3-1-1-33-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-33-07 Otsuse kuupäev

1. september
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest Eerik Kergandberg Kohtuasi A. P. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
3. veebruari
4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-06-4592 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lõuna Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. august
6. a, suuline menetlus Istungil osalenud isikud Lõuna Politseiprefektuuri esindaja, komissar O. B-G. ja A. P. kaitsja Indrek Sirk RESOLUTSIOON
7. Tühistada Tartu Maakohtu
8. veebruari
9. a otsus väärteoasjas nr 4-06-4592 osas, millega tühistati A. P.-le kohtuvälise menetleja otsusega liiklusseaduse § 7422 lg 5 järgi määratud lisakaristus ja saata väärteoasi selles osas samale kohtule uueks arutamiseks.
10. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Lõuna Politseiprefektuuri
12. oktoobri
13. a otsusega karistati A. P. liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 järgi rahatrahviga 170 trahviühikut (10 200 krooni). Liiklusseaduse § 7422 lg 5 alusel võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. A. P. karistati selle eest, et ta
14. septembril
15. a kell 18:07 sõitis sõiduautoga BMW Tartus Turu tänaval Ropka tee suunas kiirusega 115 km/h, ületades asulasisesel teel lubatud sõidukiirust 62 km/h võrra.
16. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist põhjendusega, et mõõtetulemuse jälgitavus ei ole mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt tõendatud. Alternatiivselt taotleti kergendavate asjaolude arvestamist ja A. P.-le kohaldatud lisakaristuse tühistamist.
17. Tartu Maakohus rahuldas
18. veebruari
19. a kohtuotsusega kaebuse osaliselt, tühistades kohtuvälise menetleja otsuse A. P.-le LS § 7422 lg 5 järgi määratud lisakaristuse osas. Muus osas jäi kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et kuigi uuritud tõendid kinnitavad A. P. poolt sõidukiiruse ületamist väärteoprotokollis kirjeldatud viisil ja määras ning ka mõõtevahend ja mõõtmise metoodika olid nõuetekohased, ei ole A. P. karistamisel arvestatud kõiki KarS §-s 56 nimetatud asjaolusid. A. P. on kogu menetluse vältel kiiruse ületamist tunnistanud ning enda tegu ka kohtus selgesõnaliselt ja siiralt kahetsenud. Kohtuotsuses märgitakse, et kuigi puhtsüdamlik kahetsus on KarS § 57 lg 1 p 3 järgi karistust kergendav asjaolu, jättis kohtuväline menetleja selle A. P. karistamisel põhjendamata arvesse võtmata. Lisakaristuse tühistamist põhjendades märgitakse kohtuotsuses veel seda, et A. P. on väärteomenetluses karistatud kuuel korral. Neist kolm on aga käeoleva karistuse määramise ajaks karistusregistri seaduse (KarRS) § 25 lg 1 p 1 järgi registrist kustutatud või arhiveeritud. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist leidis maakohus, et A. P.-le LS § 7422 lg 5 järgi määratud lisakaristuse tühistamine kompenseerib kohtuvälise menetleja minetust kergendava asjaolu arvestamata jätmisel. Kohus möönis, et A. P. väärtegu kahjustas oluliselt õigushüve, kuid leidis samas, et lisakaristuse tühistamine ei riiva antud juhul KarS § 56 lg-s 1 sätestatud õiguskorra kaitsmise huvisid. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
20. Maakohtu otsuse peale esitas Lõuna Politseiprefektuur kassatsiooni, milles taotletakse kohtuotsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. 4.1 Kassatsioonis vaidlustatakse maakohtu seisukohta, et A. P. kuuest varasemast väärteokaristusest on kolm esimest KarRS § 25 lg 1 p 1 alusel kustunud või kantud arhiivi. Kassaator märgib, et KarRS § 26 lg 5 järgi on alates
21. aastast toimepandud väärtegude eest määratud karistused karistusregistri kohaselt kehtivad. 4.2 Kassaatori arvates ei ole õige kuuenda samalaadse väärteo korral arvestada puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Korduv ja samalaadne liikluseeskirjade rikkumine näitab kassatori arvates hoopis seda, et A. P. ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja eirab kestvalt liikluseeskirja nõudeid. Kassaator rõhutab, et kõnesoleval juhul lubatud sõidukiiruse ületamine 62 km/h võrra oli eriti ohtlik seetõttu, et see leidis aset tiheda liiklusega asulasisesel teel ja nn tipptunni ajal.
22. Menetlusaluse isiku kaitsja Indrek Sirk leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioon on alusetu ja põhjendamata. Talle jääb arusaamatuks, milline VTMS § 160 lg-s 4 sätestatud asjaoludest on esitatud kassatsiooni menetlemise õiguslikuks aluseks Riigikohtus. Kaitsja hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Meelevaldne ja süüteomenetluse õigusega vastuolus on kassaatori seisukoht, et varem rikkumisi toime pannud isiku puhul on puhtsüdamlik kahetsus välistatud. Kaitsja palub jätta kassatsiooni rahuldamata.
23. Riigikohtu istungil toetas kassaator oma kaebuses esitatud seisukohti. A. P. kaitsja vaidles kassatsioonile vastu ja leidis jätkuvalt, et kassatsiooni menetlemiseks Riigikohtus puudub õiguslik alus. Kuna Riigikohus võttis siiski asja menetlusse, avaneb kaitsja arvates tal võimalus maakohtule esitatud kaebuses märgitut veelkord selgitada. Kaitsja on seisukohal, et menetlejate otsused rajanevad ebaseaduslikel mõõtmistulemustel ja need tuleb VTMS § 150 lg 1 p 8 alusel tühistada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et A. P. väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud, kuid leiab, et lisakaristuse küsimuse otsustamisel ei ole kohus järginud väärteomenetlusõiguse sätteid. Kriminaalkolleegium põhjendab oma seisukohta järgnevaga.
25. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg-s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema kriminaaltoimiku materjalidest.
26. Kohtuvälise menetleja otsusega võeti A. P.-lt lisakaristusena LS § 7422 lg 5 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna A. P. oli enda kirjalikus seletuses avaldanud kahetsust toimepandu suhtes, oleks menetleja otsuses kahetsust ja selle arvestamist või mittearvestamist karistust kergendava asjaoluna tulnud igal juhul põhjendada. Samas kriminaalkolleegium tõdeb, et varem korduvalt liiklusväärtegusid toime pannud A. P.-le valiti põhikaristuseks mitte raskem karistusliik - arest, vaid taas rahatrahv ja seda alla maksimaalmäära. Samuti ei kohaldatud talle lisakaristust maksimaalmääras. Seda arvestades oleks raske absoluutse kindlusega väita, et kohtuväline menetleja jättis A. P. kirjalikult väljendatud kahetsuse karistuse määramisel ka sisuliselt täiesti tähelepanuta.
27. Maakohus leidis, et A. P. kahetseb siiralt oma väärtegu ja arvestas seda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ning tühistas lisakaristuse. Kohtuotsuse kohaselt on A. P. kogu menetluse kestel oma süüd tunnistanud. Kohtuvälisele menetlejale antud seletuses, kaebuses kohtule ja kohtuistungil väljendas ta kahetsust selgesõnaliselt. Ainuüksi neist asjaoludest saavat kohtu arvates järeldada, et A. P. kahetseb tegu ja on teinud edaspidiseks õiged järeldused. Kriminaalkolleegium märgib, et kohtu poolt märgitud siiras kahetsus kui karistust kergendav asjaolu ei tulene toimiku materjalidest. Nii ei ole A. P. väärteoprotokollis märgitud kiiruse ületamise määra kordagi omaks võtnud. Kohtule esitatud kaebuses vaidlustab ta kaitsja vahendusel väärteo toimepanemise, paludes selle lõpetamist väärteotunnuste puudumise motiivil. Selgesõnalist kahetsust pole fikseeritud ka mitte kohtule esitatud kaebuses ega maakohtu istungiprotokollis. Eeltoodut arvestades on kriminaalkolleegium seisukohal, et lugedes tuvastatuks A. P. puhtsüdamliku kahetsuse karistust kergendava asjaoluna ilma et selline järeldus tuleneks kuidagi väärteoasja materjalidest, on kohus oluliselt rikkunud väärteomenetluse õigust VTMS § 150 lg 1 p 8 tähenduses.
28. Samas ei nõustu kriminaalkolleegium kassaatoriga selles, et põhimõtteliselt ei saakski üldse isiku puhul, kes on toime pannud juba kuuenda samalaadse rikkumise, rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest. Ka varem korduvalt samalaadseid väärtegusid toimepannud isik võib oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda ja kahtlemata tuleb menetlejail iga sellise kahetsusavalduse siirust hinnata.
29. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu otsusest võimalik üheselt mõista, milliseid politsei korrakaitse osakonna õiendis märgitud karistusi kohus otsuses nimetatud kuue hulka arvestas ning milliseid neist KaRS § 25 lg 1 p 1 alusel kustunuks või arhiveerituks luges. Kui kohus peab õigeks A. P. karistuse uuel arutamisel tema kehtivatele väärteokaristustele erilist tähelepanu pöörata, tuleb need konkretiseerida otsuse tegemise aja seisuga ning näidata, millist mõju see teave karistuse lõplikule raskusele avaldab. Seejuures peab silmas pidama, et KaRS § 26 lg-s 5 sätestatu kohaselt katkeb karistusandmete kustumise tähtaeg kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Eelnevast tulenevalt ning tuginedes VTMS § 175 p-le 2 tühistab kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
30. veebruari
31. a otsuse A. P. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi ja saadab väärteoasja VTMS § 174 p 7 alusel maakohtule uueks arutamiseks. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg