RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 60 lg 1 ja § 61 lg 2 alusel hageja kasuks välja elatusraha 1345 krooni kuus alates

1. detsembrist
2. a kuni
3. detsembrini
4. a ja 1500 krooni kuus alates
5. jaanuarist
6. a kuni hageja õpingute lõpetamiseni Eesti Mereakadeemia Merekoolis 2006.-
7. õppeaastal (kooli lõpetamise aeg on
8. aasta juuli). Maakohus tuvastas, et kostja maksis hagejale elatist viimati
9. aasta mais.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. aastal oli elatise miinimumsumma 1345 krooni ja alates
2. jaanuarist
3. a on elatise miinimumsumma 1500 krooni. Elatise miinimumsumma peaks katma lapse hädapärased kulutused. Vaidlusaluses asjas puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Arvestada tuleb sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

§ 61

lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ning seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav. Ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Elatise miinimumsummast väiksema summa maksmine on

§ 61

lg 6 järgi õigustatud vaid siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

§ 61

lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla poole kuupalga alammäärast, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse kasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada. Kostja esindaja selgituse kohaselt on kostjal lukksepp-puusepa eriala ja ta ei suuda leida hästitasustatavat tööd. Vaidlusaluses asjas ei halvenda elatise väljamõistmine kostja teiste laste heaolu, sest kostja esindaja selgituste kohaselt peab teisi lapsi ülal kostja abikaasa ning kostja ei ole pere ülalpidamisse midagi panustanud. Arvestada tuleb ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel elatist, maksab sellelt tulumaksu. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada piisavalt ülalpidamist ka siis, kui vanemad elavad lahus. 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Viru Ringkonnakohus tühistas 6. detsembri 2006. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu järeldus elatise väljamõistmise põhjendatuse kohta ei ole kooskõlas seadusega ega asja materjalidega. Kostja on võetud töötuna arvele 12. septembril 2005. a ja tunnistatud töötuks alates 15. maist 2006. a. Kostja peres kasvab veel kolm last, kes on sündinud aastatel 1993, 1999 ja 2002. Asja materjalidest nähtub, et hageja saab vastavalt Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna 29. märtsi 2005. a tõendile toitjakaotuspensioni 820 krooni. Hageja on seda ka ise tunnistanud.

§ 61

lg 6 järgi võib kohus jätta muu hulgas elatise välja mõistmata, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Töötu staatus, kolme alaealise lapse olemasolu ja see, et hageja saab toitjakaotuspensioni, on mõjuvateks põhjusteks, mis annavad võimaluse jätta elatis

§ 61lg 6 p-de 2 ja 3 alusel välja mõistmata.

Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et maakohus suurendas haginõuet hageja kirjaliku avalduseta. Hagiavalduse ja kohtuistungil hageja antud seletuste kohaselt soovis ta elatise väljamõistmist miinimumsummas. Selles summas (

1. aastal 1345 krooni ja
2. aastal 1500 krooni) on kohus elatise ka välja mõistnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 61

lg 6 p 2 ja 3, kui leidis, et asjas ilmnenud mõjuvate põhjuste tõttu tuleb jätta elatis välja mõistmata. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et hagejal on endal piisav sissetulek, sest ta saab toitjakaotuspensioni. Ringkonnakohus ei arvestanud, et hageja ema on töövõimetu ning seega on tal seaduslik takistus oma lapse ülalpidamiseks. Samuti jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et kostja teisi lapsi peab täielikult ülal nende ema. Ei ole ühtegi seaduslikku takistust, mis ei võimaldaks kostjal töötada. Töövõimelise lapsevanema isiklik mugavus, saamatus vms sobiva töö leidmisel ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, et jätta elatis välja mõistmata. Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 669 lg 1 p 5, kui jättis otsuse olulises ulatuses põhjendamata.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et ringkonnakohus on teinud asjas seadusliku ja põhjendatud otsuse ning palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.
2. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja oma kirjalike seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tulenevalt TsMS § 692 lg 5 teisest lausest tuleb lisaks ringkonnakohtu otsusele tühistada ka maakohtu otsus ja asi tuleb saata uueks arutamiseks Viru Maakohtule.
4. Hageja on esitanud nõude kostja vastu elatise saamiseks

§ 60lg 2 alusel.

Selle sätte kohaselt on vanem kohustatud oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Asjas on tuvastatud, et kostja täitis hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult kuni 2005. aasta maini. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on täisealisel lapsel

§ 63

lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt kohtu kaudu elatist, lähtudes

§-s 61 sätestatust. 11. Vastavalt

§ 61

lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Üldreeglina ei tohi

§ 61

lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nn elatise miinimummäära). Vaadeldavas asjas nõuab hageja kostjalt elatist selle miinimummääras (arvestades 2005. aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära). Erandina sätestatakse kohtule võimalus vähendada elatise suurust alla

§ 61

lg-s 4 märgitud elatise miinimummäära

§ 61lg-tes 5 ja 6 märgitud alustel.

12. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 61

lg 6 p 2 ja 3, leides, et asjas ilmnenud mõjuvate põhjuste tõttu tuleb jätta hageja nõue rahuldamata.

§ 61

lg 6 p-de 2 ja 3 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla

§ 61

lg-s 4 nimetatud suuruse (elatise miinimummäära) või elatise maksmise lõpetada, kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ringkonnakohus jättis viidatud sätte alusel elatise välja mõistmata põhjendustel, et kostja on töötu, tal on 3 alaealist last ning hageja saab toitjakaotuspensioni. Kolleegium asub seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat

61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Maakohus tuvastas, et kostjal on lukksepp-puusepa eriala. Kostja seletusel lahkus ta endiselt töökohalt, kus talle maksti miinimumpalka, leidmaks tasuvamat tööd. Loobudes töötamast, vähendas kostja seega veelgi oma sissetulekuid. Eeltoodu viitab sellele, et kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada hageja ülalpidamiskohustuse täitmine. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja saab vastavalt Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna 29. märtsi 2005. a tõendile toitjakaotuspensioni 820 krooni. Nimetatud asjaolu võib olla

§ 61

lg 6 p 2 alusel elatise vähendamise aluseks, kuid ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et viidatud sättest tulenevalt tuli kohtul kaaluda, kas hageja saadud sissetulek oli talle piisav. Kolleegium märgib, et elatise vähendamise aluseks võib olla samuti asjaolu, et kostjal tuleb hageja kõrval ülal pidada ka oma teisi lapsi.

§ 61

lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla

§ 61

lg-s 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Riigikohus on juba väljamõistetud elatise vähendamise nõude lahendamisel selgitanud, et kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Riigikohus sedastas, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07 (RT III 2007, 15, 118), p 12).
3. Kolleegium nõustub ka kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on jätnud oma otsuse olulises osas põhjendamata. TsMS § 654 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Seega peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kuna ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse, millega hagi rahuldati, ja tegi ise uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata, siis pidi ringkonnakohtu otsus vastama viidatud sätetes kehtestatud nõuetele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on mitmes oma varasemas lahendis leidnud, et kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta seisukoht kõikide hageja ja kostja esimese astme kohtu menetluses esitatud väidete kohta, millele tuginemisest pool ei ole apellatsioonimenetluses sõnaselgelt loobunud (vt nt Riigikohtu
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-62-07, p 13). Vaadeldavas asjas ei ole ringkonnakohus analüüsinud, miks asjaolud, et kostja on töötu, tema perekonnas on 3 alaealist last ja hageja saab toitjakaotuspensioni, on aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Samuti ei pööranud ringkonnakohus tähelepanu sellele, et asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud on jäänud välja selgitamata. Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 arutab kohus menetlusosalisega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama sätte teine lõige paneb kohtule kohustuse võimaldada pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoht. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, kas kostja uues perekonnas kasvavad lapsed on kostja lapsed, keda ta on kohustatud

§ 60lg 1 järgi ülal pidama.

Samuti jääb ebaselgeks, millised on hageja ema võimalused oma lapse ülalpidamiseks (kas ta töötab või on töövõimetu). 14. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ja otsustada sellest tulenevalt, kas

§ 61lg-tes 5 ja 6 sätestatu on aluseks hageja elatisenõude vähendamisele.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik