← Eesti

3-3-1-27-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-27-07 Otsuse kuupäev

  1. september 2007 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Metsa Johani Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
  2. detsembri
  3. a käskkirja nr 1-3.11/139 alapunkti 226 peale Tartu Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a otsus haldusasjas nr 3-06-566 Metsa Johani Talu kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  6. mai 2007 Kohtuistungil osalenud isikud Metsa Johani Talu esindaja Andrus Sepp Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Veiko Bergmann Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada Metsa Johani Talu kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  7. novembri
  8. a otsus haldusasjas nr 3-06-566 ja Tartu Halduskohtu
  9. juuni
  10. a otsus asjas nr 3-06-
  11. Teha asjas uus otsus, millega tühistada PRIA peadirektori
  12. detsembri
  13. a käskkirja nr 13.11/139 alapunkt
  14. Välja mõista Metsa Johani Talu kasuks PRIA-lt riigilõiv 20 krooni ja esindajakulud 8260 krooni. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Metsa Johani Talu esitas
  16. mail
  17. a pindalatoetuse taotluse, millega taotles ühtset pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ning mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 285,78 hektarile maale, ühtset pindalatoetust taotles sellest kokku 248,44 hektarile. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori
  18. detsembri
  19. a käskkirja nr 1-3.11/139 alapunktiga 226 jäeti Metsa Johani Talu taotlus ühtse pindalatoetuse saamiseks põllu nr 7 osas rahuldamata, kuna kohapealse kontrolli käigus tehti kindlaks pinna erinevus 50% võrreldes taotluses esitatuga. Pinna erinevus tulenes asjaolust, et kohapealse kontrolli käigus tuvastati pinnad, mis ei olnud heas põllumajanduslikus korras.
  20. Metsa Johani Talu esitas PRIA peadirektori
  21. detsembri
  22. a käskkirja nr 1-3.11/139 alapunkti 226 peale vaide, mille PRIA peadirektor jättis
  23. märtsi
  24. a vaideotsusega nr 13-25/455 rahuldamata.
  25. Metsa Johani Talu esitas kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tühistada PRIA peadirektori
  26. detsembri
  27. a käskkirja nr 1-3.11/139 alapunkti 226 ning kaebuse rahuldamisel välja mõista vastustajalt kohtukulud 8260 krooni. Kaebaja väitis, et vastas taotluse esitamise ajal kehtinud seaduses sätestatud nõuetele.
  28. Vastustaja PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata, olles seisukohal, et toetust võib taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta, kuid kaebaja maad suures osas nõuetele ei vastanud, sest kontrolli käigus tuvastati, et vaidlusaluses osas oli tegemist sisuliselt metsaga, seda kinnitab ka kontrollakt. Kontrolli käigus leiti, et taotleja esitatud maadest on toetuskõlbulikud ühise pindala osas 115,52 ha maad, kuid toetust on taotletud 248,44 hektarile.
  29. Tartu Halduskohus jättis
  30. juuni
  31. a otsusega asjas nr 3-06-566 Metsa Johani Talu kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja enda kanda. Tartu Halduskohtu põhjendustes märgitakse, et Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 (ametliku nimetusega "Komisjoni
  32. aprilli
  33. a määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid" (edaspidi Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004)) art 8 p 1 kohaselt loetakse puid hõlmav maatükk põllumajanduslikuks maatükiks, kui EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art-s 51 viidatud põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral kavandatavat tootmist on võimalik teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükil. Praegusel juhul ei ole see võimalik. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa. Kaebaja kasutuses olev maa nendele nõuetele ei vastanud.
  34. Metsa Johani Talu esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles leidis, et haldusorgan ja kohus on tõlgendanud kohaldatavat õigust vastupidiselt Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 mõttele. EL määruse säte ei välista puudega maatükkide toetuskõlbulikkust, lähtudes maal asuvatest puudest või ka nende hulgast, vaid maatüki põllumajanduslikust kasutamisest. Samad nõuded kehtisid ka põllumajandusministri
  35. aprilli
  36. a määrusega nr 39 vastu võetud dokumendi "Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" järgi. Alles
  37. märtsi
  38. a määrusega nr 41 täpsustas põllumajandusminister toetuse saamise täpsemaid nõudeid maale, mis kehtestas, et Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,
  39. Kaebaja taotlus tuleb aga läbi vaadata selle esitamise ajal kehtinud redaktsiooni alusel. Liiatigi tehti toetustaotlus täpselt PRIA registri kaartide järgi. Lisaks leidis Metsa Johani Talu, et kohapealne kontroll ei vastanud PRIA peadirektori
  40. mai
  41. a käskkirjaga nr 1-3.1/162 kinnitatud "Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile" ja PRIA peadirektori
  42. augusti
  43. a käskkirjaga nr 1-3.1/337 kinnitatud "Tööprotseduuri ühtse pindalatoetuse, täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade kohapealseks kontrolliks" nõuetele. Järelkontrolli käigus tehtud kontrollakt vormistati aga enne eksperthinnangut, samas tehti järelkontrolli tingimustes, kus polnud tuvastatav puude liituvuse suuruse mõõtmine. Asjaolu, et põllul nr 7 karjatatakse tõepoolest lihaveiseid, soovis Metsa Johani Talu tõendada väljavõtetega põlluraamatust, kuid kohus keeldus seda dokumenti asja juurde võtmast.
  44. Tartu Ringkonnakohus jättis
  45. novembri
  46. a otsusega haldusasjas nr 3-06-566 Metsa Johani Talu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kantud menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ja lisas, et viimane on õigesti tõlgendanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art-s 8 sätestatud põhimõtteid. Heas põllumajanduslikus korras oleva maa nõue tulenes põllumajandusministri
  47. aprilli
  48. a määrusest nr 39 ka enne selle muutmist põllumajandusministri
  49. märtsi
  50. a määrusega nr
  51. Viimane ei karmistanud tingimusi, üksnes täpsustas neid ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates
  52. novembrist
  53. Tegemist on taotlejaid sisuliselt soosiva iseloomuga sättega, mis laiendas toetusõiguslikele pindadele kehtestatud tingimusi. Mis puutub PRIA peadirektori käskkirjadesse kontrollimise protseduurist ja tööprotseduurist, siis need on halduse siseaktid, mis reguleerivad haldusorgani sisemist töökorraldust, ega ole kohtuliku kontrolli objektiks. Asjaolu, et PRIA ise andis esmakordsel toetuse taotlemisel Metsa Johani Talule tema põllumassiivide kaardid, ei välista taotleja kohustust esitada toetuse taotlus vaid toetusõigusliku pinna osas. Asjaolu, et lisakontrolli akt tehti enne eksperthinnangut, ei muuda sisuliselt lisakontrolli tulemusi. Järelkontrollimine talvel ei takistanud puude liituvuse väljaselgitamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  54. Metsa Johani Talu kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks tagasi ringkonnakohtusse. Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist.
  55. PRIA ega halduskohtud ei arvestanud kaebaja väiteid kohapealse kontrolli mittevastavuse kohta tegelikule olukorrale ja kontrollimise protseduurireeglitele. PRIA on kontrolli teostanud pinnapealselt, kontroll on põllu nr 7 osas puudulik.
  56. Haldusorgan ja kohtud on valesti tõlgendanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p
  57. Taotluse esitamise ajal ei olnud toetuse tingimuseks puude liituvus kuni 0,
  59. Kohapealne kontroll ei vastanud PRIA peadirektori
  60. mai
  61. a käskkirjaga nr 1-3.1/162 kinnitatud "Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile" ja PRIA peadirektori
  62. augusti
  63. a käskkirjaga nr 1-3.1/337 kinnitatud "Tööprotseduuri ühtse pindalatoetuse, täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade kohapealseks kontrolliks" nõuetele. Täiendav kontroll tehti tingimustes, kus polnud võimalik puude liituvuse suurust kindlaks määrata.
