← Eesti

3-3-1-26-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-26-07 Otsuse kuupäev 20. juuni 2007 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Ko

§ 3järgi.

Alles

  1. aprilli
  2. a määrusega nr 44 täpsustas põllumajandusminister toetuse saamise täpsemaid nõudeid maale, mis kehtestas, et Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus on 0,
  3. Kaebaja taotlus tuleb aga läbi vaadata selle esitamise ajal kehtinud redaktsiooni alusel. Liiatigi tehti toetustaotlus täpselt PRIA registri kaartide järgi. Lisaks leidis Metsa Johani Talu, et kohapealne kontroll ei vastanud PRIA peadirektori
  4. mai
  5. a käskkirjaga nr 1-3.1/162 kinnitatud "Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile" ja PRIA peadirektori
  6. augusti
  7. a käskkirjaga nr 1-3.1/337 kinnitatud "Tööprotseduur ühtse pindalatoetuse, täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade kohapealseks kontrolliks" nõuetele. Vaidlusalusel põllul nr 7 tegeleb Metsa Johani Talu maist oktoobrini loomade karjatamisega, tegemist on jõeäärse lammipüsirohumaaga, kus kevadel üleujutuse ajal on rohu kasv soodsam kui tavakarjamaal. Järelkontrolli käigus tehtud kontrollakt vormistati aga enne eksperthinnangut, samas tehti järelkontroll tingimustes, kus polnud tuvastatav puude liituvuse suurus.
  8. Tartu Ringkonnakohus jättis
  9. novembri
  10. a otsusega haldusasjas nr 3-06-472 Metsa Johani Talu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kantud menetluskulud tema enda kanda. Tartu Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ja lisas, et viimane on õigesti tõlgendanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art-s 8 sätestatud põhimõtteid. PRIA ongi maatükkide toetuskõlbulikkuse määratlemisel lähtunud nende tegelikust põllumajanduslikust kasutamisest. Heas põllumajanduslikus korras oleva maa nõue tulenes põllumajandusministri
  11. aprilli
  12. a määrusest nr 51 ka enne selle muutmist põllumajandusministri
  13. aprilli
  14. a määrusega nr
  15. Viimane ei karmistanud tingimusi, üksnes täpsustas neid. Mis puutub PRIA peadirektori käskkirjadesse kontrollimise protseduurist ja tööprotseduurist, siis need on halduse siseaktid, mis reguleerivad haldusorgani sisemist töökorraldust, ega ole kohtuliku kontrolli objektiks. Asjaolu, et PRIA ise andis esmakordsel toetuse taotlemisel Metsa Johani Talule tema põllumassiivide kaardid, ei välista taotleja kohustust esitada toetuse taotlus vaid toetusõigusliku pinna osas. See, kas pind on tarastatud või mitte ja kas seal asuvad loomad, ei muuda pinda toetusõiguslikuks. Kontrolllehele märgitakse puudus vaid siis, kui kogu põld ei ole toetusõiguslik. Asjaolu, et lisakontrolli akt tehti enne eksperthinnangut, ei muuda sisuliselt lisakontrolli tulemusi. Järelkontrollimine talvel ei takistanud puude liituvust välja selgitada. Kuigi eksperthinnangu kohaselt on puistaimestiku võrade liituse mõõtmine talvel võimatu, piirduti siiski metsakorralduses kasutatava täiuse määramisega, millel on võrade liituvusega tugev seos. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  16. Metsa Johani Talu kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja saata asi tagasi uueks arutamiseks ringkonnakohtusse. Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist.
  17. PRIA ega kohtud ei arvestanud kaebaja väiteid kohapealse kontrolli mittevastavuse kohta tegeliku olukorra ja kontrollimise protseduurireeglitele. PRIA tegi kaalutlusotsuse, lähtudes tegelikkusele mittevastavatest andmetest. Ringkonnakohus on Metsa Johani Talule ette heitnud tõendite esitamata jätmist, samas kui halduskohus ei võtnud kaebaja tõendeid (põldude nr 5 ja 7 kaardid) vastu. Tegemist on protsessinormide olulise rikkumisega.
  18. Haldusorgan ja kohtud on valesti tõlgendanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p
  19. See säte ei keela ega välista puudega maatükkide toetuskõlblikkust, lähtudes maal asuvatest puudest või ka nende hulgast, vaid maatüki põllumajanduslikust kasutamisest. Samad nõuded toetuse saamisele kehtisid ka põllumajandusministri
  20. aprilli 2004.

§ 3järgi.

Kohapealne kontroll tegi kindlaks, et taotluseks esitatud alad olid tarastatud ja seal oli loomade karjatamine visuaalselt tuvastatav. Alles

  1. aprilli
  2. a määrusega nr 44 (kassatsioonkaebuses ekslikult
  3. märtsi
  4. a määrus nr 41) täpsustas põllumajandusminister toetuse saamise nõudeid maale, mis kehtestas mh Saaremaal asuvale püsirohumaale nõude, et see on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,
  5. Taotluse esitamise ajal see nõue ei kehtinud ja vaidlustatud PRIA peadirektori käskkiri ei oleks tohtinud sellest lähtuda.
  6. Kohapealne kontroll ei vastanud PRIA peadirektori
  7. mai
  8. a käskkirjaga nr 1-3.1/162 kinnitatud "Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile" ja PRIA peadirektori
  9. augusti
  10. a käskkirjaga nr 1-3.1/337 kinnitatud "Tööprotseduuri ühtse pindalatoetuse, täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade kohapealseks kontrolliks" nõuetele. Seda järgmistel põhjustel. 3.
  11. Vastavalt "Tööprotseduuri" p-le 1.2.11 on põllumassiivi kontrollakt vormdokument, mis täidetakse kohapealse kontrolli käigus nende taotlejate, kes on toetust taotlenud, aga taotletud või kasutuses olevate pindade summa on suurem kui põllumassiivi pind põllumajandustoetuste registris, põldude kohta. PRIA ise saatis
  12. aastal pindalatoetuse esmakordse taotlemise ajal Metsa Johani Talule põllumassiivide kaardid koos pindaladega. Nende PRIA registri kaartide põhjal taotlus esitatigi. 3.
  13. Põllul nr 7 massiivil nr 41246291523, mis on täies ulatuses tarastatud ja kus maist oktoobrini karjatatakse loomi, on jõeäärse lammipüsirohumaa tõttu rohu kasv kevadiste üleujutuste tulemusena soodsam kui tavakarjamaal, mistõttu jääb arusaamatuks, miks põld ei ole kontrollija arvates toetusõiguslik. Samas kontroll ei käinudki põllul nr
  14. 3.
  15. Kontrollaruande tulemustest tehti vastupidised järeldused. Arusaamatuks jääb, miks on PRIA muutnud kontrolli tagajärjel põldude suurust, kui kontrollaruanne seda ei kajasta. Nimelt on kontrolllehel põllu nr 5 (massiiv nr 41246286081, kus karjatatakse maist oktoobrini lihaveiseid) kohta öeldud, et karjatamine toimub suuremal osal massiivist ning "Tööprotseduuri" tabeli koodi järgi on puuduste lahtrisse märgitud, et kõik on korras. Sama korrasolekut tähistavad kontrolllehel ka põllud nr 4, 6, 12, 16, 33 ja
  16. 3.
  17. Mis puudutab järelkontrolli, siis täiendav kontroll toimus tingimustes, kus polnud tuvastatav puude liituvuse suuruse mõõtmine. Põllu nr 5 osas ei nähtu
  18. jaanuari
  19. a lisakontrolli aktist nr 8, millistel õiguslikel alustel ja kui suures osas on massiiv toetuskõlblik ja kui suures osas toetuskõlbmatu maa. Põllu nr 7 osas järelkontrolli ei tehtudki.
  20. Vastustaja PRIA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
  21. Kassaatori väited, et Tartu Halduskohus rikkus menetlusnorme, on alusetud, kohtu pädevuses on otsustada, milliseid tõendeid ta vastu võtta. Kassatsioonkaebuse lisadena 3 ja 4 esitatud kaartidest ei nähtu, kas pinnad olid
  22. aasta septembris (esimese kontrollimise ajal) toetuskõlbulikud või mitte, sest väljatrükid on tehtud
  23. aastal. Lisaks olid samad kaardid juba PRIA poolt Tartu Halduskohtule esitatud ja seega kohtul otsuse tegemise ajal olemas.
  24. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-le 1 ei ole kassaatori maatükk toetusõiguslik, sest seal ei ole võimalik teha põllumajanduslikke tegevusi samamoodi kui puudeta maatükil. Sama määruse art 30 p 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa, mille alla aga võsastunud maa ei kuulu. Need nõuded kehtisid ka taotluse esitamise ajal
  25. mail
  26. aastal. Kassaatori maad ei vastanud suures osas nõuetele, see on tuvastatud ka kontrollaktis. Asjaolu, et nimetatud pinnad on tarastatud (nt põld nr 7, nagu väidab kassaator) või et pindadel on loomi karjatatud, ei muuda neid toetusõiguslikeks. Tarastada ja loomi karjatada võib ka soos, kruusakarjääris jne. EL ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 4 sätestab põllumassiivi mõiste - maatükil selgelt eristuvate püsivate objektidega piiristatud maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust ja millel on numberkood. Põhiseaduslikku õigust oma vara kasutada ja käsutada ja loomi karjatada ei ole PRIA piiranud, kuid toetusnõuetele mittevastavad pinnad toetust ei saa. Euroopa Komisjoni audiitorid kontrollisid
  27. aastal välja makstud pindalatoetuse taotlusi ja juhtisid mitmel korral tähelepanu sellele, et toetust on makstud liialt võsastunud maale.
  28. PRIA esitas tõepoolest
  29. aastal enne esimest toetuse taotlemist kassaatorile põllumassiivide kaardid, kuid piirid märkis kaartidele kassaator. Kui ta deklareeris põllumassiivina ka võsastunud pinnad, lasub vastutus taotlejal, mitte PRIA-l, kes eeldas, et esitatud andmed on õiged. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 26 p 1 järgi on PRIA-l kohustus igal aastal kohapeal kontrollida vähemalt 5% taotlejatest ja kui kontrolli tulemusena selgub, et deklareeritud on mittetoetusõiguslikud pinnad, järgnevad sellele sanktsioonid.
  30. Alusetu on kassaatori väide, et põllumajandusministri
  31. aprilli
  32. a määrusega nr 44 (vastuses ekslikult
  33. märtsi
  34. a määrusega nr 41) muudeti taotluse saamise nõudeid karmimaks. Tegelikult fikseeriti tingimused, millal puudega kaetud pind siiski vastaks Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 nõuetele, tehes koguni teatud mööndusi Saare, Hiiu, Pärnu ja Lääne maakonna suhtes ja olles taotlejat soosiva iseloomuga. Sisuliselt tunnistatakse toetusõiguslikuks pinnaks ka mets (metsaseaduse § 2 p 1 järgi on metsaks puittaimestiku kasvukoht, kus puuvõrade liituvus on 0,3).
  35. Kassaatori põldudel on toimunud nii kohapealne kontroll kui ka lisakontroll. Täiendavalt käis kassaatori põldudel
  36. jaanuaril 2006 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse peaspetsialist Priit Kohava, kelle ekspertiisi järgi oli puude liituvus üle 0,
  38. septembril 2006 tegid ekspertiisi ka Maaülikooli teadlased.
  39. Kassaator pole esitanud tõendeid väite, et kontrollaktil olid puudused, kinnitamiseks. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 28 p 2 kohaselt kinnitab taotleja allkiri seda, et ta on kontrollimisel kohal viibinud ja tal oli võimalik lisada oma tähelepanekuid. Kassaator pole kontrollaktis esitatud kirjetest aru saanud. Põllu nr 5 puhul on kassaator vääralt mõistnud kontrolllehe veeru nr 20 tähendust. Märge "+" ehk "korras" kehtib kontrollitud pinna ehk toetusõiguslikuks mõõdetud pinna kohta. Kui põld on juba eelnevalt väiksemaks mõõdetud, siis esialgsest pinnast välja jäänud pind ei ole toetusõiguslik ja ülejäänud osa on. Puudusena saaks märke esitada vaid siis, kui põld oleks täies ulatuses mittetoetusõiguslik. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. PRIA esindaja esitas taotluse eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult, milles palus Euroopa Kohtu selgitust järgmistes küsimustes.
  40. Kas järgmiste õigusaktide ja dokumentide - Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 8 p 1 ja art 30 p 2; Euroopa Komisjoni töödokument AGRI/60363/2005 punkti 3 esimene lõik ja punkti 3 alapunktid: "Erikaalutlused metsaga kaetud maa suhtes" ja "Erikaalutlused karjamaa suhtes"; EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 art 5 p 1 ja art 131 p 2 alapunkt b ja p 3 alapunkt c - sätteid koostoimes tõlgendades saab pidada toetusõiguslikuks kehtestatust suurema puude liituvusega ja osaliselt võsastunud maatükki, st et sellel oleks võimalik teha põllumajanduslikke tegevusi nagu sama piirkonna puudeta maatükil?
  41. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis milliste kriteeriumide alusel saab selles vaidluses pidada eeltoodud kirjeldustele vastavaid maatükke (mets, puude liituvusega üle 0,5 ja kasvav pajuvõsa tugevalt mättalisel liigniiskel alal, kus niitmine on praktiliselt võimatu) püsirohumaadeks Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 ja art 30 p 2 ning EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 5 p 1 mõttes? Kassaatoril ei olnud eelotsuse taotluse kohta vastuväiteid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  42. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on praeguses vaidluses oluline asjassepuutuva Euroopa Liidu õiguse tõlgendamine ja kohaldamine (I). Asja lahendamiseks vastab kolleegium küsimusele, millised konkreetsed nõuded toetuskõlbulikele maadele taotluse esitamise ajal Eestis kehtisid (II) ning kas Metsa Johani Talu vaidlusaluste põllumassiivide kontrollimisel lähtuti kehtivatest sätetest (III). Samuti võtab Riigikohtu halduskolleegium seisukoha Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise kohta (IV). Lõpuks lahendab kolleegium kassatsioonkaebuse ning menetluskulude küsimuse (V). I
  43. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks kehtestati EL Nõukogu
  44. septembri
  45. a määrusega (EÜ) nr 1782/
  46. Vastavalt EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 44 p-ile 2 on "toetuskõlblik hektar" põllumajandusettevõtte mis tahes põllumajandusmaa haritava maana või püsikarjamaana, välja arvatud püsikultuuride või metsa all olevad pindalad ning mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad pindalad. Sama määruse art 44 p 3 kohaselt deklareerib põllumajandustootja maatükid, mis vastavad mis tahes toetusõigusega seotud toetuskõlblikule hektarile. Selliselt deklareeritud põlde võib põllumajandustootja kasutada igasuguse põllumajandusliku tegevuse jaoks, välja arvatud püsikultuuride kasvatamiseks, puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse määruste teatavates sätetes osutatud toodete tootmiseks ning selliste kartulite kasvatamiseks, mis on ette nähtud tärklise valmistamiseks (EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 51).
  47. EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 rakendamist konkretiseerib Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, kus sätestatakse toetuskõlbulikele põllumajanduslikele maatükkidele esitatavad üldpõhimõtted. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 täpsustab, et puid hõlmav maatükk loetakse põllumajanduslikuks maatükiks pindala toetuskavade otstarbel, kui EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 eelpool viidatud artiklis 51 ette nähtud põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral kavandatavat tootmist on võimalik teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel.
  48. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 81 järgi kohaldatakse seda määrust
  49. aasta
  50. jaanuaril algavate turustusaastate või toetusperioodidega seotud abitaotluste suhtes, st praeguse vaidluse aluseks olnud taotluse suhtes, kusjuures määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Metsa Johani Talu
  51. aastal esitatud ja rahuldatud taotlusele kohaldus Euroopa Komisjoni
  52. detsembri
  53. a määrus (EÜ) nr 2419/2001, millega sätestati EL Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3508/92 kehtestatud ühenduse toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Euroopa Komisjoni määruse nr 2419/2001 art 5 p 1 kohaselt käsitati määruse kohaldamisel põllumajandusliku maatükina ka sellist maatükki, millel kasvavad puud ja mida kasutatakse EL Nõukogu määruse nr 3508/92 artiklis 1 osutatud põllukultuuride tootmisel, tingimusel, et kavandatud tootmine toimub samalaadsel viisil kui sama piirkonna puudeta maatükkidel (analoogne Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-ga 1).
  54. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 preambuli p 75 kohaselt tuleks Euroopa Komisjoni teavitada liikmesriikide meetmetest, mida nad võtavad tarvitusele ühtse süsteemi rakendamise muutmiseks. Selleks, et võimaldada komisjonil ühtse süsteemi tõhusat järelevalvet, tuleks liikmesriikidel komisjonile saata iga-aastast kontrollistatistikat. Liikmesriikidel tuleks lisaks teavitada Euroopa Komisjoni kõikidest meetmetest, mida nad võtavad kasutusele püsikarjamaa all oleva maa säilitamiseks.
  55. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 esimene lause sätestab, et põllumajandusliku maatüki kogupindala võib arvesse võtta tingimusel, et seda kasutatakse tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapäraste standardite kohaselt. Muudel juhtudel võetakse arvesse tegelikult kasutatavat ala. Nimetatud art 30 p 2 asub määruse alajaos, mis puudutab toetustaotluste kohapealset kontrolli. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 2 p 33 kohaselt on standardiks liikmesriikide määratletud standardid kooskõlas EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 artikliga 5 ja lisaga IV.
  56. EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 5 käsitleb häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi. Nimetatud määruse art 5 p 1 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaa ning eelkõige põllumajandusmaa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, oleks heades põllumajandusja keskkonnatingimustes. Liikmesriigid määratlevad heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuded lisas IV sätestatud raamistiku alusel siseriiklikul või regionaalsel tasandil, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, tootmisviise ja põllumajandusstruktuure. Vastavalt EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 lisale IV määratakse heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuded järgmiste näitajate alusel: mulla erosioon; mulla orgaaniline aine; mulla struktuur; minimaalne hooldustööde tase, sh hooldustööde minimaalse taseme tagamine ja asustuse kahjustamise vältimine, minimaalne loomkoormus ja/või asjakohane režiim, püsikarjamaade kaitse, maastikule iseloomulike vormide säilitamine ning põllumajandusmaa võsastumise vältimine.
  57. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art-te 23-32 rakendamist käsitleb Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi
  58. märtsi
  59. a töödokument AGRI/60363/2005, mis on liikmesriikidele soovitusliku iseloomuga. Nimetatud dokumendis leitakse, et kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-ga 1 tuleb põllumajanduslik maatükk, kus ühel hektaril on rohkem kui 50 puud, üldreeglina lugeda mittetoetuskõlbulikuks. Seejuures peetakse silmas eriti selliseid puid, mida saab kasutada puidutööstuses. Siiski võib sellestki määrast näha ette erandeid teatud liiki puude puhul nagu näiteks viljapuud ja keskkonnakaitse/ökoloogilistel põhjustel. Need võimalikud erandid peab aga liikmesriik eelnevalt defineerima. Lisaks toob Euroopa Komisjoni töödokument ära erikaalutlused, mis puudutavad muuhulgas söödamaad ja karjamaad.
  60. Metsa Johani Talu eesmärk oli vaidlusalustel maatükkidel heintaimede kasvatamine loomade karjatamiseks. EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 43 arvestatakse toetusõiguslike hektarite hulka söödamaa, mis ei hõlma aga hooneid, metsa, tiike, teid ja veel teatud alasid. Sama määruse art 131 (puudutab küll peamiselt veise- ja vasikaliha toetusi) märgib samuti, et söödamaaks on põllumajandusettevõttes kogu kalendriaasta jooksul veise- ning lamba- ja/või kitsekasvatuseks kasutatav pindala ning et söödamaa ei hõlma mh metsa ega pindalasid, mida kasutatakse ühenduse teiste toetuste toetuskõlblike põllukultuuride või püsikultuuride või aiasaaduste kasvatamiseks, välja arvatud püsikarjamaad. Euroopa Komisjoni
  61. märtsi
  62. a töödokumendi AGRI/60363/2005 kohaselt tuleb EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art-s 131 nimetatud metsana, mida söödamaa ei tohi hõlmata, mõista sellist maatükki, mida katavad puud (sh põõsad) ja mis takistab loomade söögiks (karjatamiseks) sobiva taimse alusrinde kasvu. Veel leitakse töödokumendis, et söödamaa puhul arvatakse abikõlbulikust pinnast välja tiikidest ainult püsitiigid ja teedest kõik teed välja arvatud karjateed. Samas EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 132 p 3 alapunkti c järgi koosneb loomkoormuse arvutamisel arvesse võetav söödamaa vähemalt 50% ulatuses karjamaast, kusjuures karjamaa mõiste määratlevad liikmesriigid. Määratlus peab sisaldama kriteeriumi, mille kohaselt karjamaa on rohumaa, mis on vastavalt kohalikele põllumajanduslikele tootmisviisidele mõeldud veise- ja/või lambakasvatuseks. Siiski ei välista see samal aastal karjamaa segakasutust. Euroopa Komisjoni töödokumendi AGRI/60363/2005 kohaselt peab toetuskõlbulike pindalade kontrollimisel tuvastama, kas karjamaa vastab Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide siseriiklikele nõuetele. Kuigi Euroopa Komisjoni töödokumendis on eeltoodud erisusi, mis puudutavad sööda- ja karjamaad, käsitletud seoses veiseliha ja ekstensiivistamistoetuse taotluste abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse hindamisega, ei pruugi olla välistatud nende tingimuste kohaldamine ka siis, kui tegemist on pindalatoetuse raames taotletava toetuse toetusõiguslike pindade kindlaks tegemisega. Seda nt siis, kui toetust taotleva isiku tegevuse eesmärgiks on loomade karjatamine ning arvestada tuleks seejuures ka konkreetse toetusliigi, praegusel juhul mahepõllumajandusliku tootmise toetus, eesmärke.
  63. EL õigusaktide käsitluse kokkuvõttena järeldab Riigikohtu halduskolleegium, et EL õigusaktidest on eelkõige asjassepuutuv Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, mis on Eestis vahetult kohaldatav, ning et kuigi üldiselt metsa all olevat ala toetuskõlblikuks ei peeta, loetakse puudega maatükk toetuskõlbulikuks juhul, kui seal on võimalik samamoodi toota nagu sama piirkonna puudeta maatükil. Euroopa Komisjoni töödokumendis on täpsustatud, et "puid hõlmavat ala" Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 tähenduses tuleb mõista sellise alana, kus puude tihedus ei tohi olla rohkem kui 50 puud ühe hektari kohta. Vastust küsimusele, mida tähendab Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-s 1 sätestatud "samamoodi tootmine" ja mida lugeda "samaks piirkonnaks," ei ole võimalik EL aktidest leida. Samal ajal toob Euroopa Komisjoni töödokument mh söödamaade ja karjamaade osas välja erisused ja selgitab, et söödamaade puhul ei ole toetuskõlbulik selline puudega (sh põõsastega) kaetud ala, mis takistab karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu. Kolleegium rõhutab, et Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 esimese lause kohaselt on liikmesriikidel võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta vastav põllumajanduslik ala tervikuna siis, kui seda kasutatakse tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase standardi kohaselt. Vastasel juhul tuleb toetuskõlbuliku pindala kontrollimisel arvesse võtta tegelikult kasutatavat ala (art 30 p 2 teine lause). EL õiguse alusel ei ole võimalik teha järeldust, et liikmesriikidel on kohustus selliste piirkondlike iseärasustega arvestada. Tegemist on liikmesriikide võimalusega, mille kasutamine sõltub muu hulgas liikmesriigi põllumajanduspoliitikast. Iseärasustega arvestamist saab põhjendada ainult asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase standardiga. EL õigusaktid ei näe otsesõnu ette, et selline tavapärane standard peaks olema kehtestatud normina. Kuid standard peab olema üheselt arusaadav nii toetuse taotlejale kui ka vastavale ametkonnale, arvestades õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega. II
  64. Vaidlusse puutuva toetustaotluse esitamise ning Metsa Johani Talu maadel toimunud kontrollimiste ajal kehtinud põllumajandusministri
  65. aprilli 2004.

§ 3

järgi võis toetust taotleda taotleja, kes kasutab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud vähemalt 1,00 hektari suurust heas põllumajanduslikus korras olevat maad, kus kasvatab põllumajanduskultuuri või mida hoiab mustkesas või mida kasutab loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks (põllumajanduslikus kasutuses olev maa), või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad. Eesti õigusaktid ei täpsusta, millistele konkreetsetele nõuetele peab vastama heas põllumajanduslikus korras olev maa.

  1. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Metsa Johani Talu toetustaotluse esitamise ja läbivaatamise ajal ei olnud põllumajandusministri
  2. aprilli
  3. a määruses nr 51 määratletud piirkondlikke tavapäraseid standardeid, mida võimaldab arvesse võtta Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 esimene lause.
  4. Põllumajandusministri
  5. aprilli
  6. a määrusega nr 44, millega täiendati põllumajandusministri
  7. aprilli
  8. a määrust nr 51, sätestati, et Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras ka siis, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,
  9. Nimetatud täiendus jõustus
  10. aprillil 2006 ja see kuulus rakendamisele tagasiulatuvalt
  11. novembrist 2005 (põllumajandusministri
  12. aprilli 2004.

§ 82lg 11).

Seega ei saanud see säte olla mingil juhul kohaldatav Metsa Johani Talu toetustaotluse esitamise ajal mais 2005 ega kassaatori maadel toimunud kontrolli ajal septembris

  1. Sellest sättest tulenevad põhimõtted ei olnud taotluse esitamise ajal taotlejale teada. Samuti ei ole üheselt selge, et nimetatud täiendav tingimus ei kujuta endast kassaatori osas piiravat tingimust, sest PRIA on praegusel juhul oma puudulikes põhjendustes toetunud peamiselt just nõudele, mille kohaselt ei tohi kadakate või puude liituvus ületada 0,5 ning seetõttu ei ole võimalik üheselt järeldada, kas ka muudel sisulistel põhjustel ei oleks vaidlusalused pindalad olnud toetusõiguslikud.
  2. Tulenevalt eeltoodust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kontrollimisel, kas Metsa Johani Talu vastab toetuse saajatele kehtestatud nõuetele, tuli lähtuda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-st 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni
  3. märtsi
  4. a töödokumendi AGRI 60363/2005 vastavaid tõlgendusi, samuti juhinduda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 teisest lausest, mille kohaselt võetakse toetuskõlbulikuna arvesse tegelikult kasutatavat ala. Lisaks tuli tugineda taotluse esitamise ja maade kontrollimise ajal kehtinud põllumajandusministri
  5. aprilli 2004.

nõuetele. III

  1. Vastates küsimusele, kas Metsa Johani Talu vaidlusaluste põllumassiivide kontrollimisel lähtuti kehtivatest sätetest, peab Riigikohtu halduskolleegium esmalt vajalikuks märkida, et nõustub Tartu Ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et PRIA ise andis esmakordsel toetuse taotlemisel Metsa Johani Talule tema põllumassiivide kaardid, ei välista taotleja kohustust esitada toetuse taotlus vaid toetusõigusliku pinna osas.
  2. Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et PRIA korraldatud kontrolli ning järelkontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et Metsa Johani Talu vaidlusalused maad ei olnud toetusõiguslikud seetõttu, et tegemist oli selliste pindadega, millel ekspertide arvates ei olnud võimalik põllumajanduslikke tegevusi (praegusel juhul loomade karjatamist) teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel. Riigikohtu halduskolleegium leiab aga, et eeltoodut ei ole kindlaks tehtud, liiati ei ole PRIA Metsa Johani Talu vaidlusaluste maade toetuskõlblikkuse kindlakstegemisel lähtunud toetustaotluse esitamise ja kontrollimise ajal kehtinud nõuetest, samuti on kontrollaruannet põhjendatud puudulikult.
  3. Riigikohtu halduskolleegium täheldab siinkohal, et 16.-
  4. septembrini 2005 toimunud kontrolli tulemusena vormistatud kontrollaruandes nr 050108-74-035 on Metsa Johani Talu vaidlusaluste põllumassiivide kohta märgitud järgmist: põld nr 5 (põllumassiiv nr 41246286081) -karjatamine toimub suuremal osal massiivist; põld nr 7 (põllumassiiv nr 41246291523) - põld ei ole toetusõiguslik. Eeltoodust ei ole võimalik järeldada, milliseid tingimusi võeti kontrollimisel aluseks. Järelkontrolli aktis
  5. jaanuarist
  6. a on põllu nr 5 kohta märgitud, et massiivil on osa maast metsamaa, põldu nr 7 ei ole aga üldse käsitletud. Metsakaitse ja Metsanduskeskuse eksperthinnangus
  7. jaanuarist
  8. a on aluseks võetud üksnes puude liituvus 0,5, mitte Euroopa Komisjoni soovituses sätestatu. Põllu nr 5 kohta on osaliselt leitud, et selle mõistlik põllumajanduslik kasutamine ei ole võimalik, kuivõrd võrade liituvus on vähemalt 0,
  9. Põld nr 7 nimetatud eksperthinnangus üldse ei kajastu. PRIA
  10. märtsi
  11. a vaideotsuses nr 13-25/455, kus ei ole küll teiste sarnaste vaidlusaluste PRIA käskkirjade kõrval otseselt märgitud vaidlustatud PRIA peadirektori
  12. detsembri
  13. a käskkirja nr 1-3.13-4/77 (märgitud on
  14. detsembri
  15. a käskkiri nr 1-3.13-5/77), on põhjendatud, et Metsa Johani Talu maadel toimunud kohapealse kontrolli käigus mõõdeti ainult toetusõiguslik pind, kusjuures selle hulka ei arvatud võsaga ja tiheda puistuga kaetud alasid (üle 50 puu ühel hektaril ning puude liituvus üle 0,5) ning soostunud alasid. Põhjendatud ei ole, miks ei ole Metsa Johani Talu vaidlusalastel pindadel võimalik tegelda loomade karjatamisega samamoodi nagu sama piirkonna puudeta aladel, samal ajal kui vaidlust ei tekkinud küsimuses, kas neil pindadel on loomi karjatatud. Kindlaks pole tehtud, kas puudega (sh põõsastega) kaetud ala takistab karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu või mitte. Samuti ei ole põhjendatud, miks ei olnud Metsa Johani Talu vaidlusalused pinnad heas põllumajanduslikus korras, nagu nägi seda ette põllumajandusministri määrus nr 51 taotluse esitamise ja esmase kontrolli läbiviimise ajal kehtinud redaktsioonis.
  16. Tartu Halduskohus on
  17. juuni
  18. a istungil võtnud asja materjalide juurde NATURA kaardi ühel lehel (istungi protokoll, toimiku lk 74) ja Tartu Ringkonnakohus on kohtuistungil rahuldanud menetlusosaliste taotlused ning võtnud asja materjalide juurde toetusõiguslikke alasid tõendavad PRIA Saaremaa osakonna atesteeritud konsulendi augustis 2006 tehtud akti, atesteerimistunnistuse, aerofoto ja pildid põllu nr 5 kohta ning Eesti Maaülikooli ekspertgrupi
  19. oktoobri
  20. a akti põldude nr 5 ja 7 kohta (istungi protokoll, toimiku lk 114). Tartu Ringkonnakohus ei ole oma otsuses toetunud Eesti Maaülikooli ekspertgrupi arvamusele, kus leitakse, et vaidlusalustel põldudel on loomad viibinud suurema osa ajast söödavama rohuga aladel, kuid märgitakse samuti, et kasvav pajuvõsa ja inimtegevuse ebapiisavus ei vasta heale põllumajandustavale. Selle asemel on Tartu Ringkonnakohus käsitlenud üksnes kontrollaruandeid ning leidnud, et konsulendi arvamus ei kinnita vaidlusaluse põllu toetusõiguslikkust. Haldusakti motiveerimise vajadusele seoses PRIA toetuste määramisega, samuti sellele, et haldusakti põhjendamist kohtumenetluses ei saa üldjuhul pidada piisavaks, on Riigikohtu halduskolleegium tähelepanu juhtinud ka
  21. veebruari
  22. a otsuses asjas nr 3-3-1-93-
  23. IV
  24. Selles asjas oli põhiküsimuseks, kas vaidlusalustel puudega kaetud maatükkidel on võimalik headele põllumajandustavadele vastavat tegevust korraldada samamoodi kui puudeta maatükkidel. Kuid PRIA ei lähtunud taotluse läbivaatamisel ja otsuse põhjendamisel sellest põhiküsimusest, s.o. kehtivast Euroopa Liidu ja Eesti õigusest. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et Euroopa Liidu õigusaktid ei pruugi tuua täit selgust küsimuses, kas pindalatoetuse raames on võimalik lugeda toetusõiguslikuks maatükki, kus on rohkem kui 50 puud ühel hektaril, kuid märgib, et praegusel juhul põhjendati vaidlusaluste põldude mittetoetusõiguslikkust ühe põllumassiivi osas eeskätt sellega, et puude liituvus oli üle 0,5, teise põllumassiivi osas aga sisuliselt põhjendused puudusid. Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel kasutatavast Euroopa Komisjoni töödokumendist võib järeldada, et üldiselt ei saa pindalatoetuse raames lugeda toetusõiguslikuks maatükki, kus on rohkem kui 50 puud ühel hektaril. Niisugune võimalus avaneb vaid erandjuhtudel, mida liikmesriigid peavad eelnevalt defineerima. Eesti ei ole seda aga teinud, samuti nagu Eesti ei määratlenud piirkondlikke tavapäraseid standardeid Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 tähenduses. Küll aga peab Euroopa Komisjoni töödokument teatud juhtudel võimalikuks arvestada söödamaade hulka ka niisugust puudega (sh põõsastega) kaetud ala, kus puud ei takista karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu. Tulenevalt eelnevast leiab Riigikohtu halduskolleegium, et Riigikohtul on võimalik asi otsustada ilma Euroopa Kohtult eelotsust küsimata. V
  25. Eeltoodud põhjendustele toetudes rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Metsa Johani Talu kassatsioonkaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu
  26. novembri
  27. a otsuse haldusasjas nr 3-06472, Tartu Halduskohtu
  28. juuni
  29. a otsuse asjas nr 3-06-472 ning PRIA peadirektori
  30. detsembri
  31. a käskkirja nr 1-3.13-4/77 alapunkti 11 osas, millega ei määratud Metsa Johani Talule mahepõllumajandusliku tootmise toetust summas 148 210, 76 krooni ning nõuti tagasi
  32. a toetus summas 337 387, 68 krooni. PRIA-l tuleb selles osas Metsa Johani Talu toetustaotlus uuesti läbi vaadata.
  33. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Metsa Johani Talu on Tartu Halduskohtu menetluses tasunud riigilõivu 10 krooni, samuti õigusabikulud summas 8260 krooni (toimiku lk 63-64), viimase suuruse osas on PRIA esindaja kohtuistungil vastu vaielnud (tl 62), kuid pole oma seisukohta põhjendanud. Tartu Ringkonnakohtu menetluses on Metsa Johani Talu tasunud riigilõivu 10 krooni ning palunud hüvitada uuesti 8260 krooni, märkides, et kulusid tõendavad dokumendid on aga esitatud esimese astme kohtus (toimiku lk 113). Kassatsiooniastmes ei ole Metsa Johani Talu menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Eeltoodust järelduvalt loeb kolleegium põhjendatuks menetluskulude 8280 krooni, sh riigilõivu 20 krooni väljamõistmist PRIA-lt Metsa Johani Talu kasuks. Kautsjon kuulub tagastamisele. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.