← Eesti

3-1-1-38-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-38-07 Otsuse kuupäev 5. september 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergand

§ 276järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 8.

märtsi

  1. a otsus väärteoasjas nr 4-07-20 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  2. august 2007 Istungil osalenud isikud L. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Pärnu Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  6. märtsi
  7. a otsused osas, millega L. P. karistati KarS § 276 järgi, samuti osas, millega L. P.-le mõisteti
  8. detsembril 2006,
  9. detsembril 2006 ja
  10. jaanuaril 2007 toime pandud väärtegude eest eraldi karistused.
  11. Lõpetada KarS § 276 tunnustel L. P. suhtes väärteomenetlus.
  12. Karistada L. P. LS § 741 lg 2 järgi arestiga 30 päevaks.
  13. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  14. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. detsembril 2006 koostas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaabel L. P. suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et L. P. juhtis samal päeval kella 10.06 ajal Pärnu linnas X tänaval mootorsõidukit, ilma et tal oleks olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Ühtlasi arvati L. P.-le süüks, et ta eiras võimuesindaja seaduslikku korraldust mitte juhtida mootorsõidukit seni, kuni ta on omandanud juhtimisõiguse. Väärteoprotokollis kvalifitseeriti L. P. käitumine LS §

§ 276järgi.

Koos väärteoprotokolliga koostati L. P. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega ta kõrvaldati LS § 201 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni.

  2. detsembril 2006 koostas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabel L. P. suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et L. P. juhtis samal päeval kella 18.38 ajal Pärnu linnas Y tänaval mootorsõidukit, ilma et tal oleks olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Ühtlasi arvati L. P.-le süüks, et ta eiras võimuesindaja poolt
  3. detsembril 2006 antud seaduslikku korraldust, millega oli L. P.-l keelatud mootorsõidukit juhtida. Väärteoprotokollis kvalifitseeriti L. P. käitumine LS §

§ 276järgi.

Koos väärteoprotokolliga koostati L. P. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega ta kõrvaldati LS § 201 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni.

  2. jaanuaril 2007 koostas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaabel L. P. suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et L. P. juhtis samal päeval kella 11.06 ajal Pärnu linnas Laial tänaval mootorsõidukit, ilma et tal oleks olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Ühtlasi arvati L. P.-le süüks seda, et ta eiras võimuesindaja varasemat seaduslikku korraldust, millega oli L. P.-l keelatud mootorsõidukit juhtida. Väärteoprotokollis kvalifitseeriti L. P. käitumine LS §

§ 276järgi.

Koos väärteoprotokolliga koostati L. P. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega ta kõrvaldati LS § 201 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni.

  1. Eelnimetatud väärteoasjad saatis Lääne Politseiprefektuur VTMS § 84 ja § 83 p 2 alusel arutamiseks Pärnu Maakohtule, kes ühendas väärteoasjad.
  2. Pärnu Maakohus leidis, et kõik L. P.-le süüksarvatavad rikkumised on tõendatud. Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsusega karistati L. P. iga käesoleva otsuse punktides 1 - 3 nimetatud rikkumise eest eraldi LS §

§ 276järgi arestiga kümneks ööpäevaks.

Kohus otsustas, et kokku tuleb L. P.-l kanda aresti 30 ööpäeva. Maakohus pani L. P.-le kohustuse ilmuda aresti kandma

  1. jaanuaril 2007 kell 10.
  3. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni L. P. kaitsja Mariann Tusti, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist
  4. detsembri
  5. a ja
  6. jaanuari
  7. a väärteoprotokollides fikseeritud sündmuste osas ning selles osas väärteomenetluse lõpetamist.
  8. Tallinna Ringkonnakohtu
  9. märtsi
  10. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, ja nõustus maakohtu poolt tõendite pinnalt tehtud järeldustega. Kohtukolleegium ei soostunud ka apellandi seisukohaga, et karistades L. P. KarS § 276 järgi, kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust. Ringkonnakohus leidis, et arutuselolevatel juhtudel rikkus L. P. talle esitatud seaduslikku nõuet mitte juhtida mootorsõidukit seni, kuni ta on omandanud sellekohase loa. Kolleegium ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et KarS § 276 on LS § 741 lg 2 suhtes üldnorm ja seetõttu saaks L. P. suhtes kohaldada üksnes erinormi - LS § 741 lg-t
  11. Ringkonnakohus leidis, et sisuliselt on tegemist kahe täiesti erilaadilise teokoosseisuga, mis käesolevas asjas avaldusid ühes teos. Seega pani L. P. kõigil kolmel korral toime ühe teo, mis vastab kahele erinevale süüteokoosseisule. Seega tuleb kohaldada KarS § 63 lg-t
  12. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  13. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni L. P. kaitsja M. Tusti, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist
  14. detsembri
  15. a ja
  16. jaanuari
  17. a sündmuste osas ja selles osas väärteomenetluse lõpetamist. Kassaator on seisukohal, et L. P. käitumist ei saa kvalifitseerida KarS § 276 järgi. Tulenevalt kohtuotsustest ei seisne L. P.-le KarS § 276 järgi süüksarvatav käitumine milleski muus kui mootorsõiduki juhtimises juhtimisõigust omamata. Kaitsja hinnangul ei ole õige käsitada politseiametniku seadusliku korralduse eiramisena igasugust politseiametniku seaduslikku nõuet ilma ajaliste ja ruumiliste piiranguteta. Lisaks eeltoodule on kassaator seisukohal, et kohtud ei ole hinnanud omavahelisi vastuolusid politseiametnikest tunnistajate ütlustes. Seetõttu ei ole kohtuotsustest jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine.
  18. Kassatsioonivastuses palub Lääne Politseiprefektuur jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et L. P. käitumine on õigesti kvalifitseeritud muu hulgas KarS § 276 järgi. L. P. eiras politseiametnike seaduslikke korraldusi, mis olid vormistatud LS § 201 alusel välja antud juhtimiselt kõrvaldamise otsustena. Nende korralduste mittetäitmine seisnes selles, et L. P. juhtis mootorsõidukit, teades, et ta on mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni eemaldatud. Väärtegude toimepanemise ajal ei olnud L. P.-l mootorsõiduki juhtimise õigust. Politseiametniku varasema korralduse kohaselt ei olnud aga mootorsõiduki juhtimine enne juhtimisõiguse saamist lubatud. Ka leiab kohtuväline menetleja, et kohtud ei ole tunnistajate ütluste hindamisel väärteomenetlusõigust rikkunud.
  19. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas menetlusaluse isiku kaitsja kassatsiooni ja palus selle rahuldada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  20. Karistusseadustiku § 276 sätestab väärteokaristuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest. Oleks aga ebaõige piirduda kõnealuse süüteokoosseisu sisustamisel üksnes grammatilise tõlgendusega, lugedes koosseisupäraseks teoks võimuesindaja mis tahes õiguspärase korralduse täitmata jätmist. Vastasel korral tuleks "võimuesindaja korraldusena" KarS § 276 tähenduses käsitada näiteks politseiniku poolt kodanikule antud ja iseenesest igati õiguspärast korraldust järgida edaspidises elus seadust või ka konkreetsemalt - mitte kunagi varastada, maksude maksmisest kõrvale hoida, lubatud sõidukiirust ületada või ilma juhilubadeta mootorsõidukit juhtida. Selline tõlgendus viiks aga isiku KarS § 276 järgi karistamiseni tegude eest, mille eest karistamine ei oleks enam kaetud KarS § 276 eesmärgiga. Tõlgendades KarS § 276 laiendavalt võib tekkida ka olukord, kus teatud ebaseaduslik tegu, mis iseenesest ei ole süüteona karistatav, muutub karistatavaks, kuna võimuesindaja on andnud korralduse sellest teost hoiduda - näiteks keelab politseiametnik isikul edaspidi oma naabreid solvata, kuu aega hiljem saadab aga keelu adressaat naabritele solvava kirja.
  21. Selgitamaks, mida tähendab "võimuesindaja korraldus" KarS § 276 mõttes, tuleb lähtuda selle paragrahvi üldisest eesmärgist. Paragrahv 276 paikneb karistusseadustiku
  22. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod)
  23. jaos (avaliku võimu teostamise vastased süüteod). Seega on kõnealuse väärteokoosseisu eesmärk kindlustada avaliku võimu teostamise tõhusus. Karistusseadustiku § 276 peab tagama, et võimuesindaja poolt haldus- või süüteomenetluse raames antud korraldus, mis on suunatud menetlustoimingu tegemisele või konkreetse ohuolukorra likvideerimisele, saaks korralduse adressaadi poolt vahetult täidetud. Karistusseadustiku § 276 ülesanne ei ole aga garanteerida üldist seaduskuulekust kõikvõimalikes õigussuhetes. Seega peab võimuesindaja seaduslikul korraldusel, mille eiramise eest on võimalik isikut KarS § 276 järgi karistada, olema vahetu ajalis-ruumiline seos võimuesindaja poolt toimetatava menetlustoiminguga või mingi avalikku korda või teiste isikute õigushüvesid ähvardava ohuolukorra kõrvaldamisega. Selline ohuolukord peab olema korralduse andmisel juba olemas või vahetult ees seisma. Näiteks on võimalik KarS § 276 järgi karistada isikut selle eest, et ta eirab kohe pärast joobeseisundi tuvastamist politseiametniku korraldust kuni kainenemiseni mootorsõidukit mitte juhtida (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  24. juuni
  25. a otsus asjas nr 3-1-1-40-06 - RT III 2006, 24, 219). Nimelt on sellisel juhul tegemist võimuesindaja korraldusega, mis on antud konkreetse ohuolukorra kõrvaldamiseks. Samas ei oleks KarS § 276 kohaldatav aga näiteks olukorras, kus isik, kellel võimuesindaja on keelanud kainenemiseni mootorsõidukit juhtida, viib ennast pärast kainenemist uuesti joobeseisundisse ja asub sellises olukorras sõidukit juhtima. Konkreetse ohuolukorrana, mille kõrvaldamisele suunatud võimuesindaja korralduse eiramise eest saab isikut KarS § 276 järgi karistada, ei ole käsitatav võimalus, et isik jätkab tulevikus õigusvastast käitumist, pannes näiteks toime uusi süütegusid.
  26. Käesolevas väärteoasjas on L. P. karistatud KarS § 276 järgi selle eest, et ta eiras
  27. ja
  28. detsembril 2006 ning
  29. jaanuaril 2007 mootorsõidukit juhtides tema suhtes varem koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid, millega L. P. oli kõrvaldatud LS § 201 lg 1 p 2 alusel sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Seejuures nähtub asja materjalidest, et
  30. detsembril 2006 heideti L. P.-le ette sama kuu
  31. päeval antud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse eiramist,
  32. jaanuaril 2007 aga
  33. detsembril 2006 antud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse täitmata jätmist. See, millal ja kelle poolt oli antud võimuesindaja korraldus, mida L. P. eiras
  34. detsembril 2006, väärteoprotokollist ega asja materjalidest ei selgu. Seega ei olnud politseiametnike korraldused, mida L. P.
  35. detsembril 2006 ja
  36. jaanuaril 2007 eiras, suunatud konkreetse menetlustoimingu toimetamisele või ohuolukorra likvideerimisele, vaid seisnesid sisuliselt L. P.-le esitatud nõudmises mitte panna tulevikus toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid. Ajal, mil L. P. nimetatud korraldusi eirates mootorsõidukit juhtis, oli korralduste andmisest möödunud enam kui kaks nädalat. Seega polnud tegemist konkreetse ohuolukorra kõrvaldamisele suunatud korralduste täitmata jätmisega.
  37. Järeldust, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse mittetäitmine ei ole kvalifitseeritav KarS § 279 järgi, kinnitab ka LS § 741 lg 2 sõnastus. Nimelt on selles sättes ette nähtud kvalifitseeritud väärteokoosseis sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud väärteo - mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt - eest, kusjuures üheks LS § 741 lg-s 2 sätestatud raskendavaks asjaoluks on ka teo toimepanemine isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on LS § 201 lg 1 p 2 alusel antud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse mittetäitmisest tulenev teoebaõigus täiel määral hõlmatud LS § 741 lg 2 koosseisuga, mistõttu LS §

§ 276ideaalkogumit moodustada ei saa.

  1. Eeltoodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et juhtides
  2. detsembril 2006 ja
  3. jaanuaril 2007 mootorsõidukit, ilma et tal oleks olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, ei pannud L. P. toime tegu, mida saaks kvalifitseerida KarS § 276 järgi. Mis puudutab
  4. detsembril 2006 aset leidnud võimuesindaja korralduse väidetavat eiramist, siis selles osas ei ole väärteoprotokolli puudulikkuse tõttu võimalik kindlaks teha, millal ja kelle poolt antud korralduse eiramist L. P.-le KarS § 276 järgi ette heideti. Järelikult ei ole väärteoprotokolli pinnalt võimalik KarS § 276 koosseisuliste tunnuste olemasolu tuvastada. Seda viga ei ole võimalik kõrvaldada, kuna kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (VTMS § 87), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-8006 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3).
  7. Erinevalt kassaatorist leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et maakohus ega ringkonnakohus ei ole faktiliste asjaolude tuvastamisel pannud toime selliseid väärteomenetlusõiguse rikkumisi, mis tingiksid kohtuotsuste tühistamise. Maakohus on vastukäivatele tõenditele antud hinnangut piisavalt põhistanud ja ringkonnakohus on esimese astme kohtu järeldustega nõustunud.
  8. Kriminaalkolleegium märgib, et kohtud on L. P. karistamisel kohaldanud vääralt materiaalõigust. Seda järgmises kahes punktis toodud põhjustel.
  10. detsembril 2006 koostatud väärteoprotokolli teokirjelduses on L. P.-le ette heidetud seda, et ta juhtis mootorsõidukit, ilma et tal oleks olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt on üldjuhul kvalifitseeritav LS § 741 esimese lõike järgi. Sama paragrahvi teises lõikes ette nähtud kvalifitseeritud väärteokoosseis on kohaldatav üksnes juhul, kui teo on toime pannud isik, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud.
  11. detsembril 2006 koostatud väärteoprotokolli teokirjeldusest - mis on VTMS § 87 kohaselt kohtule siduv - ei selgu, kelle poolt ja millal antud juhtimiselt kõrvaldamise otsust L. P. mootorsõidukit juhtides eiras. Seega ei ole nimetatud väärteo puhul võimalik tuvastada LS § 741 lg-s 2 nimetatud raskendava asjaolu esinemist. Järelikult tulnuks kohtutel L. P. poolt
  12. detsembril 2007 toime pandud rikkumist käsitada LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteona.
  13. Maakohus, kes ühendas õigustatult kolm L. P. väärteoasja ühte menetlusse, on mõistnud L. P.-le eraldi karistuse iga toimepandud juhtimisõiguseta juhtimise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu on selgitanud, et samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel, et KarS §-st 63 ("Põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest") tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks. Mitme süüteo toimepanemisena käsitletakse ainult olukordi, kui isik on toime pannud ühe või mitu tegu, mis vastavad eri süüteokoosseisudele. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu
  14. jaanuari
  15. a otsus asjas nr 3-1-1-106-04 - RT III 2005, 4, 37, p 9). Kuna käesoleva väärteomenetluse esemesse kuulusid L. P. kolm tegu, mis kõik vastasid mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt juhtimise koosseisule, tulnuks kohtutel mõista L. P.-le üks karistus. Kuna kolmest L. P.-le süüksarvatud episoodist kaks vastasid LS § 741 lg-s 2 sätestatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kvalifitseeritud koosseisule, tulnuks L. P.-le mõista karistus just selle sätte järgi, arvestades, et kvalifitseeritud koosseis hõlmab ka põhikoosseisule vastavad rikkumised. Käesoleval juhul ei ole kohtute viga karistuse mõistmisel siiski raskendanud menetlusaluse isiku olukorda, kuna üksikute karistuste summa - arest 30 päevaks - ei ületa LS § 741 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni ülemmäära. Arvestades L. P. poolt toimepandud rikkumiste iseloomu ja sagedust, asub kolleegium seisukohale, et karistuse liigi ja määra valikul ei ole kohtud eksinud.
  16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
  17. jaanuari
  18. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  19. märtsi
  20. a otsused osas, millega L. P. karistati KarS § 276 järgi, samuti osas, millega L. P.-le mõisteti
  21. detsembril 2006,
  22. detsembril 2006 ja
  23. jaanuaril 2007 toime pandud väärtegude eest eraldi karistused. Riigikohus lõpetab KarS § 276 tunnustel L. P. suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalkolleegium mõistab L. P.le
  24. detsembril 2006,
  25. detsembril 2006 ja
  26. jaanuaril 2007 toime pandud väärtegude eest LS § 741 lg 2 järgi karistuseks aresti 30 päevaks. Kuna vastavalt VTMS § 199 lg-le 3 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest, on võimalik, et L. P. on talle maakohtu otsusega mõistetud kolm 10-päevalist aresti osaliselt või täielikult ära kandnud. Maakohtu otsuse alusel ära kantud arest tuleb sellisel juhul Riigikohtu mõistetud karistusajast maha arvata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.