  64. Vastustaja PRIA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
  65. Kassaatori väited, et Tartu Halduskohus rikkus menetlusnorme, on alusetud.
  66. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-le 1 ei ole kassaatori maatükk toetusõiguslik, sest seal ei ole võimalik teha põllumajanduslikke tegevusi samamoodi kui puudeta maatükil. Sama määruse art 30 p 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa, mille alla aga võsastunud maa ei kuulu. Need nõuded kehtisid ka taotluse esitamise ajal
  67. mail
  68. aastal. Kassaatori maad ei vastanud suures osas nõuetele, see on tuvastatud ka kontrollaktis. Asjaolu, et nimetatud pinnad on tarastatud (nt põld nr 7, nagu väidab kassaator) või et pindadel on loomi karjatatud, ei muuda neid toetusõiguslikeks.
  69. PRIA esitas tõepoolest
  70. aastal enne esimest toetuse taotlemist kassaatorile põllumassiivide kaardid, kuid piirid märkis kaartidele kassaator. Kui ta deklareeris põllumassiivina ka võsastunud pinnad, lasub vastutus taotlejal, mitte PRIA-l, kes eeldas, et esitatud andmed on õiged.
  71. Asjaolu, et nimetatud pindadel on loomi karjatatud, ei muuda neid pindasid toetusõiguslikeks.
  72. Kassaatori põldudel on toimunud nii kohapealne kontroll kui ka lisakontroll. Täiendavalt käis kassaatori põldudel
  73. jaanuaril 2006 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse peaspetsialist Priit Kohava, kelle ekspertiisi järgi oli puude liituvus üle 0,
  75. septembril 2006 tegid ekspertiisi ka Maaülikooli teadlased.
  76. Kassaator viitab oma kaebuses pidevalt ainult põllule nr 7, kus pind vähenes 11,86 hektarit. Isegi oletusel, kui nimetatud põllul oleks osa pinda toetusõiguslik, ei muudaks see haldusakti sisu, sest põllul nr 5 vähenes toetusõiguslik pind 109,91 hektari võrra ning sellele ei ole kassaator vastuväiteid esitanud. Ainuüksi põllu nr 5 pinna erinevus on üle 44% taotletud pindadest, mis tooks kaasa taotluse rahuldamata jätmise. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. PRIA esindaja esitas taotluse eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult, milles palus Euroopa Kohtu selgitust alltoodud küsimustes.
  77. Kas järgmiste õigusaktide ja dokumentide - Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 ja art 30 p 2; Euroopa Komisjoni töödokumendi AGRI/60363/2005 punkti 3 esimene lõik ja punkti 3 alapunktid "Erikaalutlused metsaga kaetud maa suhtes" ja "Erikaalutlused karjamaa suhtes"; EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 5 p 1 ja art 131 p 2 alapunkt b ja p 3 alapunkt c - sätteid koostoimes tõlgendades saab pidada toetusõiguslikuks kehtestatust suurema puude liituvusega ja osaliselt võsastunud maatükki, st et sellel oleks võimalik teha põllumajanduslikke tegevusi nagu sama piirkonna puudeta maatükil?
  78. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis milliste kriteeriumide alusel saab selles vaidluses pidada eeltoodud kirjeldustele vastavaid maatükke (mets, puude liituvusega üle 0,5 ja kasvav pajuvõsa tugevalt mättalisel liigniiskel alal, kus niitmine on praktiliselt võimatu) püsirohumaadeks Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 ja art 30 p 2 ning EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 5 p 1 mõttes? Kassaatoril ei olnud eelotsuse taotluse kohta vastuväiteid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  79. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on praeguses vaidluses oluline asjassepuutuva Euroopa Liidu õiguse kohaldamine (I). Asja lahendamiseks vastab kolleegium küsimusele, millised konkreetsed nõuded toetuskõlbulikele maadele taotluse esitamise ajal Eestis kehtisid (II) ning kas nendest nõuetest lähtuti Metsa Johani Talu põllumassiivide kontrollimisel (III). Samuti võtab Riigikohtu halduskolleegium seisukoha Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise kohta (IV). Lõpuks lahendab kolleegium kassatsioonkaebuse ning menetluskulude küsimuse (V). I
  80. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks kehtestati EL Nõukogu
  81. septembri
  82. a määrusega nr 1782/
  83. Nimetatud määruse rakendamist konkretiseerib Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, kus sätestatakse toetuskõlbulikele põllumajanduslikele maatükkidele esitatavad üldpõhimõtted. Selle määruse art 8 p 1 täpsustab, et puid hõlmav maatükk loetakse põllumajanduslikuks maatükiks pindala toetuskavade otstarbel, kui EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art-s 51 ette nähtud põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral kavandatavat tootmist on võimalik teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 esimene lause sätestab, et põllumajandusliku maatüki kogupindala võib toetuse andmisel arvesse võtta tingimusel, et seda pindala kasutatakse tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapäraste standardite kohaselt. Muudel juhtudel võetakse arvesse tegelikult kasutatavat ala. Tavapärase standardi määratleb Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 2 p 33 kohaselt liikmesriik, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, tootmisviise ja põllumajandusstruktuure (EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 5). Vastavalt EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 lisale IV määratakse heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuded järgmiste näitajate alusel: mulla erosioon; mulla orgaaniline aine; mulla struktuur; minimaalne hooldustööde tase, sh hooldustööde minimaalse taseme tagamine ja asustuse kahjustamise vältimine, minimaalne loomkoormus ja/või asjakohane režiim, püsikarjamaade kaitse, maastikule iseloomulike vormide säilitamine ning põllumajandusmaa võsastumise vältimine.
  84. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art-te 23-32 rakendamist käsitleb Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi
  85. märtsi
  86. a töödokument AGRI/60363/2005, mis on liikmesriikidele soovitusliku iseloomuga. Nimetatud dokumendis leitakse, et kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-ga 1 tuleb põllumajanduslik maatükk, kus ühel hektaril on rohkem kui 50 puud, üldreeglina lugeda mittetoetuskõlbulikuks. Seejuures peetakse silmas eriti selliseid puid, mida saab kasutada puidutööstuses. Siiski võib sellestki määrast näha ette erandeid teatud liiki puude puhul (näiteks viljapuud) ja keskkonnakaitse/ökoloogilistel põhjustel. Need võimalikud erandid peab liikmesriik eelnevalt defineerima. Lisaks toob Euroopa Komisjoni töödokument ära erikaalutlused, mis puudutavad muu hulgas söödamaad ja karjamaad.
  87. Metsa Johani Talu eesmärk oli vaidlusalustel maatükkidel heintaimede kasvatamine loomade karjatamiseks. EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art-s 43 arvestatakse toetusõiguslike hektarite hulka söödamaa, mis ei tohi hõlmata hooneid, metsa, tiike, teid ja veel teatud alasid. Sama määruse art 131 märgib, et söödamaaks on põllumajandusettevõttes kogu kalendriaasta jooksul veise- ning lamba- ja/või kitsekasvatuseks kasutatav pindala ning et söödamaa ei hõlma mh metsa ega pindalasid, mida kasutatakse ühenduse teiste toetuste toetuskõlblike põllukultuuride või püsikultuuride või aiasaaduste kasvatamiseks, välja arvatud püsikarjamaad. Euroopa Komisjoni
  88. märtsi
  89. a töödokumendi AGRI/60363/2005 kohaselt tuleb EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art-s 131 nimetatud metsana, mida söödamaa ei tohi hõlmata, mõista sellist maatükki, mida katavad sellised puud (sh põõsad), mis takistavad loomade söögiks (karjatamiseks) sobiva taimse alusrinde kasvu. Veel leitakse töödokumendis, et söödamaa puhul arvatakse abikõlbulikust pinnast välja tiikidest ainult püsitiigid ja teedest kõik teed, välja arvatud karjateed. EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 132 p 3 alapunkti c järgi koosneb loomkoormuse arvutamisel arvesse võetav söödamaa vähemalt 50% ulatuses karjamaast, kusjuures karjamaa mõiste määratlevad liikmesriigid. Määratlus peab sisaldama kriteeriumi, mille kohaselt karjamaa on rohumaa, mis on vastavalt kohalikele põllumajanduslikele tootmisviisidele mõeldud veise- ja/või lambakasvatuseks. Euroopa Komisjoni töödokumendi AGRI/60363/2005 kohaselt peab toetuskõlbulike pindalade kontrollimisel tuvastama, kas karjamaa vastab Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide siseriiklikele nõuetele. Kuigi Euroopa Komisjoni töödokumendis on eeltoodud erisusi, mis puudutavad sööda- ja karjamaad, käsitletud seoses veiseliha ja ekstensiivistamistoetuse taotluste hindamisega, ei pruugi olla välistatud nende tingimuste kohaldamine ka siis, kui tegemist on pindalatoetuse raames taotletava toetuse toetusõiguslike pindade kindlakstegemisega. Seda nt siis, kui toetust taotleva isiku tegevuse eesmärgiks on loomade karjatamine ning arvestada tuleks seejuures ka konkreetse toetusliigi, praegusel juhul ühtse pindalatoetuse, eesmärke.
  90. EL õigusaktide käsitluse kokkuvõttena järeldab Riigikohtu halduskolleegium, et nendest aktidest on eelkõige asjassepuutuv Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, mis on Eestis vahetult kohaldatav, ning et kuigi üldiselt metsa all olevat ala toetuskõlblikuks ei peeta, loetakse Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 kohaselt puudega kaetud maatükk toetuskõlbulikuks juhul, kui seal on võimalik samamoodi toota nagu sama piirkonna puudeta maatükil. Euroopa Komisjoni töödokumendis on täpsustatud, et "puid hõlmavat maatükki" tuleb mõista sellise alana, kus puude tihedus ei tohi olla rohkem kui 50 puud ühe hektari kohta. EL aktid ei täpsusta, mida mõista "samamoodi tootmise" all ja mida lugeda "samaks piirkonnaks," kus asub võrdlusalune puudeta maatükk. Samal ajal toob Euroopa Komisjoni töödokument mh söödamaade ja karjamaade osas välja erisused ja selgitab, et söödamaade puhul ei ole toetuskõlbulik selliste puudega (sh põõsastega) kaetud ala, mis takistavad karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu. Kolleegium rõhutab, et Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 kohaselt on liikmesriikidel võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta vastav põllumajanduslik ala tervikuna siis, kui seda kasutatakse tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase standardi kohaselt. Vastasel juhul tuleb toetuskõlbuliku pindala kontrollimisel arvesse võtta tegelikult kasutatavat ala. EL õiguse alusel ei ole võimalik teha järeldust, et liikmesriikidel on kohustus teatavate piirkondlike iseärasustega arvestada. Tegemist on liikmesriikide võimalusega, mille kasutamine sõltub muu hulgas liikmesriigi põllumajanduspoliitikast. Iseärasustega arvestamist saab põhjendada asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase standardiga. EL õigusaktid ei näe otsesõnu ette, et selline tavapärane standard peaks olema kehtestatud normina. Standard peab olema üheselt arusaadav nii toetuse taotlejale kui ka vastavale ametkonnale, arvestades õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega. Sama kehtib ka karjamaadele esitatavate nõuete kohta. II
  91. Vaidlusse puutuva toetustaotluse esitamise ning Metsa Johani Talu maadel toimunud kontrollide ajal kehtinud põllumajandusministri
  92. aprilli
  93. a määruse nr 39 § 2 lg 1 kohaselt võib ühtset pindalatoetust taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa ja põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa vähemalt üks kord enne
  94. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt
  95. juuliks peab niide olema ära veetud või hekseldatud. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid visuaalselt tuvastada. Eesti õigusaktid ei täpsusta, millistele konkreetsetele nõuetele peab vastama heas põllumajanduslikus korras olev maa.
  96. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Metsa Johani Talu toetustaotluse esitamise ja läbivaatamise ajal ei olnud põllumajandusministri
  97. aprilli
  98. a määruses nr 39 määratletud piirkondlikke tavapäraseid standardeid, mida võimaldab arvesse võtta Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 esimene lause.
  99. Põllumajandusministri
  100. märtsi
  101. a määrusega nr 41 täiendati
  102. aprilli
  103. a määruse nr 39 paragrahvi 2 lõikega 1¹, mille kohaselt on Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,
  104. Nimetatud sätet kohaldatakse määruse § 13 lg 2 kohaselt tagasiulatuvalt
  105. novembrist
  106. Küll aga ei saanud sellest sättest tulenevad põhimõtted olla teada Metsa Johani Talule toetustaotluse esitamise ajal mais 2005 ega kohaldatavad kassaatori maadel toimunud kontrolli ajal septembris
  107. Tulenevalt eeltoodud asjassepuutuva EL õiguse analüüsist ei ole Riigikohtu halduskolleegiumile üheselt selge, et Põllumajandusministeeriumi määruse nr 39 § 2 täiendamine lgga 1¹ kujutab endast kõigest toetustaotlustele esitatud seniste nõuete täpsustust ega piira kassaatori võimalusi. Põllumajandusministri määruse nr 39 § 3 lg 1¹ ei võimalda arvestada Euroopa Komisjoni töödokumendis ette nähtud võimalusega mitte käsitada metsana sellist puude, sh põõsastega kaetud ala, kus puude- ega põõsarinne ei takista karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu. PRIA on aga praegusel juhul oma põhjendustes toetunud peamiselt nõudele, mille kohaselt ei tohi kadakate või puude liituvus ületada 0,5, ning seetõttu ei ole võimalik üheselt järeldada, kas muudel sisulistel põhjustel ei oleks vaidlusalused pindalad olnud toetusõiguslikud. Seda enam, et vastavalt EL õigusele määratlevad karjamaa mõiste liikmesriigid, kusjuures määratlus peab sisaldama kriteeriumi, mille kohaselt karjamaa on rohumaa, mis on vastavalt kohalikele põllumajanduslikele tootmisviisidele mõeldud veise- ja/või lambakasvatuseks.
  108. Täiendavalt märgib Riigikohtu halduskolleegium, et alates
  109. aprillist 2007 kehtiv põllumajandusministri
  110. aprilli
  111. a määrus nr 57 "Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" ei näe ette puude liituvuse kriteeriumi. Nimetatud määruse § 2 lg 2 sätestab, et Saare, Hiiu, Lääne või Pärnu maakonnas asuv püsirohumaa, millel kasvavad puud ja kadakad ja mis vastab Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art-s 30 sätestatud nõuetele, on heas põllumajanduslikus korras.
  112. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kontrollimisel, kas Metsa Johani Talu vastab toetuse saajatele kehtestatud nõuetele, tuli lähtuda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-st 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni
  113. märtsi
  114. a töödokumendi AGRI 60363/2005 vastavaid tõlgendusi, samuti juhinduda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 teisest lausest, mille kohaselt võetakse toetuskõlbulikuna arvesse tegelikult kasutatavat ala. Lisaks tuli tugineda taotluse esitamise ja maade kontrollimise ajal kehtinud põllumajandusministri
  115. aprilli
  116. a määruse nr 39 nõuetele. III
  117. Vastates küsimusele, kas Metsa Johani Talu vaidlusaluste põllumassiivide kontrollimisel lähtuti kehtivatest sätetest, peab Riigikohtu halduskolleegium esmalt vajalikuks märkida, et nõustub Tartu Ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et PRIA ise andis esmakordsel toetuse taotlemisel Metsa Johani Talule tema põllumassiivide kaardid, ei välista taotleja kohustust esitada toetuse taotlus vaid toetusõigusliku pinna osas.
  118. Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et PRIA korraldatud kontrolli ning järelkontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et Metsa Johani Talu vaidlusalused maad ei olnud toetusõiguslikud seetõttu, et tegemist oli selliste pindadega, millel ekspertide arvates ei olnud võimalik põllumajanduslikke tegevusi (praegusel juhul loomade karjatamist) teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel. Riigikohtu halduskolleegium on aga seisukohal, et eeltoodut ei ole kindlaks tehtud. PRIA ei ole Metsa Johani Talu vaidlusaluste maade toetuskõlblikkuse kindlakstegemisel arvestanud toetuse eesmärki ega lähtunud toetustaotluse esitamise ja kontrollimise ajal kehtinud nõuetest, mh sellest, milliste puudega oli vaidlusalusel maatükil tegemist, kas puud takistavad karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu ja kas maatükk vastab kohalikele karjatamistavadele. Samuti on kontrollaruannet põhjendatud puudulikult. 16.-
  119. septembrini 2005 toimunud kontrolli tulemusena vormistatud kontrollaruandes nr 050108-74035 on Metsa Johani Talu põllu nr 5 (põllumassiiv nr 41246286081) osas leitud, et karjatamine toimub suuremal osal massiivist. Vaidlusaluse põllu nr 7 kohta on aga märgitud järgmist: põld nr 7 (põllumassiiv nr 41246291523) ei ole toetusõiguslik. Eeltoodust ei ole võimalik järeldada, milliseid tingimusi võeti kontrollimisel aluseks. Kontrollaruandes ei ole põhjendatud, miks ei olnud Metsa Johani Talu vaidlusalused pinnad heas põllumajanduslikus korras, nagu nägi seda ette põllumajandusministri
  120. aprilli
  121. a määrus nr 39 taotluse esitamise ja esmase kontrollimise ajal kehtinud redaktsioonis. Põhjendatud ei ole, miks ei ole Metsa Johani Talu vaidlusalusel pinnal võimalik tegelda loomade karjatamisega samamoodi nagu sama piirkonna puudeta aladel, samal ajal kui vaidlust ei tekkinud küsimuses, kas põllul on loomi karjatatud. Järelkontrolli aktis
  122. jaanuarist
  123. a on põllu nr 5 kohta märgitud, et massiivil on osa maast metsamaa, põldu nr 7 ei ole aga üldse käsitletud. Metsakaitse ja Metsanduskeskuse eksperthinnangus
  124. jaanuarist
  125. a on aluseks võetud üksnes puude liituvus 0,5, mitte Euroopa Komisjoni soovituses sätestatu. Põld nr 7 nimetatud eksperthinnangus ei kajastu. Tartu Ringkonnakohus on võtnud asja materjalide juurde toetusõiguslikke alasid tõendavad PRIA Saaremaa osakonna atesteeritud konsulendi augustis 2006 tehtud akti, atesteerimistunnistuse, aerofoto ja Eesti Maaülikooli ekspertgrupi
  126. oktoobri
  127. a akti põldude nr 5 ja 7 kohta (istungi protokoll, toimiku lk 112). Tartu Ringkonnakohus ei ole oma otsuses toetunud Eesti Maaülikooli ekspertgrupi arvamusele, kus leitakse, et vaidlusalustel põldudel on loomad viibinud suurema osa ajast söödavama rohuga aladel, kuid märgitakse samuti, et kasvav pajuvõsa ja inimtegevuse ebapiisavus ei vasta heale põllumajandustavale. Selle asemel on Tartu Ringkonnakohus käsitlenud üksnes kontrollaruandeid ning leidnud, et konsulendi arvamus ei kinnita vaidlusaluse põllu toetusõiguslikkust. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ei saa haldusakti põhjendamist kohtumenetluse käigus praegusel juhul pidada küllaldaseks. Haldusakti motiveerimise vajadusele seoses PRIA toetuste määramisega, samuti sellele, et haldusakti põhjendamist kohtumenetluses ei saa üldjuhul pidada piisavaks, on Riigikohtu halduskolleegium tähelepanu juhtinud ka
  128. veebruari
  129. a otsuses asjas nr 3-3-1-93-
  130. IV
  131. Selles asjas on põhiküsimuseks, kas vaidlusalustel puudega kaetud maatükkidel on võimalik põllumajandustegevust korraldada samamoodi kui puudeta maatükkidel. PRIA ei ole taotluse läbivaatamisel ja otsuse põhjendamisel sellest põhiküsimusest lähtunud. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Euroopa Liidu õigusaktid ei käsitle küsimust, kas pindalatoetuse raames on võimalik lugeda toetusõiguslikuks maatükki, kus on rohkem kui 50 puud ühel hektaril, kuid praegusel juhul põhjendati Metsa Johani Talu põldude mittetoetusõiguslikkust põllumassiivi nr 5 osas eeskätt sellega, et puude liituvus oli üle 0,5, vaidlusaluse põllumassiivi nr 7 osas aga sisuliselt põhjendused puudusid. Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel kasutatavast Euroopa Komisjoni töödokumendist võib järeldada, et üldiselt ei saa pindalatoetuse raames lugeda toetusõiguslikuks maatükki, kus on ühel hektaril rohkem kui 50 puud, mis on eeskätt kasutatavad puidutööstuses. Küll aga on sellest kriteeriumist võimalikud erandid. Samuti peab Euroopa Komisjoni töödokument teatud juhtudel lubatuks arvestada söödamaade hulka puudega (sh põõsastega) kaetud ala juhul, kui puud ei takista karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu. Tulenevalt eelnevast leiab Riigikohtu halduskolleegium, et Riigikohtul on võimalik asi otsustada ilma Euroopa Kohtult eelotsust küsimata. V
  132. Eeltoodud põhjendustele toetudes rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Metsa Johani Talu kassatsioonkaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu
  133. novembri
  134. a otsuse haldusasjas nr 3-06566, Tartu Halduskohtu
  135. juuni
  136. a otsuse asjas nr 3-06-566 ning PRIA peadirektori
  137. detsembri
  138. a käskkirja nr 1-3.11/139 alapunkti
  139. PRIA-l tuleb selles osas Metsa Johani Talu toetustaotlus uuesti läbi vaadata.
  140. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Metsa Johani Talu on Tartu Halduskohtu menetluses tasunud riigilõivu 10 krooni, samuti õigusabikulusid 8260 krooni (toimiku lk-d 4 ja 54-56). Tartu Ringkonnakohtu menetluses on Metsa Johani Talu tasunud riigilõivu 10 krooni (toimiku lk 83) ning palunud hüvitada uuesti 8260 krooni, märkides, et kulusid tõendavad dokumendid on esitatud esimese astme kohtus (toimiku lk 111). Kassatsiooniastmes ei ole Metsa Johani Talu menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Eeltoodust järelduvalt loeb kolleegium põhjendatuks menetluskulude 8280 krooni, sh riigilõivu 20 krooni väljamõistmist PRIA-lt Metsa Johani Talu kasuks. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.