatud ja viivistasu otsuses tuleb märgistada teine lahter ning viivistasu otsuse aluseks on LS § 502 lg 1 p
60. Seega on vaidlustatud viivistasu otsus vormiveaga, sest sisaldab viite ebaõigele viivistasu määramise alusele. See asjaolu ei too aga kaasa viivistasu otsuse tühistamist; 2) parkimiskontrolöril on õigus kontrollida, kas parkimistasu on pargitud aja eest makstud kehtestatud määra alusel ning tasutud parkimisaja ületamisel määrata viivistasu; 3) on õige, et topeltmaksustamise vältimise või piiramise nõue on kohaldatav kõigi maksuliikide puhul. Käesoleval juhul pole aga tegemist topeltmaksustamisega. Viivistasu näol on tegemist parkimistasu kui kohaliku maksu tasumata jätmise korral määratava ühekordse rahalise kohustusega, mitte iseseisva maksuga. Viivistasu on maksuõiguslik kõrvalkohustis. Seepärast ei oma tähtsust, et parkimistasu võeti kaebaja arvelt maha ka pärast viivistasu otsuse tegemist; 4) mõningane ebavõrdne kohtlemine ilmneb parkimiskorra rikkujate osas, kes maksavad parkimise eest mobiilside operaatori vahendusel ja nende osas, kes tasuvad parkimise eest näiteks parkimispiletiga, sest esimesel jätkub parkimistasu maksmine vaatamata viivistasu määramisele. Selline ebavõrdne kohtlemine on õigustatav tehnilise võimatusega tagada, et viivistasu otsuse tegemise korral parkimistasu automaatne mahaarvestamine lõpeks. Mõistlik pole parkimistasu puhul ette näha ka maksutagastusi. Isikul endal on võimalik ebavõrdset kohtlemist õiguspäraselt käitudes vältida ning seetõttu pole alust lugeda kirjeldatud ebavõrdset kohtlemist lubamatuks; 5) halduskohtul puudus alus kaebajale kahju hüvitamiseks ettekirjutuse tegemiseks, sest kahju hüvitamise nõuet kaebaja kohtule ei esitanud.
61. Ringkonnakohtu otsusele esitas kassatsioonkaebuse M. Krautmann. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
62. Kassaator taotleb Tallinna Ringkonnakohtu
63. jaanuari
64. a otsuse tühistamist ning Tallinna Halduskohtu
65. jaanuari 2006.a otsuse jõussejätmist. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud Liiklusseaduse § 502 lõiget
66. Nimetatud lõikes on sätestatud viis viivistasu määramise alust, eristades parkimise maksmata jätmist, tasutud parkimisaja ületamist, parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohast täitmist ning paigaldamist. Viivistasu otsuse koostajal puudub õigus sisustada viivistasu määramise aluse koosseisulisi tunnuseid asjaoludega, mida konkreetses erikoosseisus ei kirjeldata. Halduskohus on põhjendatult ja kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega leidnud, et käesolevas asjas puudub õiguslik võimalus LS § 502 laiendavaks tõlgendamiseks. Maksuõiguses ei ole üldjuhul lubatud seaduse tõlgendamine maksumaksja kahjuks, st. maksukoormust suurendavalt; 2) viivistasu näol on tegemist maksu ühepoolse kindlaksmääramisega seaduses sätestatud määras. Viivistasu võib vaadelda kui parkimistasu asendavat kohustist, kuid sellel on parkimistasule omased eesmärgid, tunnused ja tagajärjed; 3) parkimistasu maksmisel pärast viivistasu otsuse koostamist kaasnes olukord, kus parkimise õiguse eest maksti viivistasu, kuid maksti ka jätkuvalt parkimistasu mobiilsideoperaatori vahendusel. Sellega on parkimist tasulisel parkimisalal maksustatud mitmekordselt; 4) meelevaldne ja tõenditele mitterajanev on kohtu järeldus, et tehniliselt on võimatu tagada parkimistasu automaatse mahaarvestamise lõppemist viivistasu otsuse koostamisel: 5) ringkonnakohtu põhjendused ebavõrdse kohtlemise osas ei õigusta kaebuse esitaja ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste parkimistasu mittemaksjatega. Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu tagajärgedele, mida on ebavõrdse kohtlemise juures rõhutanud kassaator. Käesoleval juhul on mobiilsideoperaatori vahendusel ebaõiges määras parkimistasu maksnud isikute viivistasu määramisest tingitud tagajärjed rahaliselt suuremad võrreldes isikutega, kes näiteks ei ole parkimistasu üldse maksnud ; 6) kohtukulude kandmine olukorras, kus kohtusse pöördumise tingisid vaidemenetluse olulised vormivead, on kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
67. Tallinna Transpordiameti vastuses leitakse, et kassatsioonkaebus on alusetu. Vastustaja nõustub ringkonnakohtu kasseeritud otsusega. Vastustaja väitel ei ole tegemist topeltmaksustamisega. Vastasel korral kujuneks maksuõiguses välja olukord, kus isik, kes jätab maksu maksmata, peaks tasuma ainult määratud sanktsiooni summa ning maksu ennast mitte. Viivistasu määramise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu
68. jaanuari 2003.a määruse nr 9 kehtinud redaktsiooni kohaselt ei olnud võimalik määrata väiksemat viivistasu kui faktiliselt määrati. Viivistasude diferentseerimise (mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaja ületamise juhtudel) nägi Tallinna Linnavolikogu ette osundatud määruse punktis 9.6 alates
69. augustist 2006.a . Vastustaja on seisukohal, et kohtukulude jaotus on õiglane. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
70. Kolleegium nõustub kaebaja seisukohaga, et Liiklusseaduse § 502 lg 1 ei määratle formaalselt sellist teokoosseisu, mis tingis kaebaja suhtes viivistasu kohaldamise. Samas on ilmne, ja selles puudub vaidlus, et tasudes mobiilsideoperaatori kaudu ebaõige tariifi alusel, on parkija tasunud parkimistasu nõutavast vähem. Liiklusseaduse § 502 lg 2 näeb parkimistasu mittekohase tasumise tagajärjena viivistasu määramise. Kolleegium leiab, et ka käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades on viivistasu määramine põhjendatud ja õiguspärane. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et käesoleva asja eripära arvestades saab olemuselt lähimaks ja kohaldamisele kuuluvaks lugeda LS § 502 lg 1 punktis 2 nimetatud alust, so tasulise parkimisaja ületamist. Viivistasu näol ei ole formaalselt ega ka materiaalselt tegemist karistusega. Seetõttu ei kuulu siin kohaldamisele karistusõiguse põhimõtted ning formaalselt määratletud täpse teokoosseisu puudumine või selle teokoosseisu ebarahuldav formuleerimine ei välista iseendast maksuõigusliku tagajärje saabumist. Kolleegiumi arvates pole siin tegemist ka seaduse tõlgendamisega maksumaksja kahjuks, so maksukoormust suurendavalt. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, kas ja kui palju oleks parkija olnud kohustatud parkimistasu maksma. Kolleegium ei pea võrdsuspõhimõtte rikkumiseks olukorda, kus parkijale, kes on tasunud parkimistasu ebaõiges määras ning isikule, kes parkimistasu üldse pole tasunud, määratakse viivistasu ühesuguses suuruses. Selliste isikute ühetaoline kohtlemine võib teatud juhtudel olla küll käsitletud võrdsusõiguse riivena, kuid kohus peab haldusmenetluse ökonoomia ja operatiivsuse seisukohast viivistasu määramisel sellist ebavõrdset lähenemist eesmärgipäraseks ning arvestades riive vähest intensiivsust, ka proportsionaalseks. Eelnev ei välista aga kohaliku omavalitsuse õigust vajaduse korral vastavalt LS § 502 lg-le 6 kehtestada viivistasu diferentseeritud määrad. Selliste määrade kehtestamine on kohaliku omavalitsusüksuse volikogu otsustusdiskretsioon.
71. Õige on samas kassaatori väide, et õiguslikult pole lahendatud olukord, kus parkimiskorra rikkumise eest määratakse viivistasu ja samaaegselt maksab parkija edasi ka parkimistasu mobiilsideoperaatori vahendusel. Oleks ootuspärane, et viivistasu määramise hetkest lõppeks tasu arvestamine mobiilsideoperaatori kaudu. Kohus ei välista ka muid viise, mis välistaksid isiku poolt lisaks viivistasule täiendavate kohustuste kandmise või tagaksid parkimisest tulenevate kohustuste arvestamise kogumis. Samas on kolleegium seisukohal, et eelnimetatud asjaolu ei oma määravat tähendust käesoleva asja lahendamisel, so viivistasu otsuse õiguspärasuse üle otsustamisel. Vaidluse esemeks selles asjas ei ole ega saagi olla pärast viivistasu määramise otsust makstud parkimistasu tagastamisnõue.
72. Kassaator on vaidlustanud ringkonnakohtu otsuse ka kohtukulude osas, leides, et kaebaja suhtes on äärmiselt ebaõiglane kohtukulude kandmine olukorras, kus kohtusse pöördumise tingisid vaidemenetluse olulised vormivead. Kolleegium ei pea kassaatori eelnimetatud põhjendusi määravateks. Samas kolleegium siiski tühistab ringkonnakohtu otsuse kohtukulude osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kohtukulud poolte kanda. Kolleegium põhjendab oma otsust asjaoluga, et AS Falck Eesti ( hoolimata oma eraõiguslikust vormist) osaleb menetluses seoses halduslepingu alusel omandatud haldusülesande täitmisel tekkinud vaidluse lahendamisega. Põhimõtteliselt on õige ringkonnakohtu väide, et tähendust ei oma see, millised on linna ja teenust osutava vastustaja lepingulised suhted. Kolleegiumi arvates on aga oluline see, et AS Falck Eesti täidab haldusülesannet, mis on AS Falck Eesti üks põhitegevusi. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Kolleegium möönab, et haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib lisaks eelnevale arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid. Käesolev vaidlus nendele tunnustele ei vasta ning seetõttu ei ole vältimatu professionaalse õigusabi kasutamine. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused menetluskulude väljamõistmiseks AS Falck Eesti kasuks.
73. Muus osas jääb kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kautsjon kuulub tagastamisele. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque