3-1-1-43-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-43-07 Otsuse kuupäev

1. september 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi H. T. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. märtsi
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-07-489 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lääne Politseiprefektuuri kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. september 2007 RESOLUTSIOON
5. Tühistada Pärnu Maakohtu
6. märtsi
7. a otsus H. T. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre
10. jaanuari
11. a otsusega karistati H. T. LS § 7422 lg 3 järgi rahatrahviga 4200 krooni ja lisakaristusena võeti talt kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. H. T. karistati selle eest, et ta juhtis
12. detsembril
13. a X tee
14. kilomeetril mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 41 km/h võrra, sõites kiirusega 94 +/- 3 km/h.
15. H. T. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse, milles ta tunnistas lubatud sõidukiiruse ületamist, kuid leidis, et kiiruseületamine oli väiksem, sest see leidis aset alas, kus lubatud sõidukiirus oli 70 km/h. H. T. palus temalt mootorsõiduki juhtimise õigust lisakaristusena mitte ära võtta, sest tal on vaja iga päev erinevates kohtades tööl käia.
16. Pärnu Maakohtu
17. märtsi
18. a otsusega rahuldati H. T. kaebus osaliselt ja muudeti kohtuvälise menetleja väärteootsust. Maakohus kvalifitseeris H. T. väärteo LS § 7422 lg 2 järgi ja karistas teda rahatrahviga 2400 krooni. Lisakaristusena võttis maakohus H. T-lt üheks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Maakohus märkis, et H. T. ei vaidlusta kiirusemõõtmise tulemust, kuid leiab, et kohas, kus tema sõiduki kiirust mõõdeti oli lubatud sõidukiiruseks 70 , mitte aga 50 km/h. Tema sellekohased väited pole millegagi ümber lükatud. Maakohtu hinnangul ei saa kaebaja väiteid kummutada ka kohtuvälise menetleja seletused selle kohta, et kiiruse mõõtmise hetkel sai H. T. juhitud sõiduk olla üksnes asulasisesel teel, sest kohtuväline menetleja pole oma seisukoha kinnituseks esitanud mingeid tõendeid. Kuna VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, siis kvalifitseeris maakohus H. T. toimepandud väärteo ümber LS § 7422 lg 2 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamisena 21-40 km/h võrra. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
19. Lääne Politseiprefektuur esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaator märgib, et kohtuvälisel menetlejal ei tekkinud kohtuistungil kahtlust, et kohus ei taju sündmuskohta ning tal ei tekkinud arusaama, et faktiliste asjaolude kirjeldus jääb ebapiisavaks. Ka kohus ise ei pidanud vajalikuks kohtuistungis vaheaja tegemist, ega sündmuskoha vaatluse korraldamist. Kaebuses leitakse, et kohus pole muuhulgas hinnanud menetlusaluse isiku ütlusi, et X tee
20. kilomeeter asub kurvi peal. Kassaatori hinnangul pole maakohus väärteoasja asjaolusid igakülgselt uurinud. Kohus ei ole, hoolimata VTMS § 31 lg-st 1 ja § 102 lg-st 5 tulenevast võimalusest ise täiendavaid tõendeid koguda, kõrvaldanud tekkinud kahtlust, kas H. T. rikkumine toimus asulasisesel või asulavälisel teel. Kohus pole lisatõendite esitamist nõudnud ka kohtuväliselt menetlejalt. Kassaator leiab, et maakohus jättis tekkinud kahtluse kõrvaldamata olukorras, kus seda oleks saanud täiendavaid tõendeid nõudes või neid ise kogudes kohtumenetluse käigus kõrvaldada. Sellega rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust ning kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Kassaatori kriitika maakohtu otsuse osas koondub tõendite hindamisele. Nimelt leidis maakohus, et pole selge, millises suurima lubatud sõidukiiruse tsoonis H. T. sõiduki kiirust mõõdeti. Maakohus aga ei püüdnudki seda asjaolu täpsustada vaid heitis üksnes kohtuvälisele menetlejale ette, et väärteoasja materjalides kajastatust ei ole seda võimalik üheselt mõista. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selles osas kohtuvälise menetlejaga ja märgib järgmist.
22. Vastavalt VTMS § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Seega, kui kohtul tekkisid väärteo tõendatuse osas kahtlused, siis pidanuks ta esmalt astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus küll selle isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada. Tulenevalt VTMS § 125 lg-st 1 võinuks maakohus kaebuse arutamise edasi lükata, andmaks pooltele aega täiendavate tõendite esitamiseks. (käesoleval juhul anda kohtuvälisele menetlejale võimalus esitada tõendeid sündmuskohta puudutavate asjaolude kohta). Kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas on asutud seisukohale, et lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, tuleb vajadusel kohtul kohtumenetluse käigus koguda ja kontrollida veel täiendavaid tõendeid (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. novembri
24. a otsust asjas nr 3-1-1-119-05 - RT III 2005, 42, 413, p 6 ja
25. mai
26. a otsust asjas nr 3-1-1-16-06 - RT III 2006, 18, 165, p 14.1). Seega oli olukorras, kus kohtul tekkis kahtlus sündmuskohta puudutavate asjaolude osas, VTMS § 101 lg-le 2 tuginedes võimalik sündmuskohta täiendavalt vaadelda.
27. Käesoleval juhul pole maakohus kasutanud seadusest tulenevaid võimalusi tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks. Seega on maakohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, sest tunnistas kõrvaldamatuks sellise kahtluse, mille kõrvaldamiseks ta ei kasutanud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi.
28. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 175 p-st 2 tühistab kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
29. märtsi
30. a otsuse H. T. väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar