← Eesti

3-3-1-28-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-28-07 Otsuse kuupäev

  1. september 2007 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Metsa Johani Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
  2. novembri
  3. a käskkirja nr 1-3.13-5/29 alapunkti 432 ja
  4. detsembri
  5. a ettekirjutuse nr 13-9/119 peale Tartu Ringkonnakohtu
  6. novembri
  7. a otsus haldusasjas nr 3-06-471 Metsa Johani Talu kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  8. mai 2007 Kohtuistungil osalenud isikud Metsa Johani Talu esindaja Andrus Sepp Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Veiko Bergmann Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada Metsa Johani Talu kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  9. novembri
  10. a otsus haldusasjas nr 3-06-471 ja Tartu Halduskohtu
  11. juuni
  12. a otsus asjas nr 3-06-
  13. Teha asjas uus otsus, millega tühistada PRIA peadirektori
  14. novembri
  15. a käskkirja nr 13.13-5/29 alapunkt 432 ja
  16. detsembri
  17. a ettekirjutus nr 13-9/
  18. Välja mõista Metsa Johani Talu kasuks PRIA-lt riigilõiv 20 krooni ja esindajakulud 8260 krooni. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Metsa Johani Talu esitas
  20. mail
  21. a pindalatoetuse taotluse, millega taotles ühtset pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ning mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 285,78 hektarile maale. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori
  22. novembri
  23. a käskkirja nr 1-3.13-5/29 alapunktiga 432 vähendati ebasoodsamate piirkondade toetust 49 805 krooni 58 senti ja nõuti tagasi eelmisel kohustusaastal makstud toetus 103 188 krooni 81 senti (PRIA peadirektori
  24. detsembri
  25. a ettekirjutus nr 13-9/119). Kohapealse kontrolli käigus tuvastati pinnad, mis ei olnud heas põllumajanduslikus korras, sest neil kasvas mets.
  26. Metsa Johani Talu esitas PRIA peadirektori
  27. novembri
  28. a käskkirja nr 1-3.13-5/29 alapunkti 432 peale vaide, mille PRIA peadirektor jättis
  29. märtsi
  30. a vaideotsusega nr 1325/455 rahuldamata
  31. Metsa Johani Talu esitas kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tühistada PRIA peadirektori
  32. novembri
  33. a käskkirja nr 1-3.13-5/29 alapunkti 432 ja
  34. detsembri
  35. a ettekirjutuse nr 13-9/119 ning kaebuse rahuldamisel välja mõista vastustajalt kohtukulud 8260 krooni. Kaebaja väitis, et vastas taotluse esitamise ajal kehtinud seaduses sätestatud nõuetele.
  36. Vastustaja PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata, olles seisukohal, et toetust võib taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta, kuid kaebaja maad suures osas nõuetele ei vastanud, sest kontrolli käigus tuvastati, et vaidlusaluses osas oli tegemist sisuliselt metsaga, seda kinnitab ka kontrollakt.
  37. Tartu Halduskohus jättis
  38. juuni
  39. a otsusega asjas nr 3-06-471 Metsa Johani Talu kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja enda kanda. Tartu Halduskohtu põhjendustes märgitakse, et Metsa Johani Talus 16.-
  40. septembrini 2005 tehtud kohapealse kontrolli käigus tuvastati toetuskõlbulikuks maaks põllukultuuride osas taotletud 37,36 ha asemel 34,18 ha ja heinamaade osas 248,49 ha asemel 115,52 ha; toetusõigusliku pinna hulka ei arvatud võsaga ja tiheda puistuga kaetud alasid (üle 50 puu ühel hektaril ning puude liituvus üle 0,5). Kaebaja avalduse alusel toimus
  41. ja
  42. jaanuaril 2006 uus kohapealne kontroll, mis kinnitas esimese kontrolli mõõtmistulemuste õigsust ega andnud alust varasemate tulemuste tühistamiseks. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 (ametliku nimetusega "Komisjoni
  43. aprilli
  44. a määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid" (edaspidi Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004)) art 8 p 1 kohaselt loetakse puid hõlmav maatükk põllumajanduslikuks maatükiks, kui EL määruse 1782/2003 art-s 51 viidatud põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral kavandatavat tootmist on võimalik teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükil. Praegusel juhul ei ole see võimalik. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa. Kaebaja kasutuses olev maa nendele nõuetele ei vastanud. Põllumajandusministri
  45. aprilli
  46. a määrusega nr 49 vastu võetud õigusakti "Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" § 14 lg 3 sätestab, et taotlus jäetakse rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui taotleja viieaastane kohustus on vähenenud üle 30%. Praegusel juhul see nii oli ja järelikult on ka
  47. aastal makstud toetus kaebajalt tagasi nõutud seaduspäraselt.
  48. Metsa Johani Talu esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles leidis, et haldusorgan ja kohus on tõlgendanud kohaldatavat õigust vastupidiselt Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 mõttele. EL määruse säte ei välista puudega maatükkide toetuskõlbulikkust, lähtudes maal asuvatest puudest või ka nende hulgast, vaid maatüki põllumajanduslikust kasutamisest. Samad nõuded kehtisid ka põllumajandusministri
  49. aprilli
  50. a määruse nr 49 § 2 lg 1 järgi. Alles
  51. aprilli
  52. a määrusega nr 44 täpsustas põllumajandusminister toetuse saamise täpsemaid nõudeid maale, mis kehtestas, et Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,
  53. Kaebaja taotlus tuleb aga läbi vaadata selle esitamise ajal kehtinud redaktsiooni alusel. Liiatigi tehti toetustaotlus täpselt PRIA registri kaartide järgi. Lisaks leidis Metsa Johani Talu, et kohapealne kontroll ei vastanud PRIA peadirektori
  54. mai
  55. a käskkirjaga nr 1-3.1/162 kinnitatud "Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile" ja PRIA peadirektori
  56. augusti
  57. a käskkirjaga nr 1-3.1/337 kinnitatud "Tööprotseduur ühtse pindalatoetuse, täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade kohapealseks kontrolliks" nõuetele. Järelkontrolli käigus tehtud kontrollakt vormistati aga enne eksperthinnangut, samas tehti järelkontrolli tingimustes, kus polnud tuvastatav puude liituvuse suurus.
  58. Tartu Ringkonnakohus jättis
  59. novembri
  60. a otsusega haldusasjas nr 3-06-471 Metsa Johani Talu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kantud menetluskulud tema enda kanda. Tartu Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ja lisas, et viimane on õigesti tõlgendanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art-s 8 sätestatud põhimõtteid. Heas põllumajanduslikus korras oleva maa nõue tulenes põllumajandusministri
  61. aprilli
  62. a määrusest nr 49 ka enne selle muutmist põllumajandusministri
  63. aprilli
  64. a määrusega nr
  65. Viimane ei karmistanud tingimusi, üksnes täpsustas neid ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates
  66. novembrist
  67. Mis puutub PRIA peadirektori käskkirjadesse kontrollimise protseduurist ja tööprotseduurist, siis need on halduse siseaktid, mis reguleerivad haldusorgani sisemist töökorraldust, ega ole kohtuliku kontrolli objektiks. Asjaolu, et PRIA ise andis esmakordsel toetuse taotlemisel Metsa Johani Talule tema põllumassiivide kaardid, ei välista taotleja kohustust esitada toetuse taotlus vaid toetusõigusliku pinna osas. Asjaolu, et lisakontrolli akt tehti enne eksperthinnangut, ei muuda sisuliselt lisakontrolli tulemusi. Järelkontrollimine talvel ei takistanud puude liituvuse väljaselgitamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  68. Metsa Johani Talu kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks tagasi ringkonnakohtusse. Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist.
  69. PRIA ega halduskohtud ei arvestanud kaebaja väiteid kohapealse kontrolli mittevastavuse kohta tegelikule olukorrale ja kontrollimise protseduurireeglitele.
  70. Haldusorgan ja kohtud on valesti tõlgendanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p
  72. Kohapealne kontroll ei vastanud PRIA peadirektori
  73. mai
  74. a käskkirjaga nr 1-3.1/162 kinnitatud "Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile" ja PRIA peadirektori
  75. augusti
  76. a käskkirjaga nr 1-3.1/337 kinnitatud "Tööprotseduur ühtse pindalatoetuse, täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade kohapealseks kontrolliks" nõuetele.
  77. Vastustaja PRIA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
  78. Kassaatori väited, et Tartu Halduskohus rikkus menetlusnorme, on alusetud.
  79. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-le 1 ei ole kassaatori maatükk toetusõiguslik, sest seal ei ole võimalik teha põllumajanduslikke tegevusi samamoodi kui puudeta maatükil. Sama määruse art 30 p 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa, mille alla aga võsastunud maa ei kuulu. Need nõuded kehtisid ka taotluse esitamise ajal
  80. mail
  81. aastal. Kassaatori maad ei vastanud suures osas nõuetele, see on tuvastatud ka kontrollaktis. Asjaolu, et nimetatud pinnad on tarastatud (nt põld nr 7, nagu väidab kassaator) või et pindadel on loomi karjatatud, ei muuda neid toetusõiguslikeks.
  82. PRIA esitas tõepoolest
  83. aastal enne esimest toetuse taotlemist kassaatorile põllumassiivide kaardid, kuid piirid märkis kaartidele kassaator. Kui ta deklareeris põllumassiivina ka võsastunud pinnad, lasub vastutus taotlejal, mitte PRIA-l, kes eeldas, et esitatud andmed on õiged.
  84. Alusetu on kassaatori väide, et põllumajandusministri
  85. aprilli
  86. a määrusega nr 44 muudeti taotluse saamise nõudeid karmimaks. Tegelikult fikseeriti tingimused, millal puudega kaetud pind siiski vastaks Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 nõuetele.
  87. Kassaatori põldudel on toimunud nii kohapealne kontroll kui ka lisakontroll. Täiendavalt käis kassaatori põldudel
  88. jaanuaril 2006 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse peaspetsialist Priit Kohava, kelle ekspertiisi järgi oli puude liituvus üle 0,
  90. septembril 2006 tegid ekspertiisi ka Maaülikooli teadlased.
  91. Kassaator pole esitanud tõendeid väite, et kontrollaktil olid puudused, kinnitamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. PRIA esindaja esitas taotluse eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult, milles palus Euroopa Kohtu selgitust järgmistes küsimustes.
  92. Kas järgmiste õigusaktide ja dokumentide - Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 art 8 p 1 ja art 30 p 2; Euroopa Komisjoni töödokumendi AGRI/60363/2005 punkti 3 esimene lõik ja punkti 3 alapunktid "Erikaalutlused metsaga kaetud maa suhtes" ja "Erikaalutlused karjamaa suhtes"; EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 art 5 p 1 ja art 131 p 2 alapunkt b ja p 3 alapunkt c - sätteid koostoimes tõlgendades saab pidada toetusõiguslikuks kehtestatust suurema puude liituvusega ja osaliselt võsastunud maatükki, st et sellel oleks võimalik teha põllumajanduslikke tegevusi nagu sama piirkonna puudeta maatükil?
  93. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis milliste kriteeriumide alusel saab selles vaidluses pidada eeltoodud kirjeldustele vastavaid maatükke (mets, puude liituvusega üle 0,5 ja kasvav pajuvõsa tugevalt mättalisel liigniiskel alal, kus niitmine on praktiliselt võimatu) püsirohumaadeks Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 ja art 30 p 2 ning EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 5 p 1 mõttes? Kassaatoril ei olnud eelotsuse taotluse kohta vastuväiteid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  94. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on praeguses vaidluses oluline asjassepuutuva Euroopa Liidu õiguse tõlgendamine ja kohaldamine (I). Asja lahendamiseks vastab kolleegium küsimusele, millised konkreetsed nõuded toetuskõlbulikele maadele taotluse esitamise ajal Eestis kehtisid (II) ning kas nendest nõuetest lähtuti Metsa Johani Talu vaidlusaluste põllumassiivide kontrollimisel (III). Samuti võtab Riigikohtu halduskolleegium seisukoha Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise kohta (IV). Lõpuks lahendab kolleegium kassatsioonkaebuse ning menetluskulude küsimuse (V). Kuivõrd praegune kohtuasi on seotud Riigikohtu halduskolleegiumi menetleda olnud kohtuasjadega nr 3-3-126-07 ja nr 3-3-1-27-07, ei pea halduskolleegium vajalikuks üksikasjalikult korrata põhjendusi, mis on toodud vastavalt kolleegiumi
  95. juuni
  96. a otsuses asjas nr 3-3-1-26-07 ja
  97. septembri
  98. a otsuses asjas nr 3-3-1-27-07, ning piirdub selles asjas olulisema väljatoomisega. I
  99. EL õigusaktide (peamiselt Euroopa Komisjoni otsekohalduva määruse nr 796/2004, EL Nõukogu määruse nr 1782/2003 ja Euroopa Komisjoni
  100. märtsi
  101. a töödokumendi AGRI/60363/2005) analüüsi tulemusena järeldab Riigikohtu halduskolleegium, et EL õigusaktidest on eelkõige asjassepuutuv Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, mille kohaselt loetakse puudega maatükk toetuskõlbulikuks juhul, kui seal on võimalik samamoodi toota nagu sama piirkonna puudeta maatükil. Euroopa Komisjoni töödokumendis on täpsustatud, et "puid hõlmavat maatükki" tuleb mõista sellise alana, kus puude tihedus ei tohi olla rohkem kui 50 puud ühe hektari kohta, kusjuures silmas peetakse eriti selliseid puid, mida saab kasutada puidutööstuses. Siiski võib sellestki määrast näha ette erandeid teatud liiki puude puhul (näiteks viljapuud) ja keskkonnakaitse/ökoloogilistel põhjustel. Need võimalikud erandid peab liikmesriik eelnevalt defineerima. Samal ajal toob Euroopa Komisjoni töödokument mh söödamaade ja karjamaade osas välja erisused ja selgitab, et söödamaade puhul ei ole toetuskõlbulik selline puudega (sh põõsastega) kaetud ala, kus puu- ja/või põõsarinne takistab karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu. Kolleegium rõhutab, et Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 kohaselt on liikmesriikidel võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta vastav põllumajanduslik ala tervikuna siis, kui seda kasutatakse tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase standardi kohaselt. Vastasel juhul tuleb toetuskõlbuliku pindala kontrollimisel arvesse võtta tegelikult kasutatavat ala. EL õiguse alusel ei ole võimalik teha järeldust, et liikmesriikidel on kohustus teatavate piirkondlike iseärasustega arvestada. Tegemist on liikmesriikide võimalusega, mille kasutamine sõltub muu hulgas liikmesriigi põllumajanduspoliitikast. Iseärasustega arvestamist saab põhjendada asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase standardiga. EL õigusaktid ei näe otsesõnu ette, et selline tavapärane standard peaks olema kehtestatud normina. Standard peab olema üheselt arusaadav nii toetuse taotlejale kui ka vastavale ametkonnale, arvestades õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega. Sama kehtib ka karjamaadele esitatavate nõuete kohta. II
  102. Vaidlusse puutuva toetustaotluse esitamise ning Metsa Johani Talu maadel toimunud kontrollide ajal kehtinud põllumajandusministri
  103. aprilli
  104. a määruse nr 49 § 3 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. Eesti õigusaktid ei täpsusta, millistele konkreetsetele nõuetele peab vastama heas põllumajanduslikus korras olev maa.
  105. Põllumajandusministri
  106. aprilli
  107. a määrusega nr 45 täiendati määruse nr 49 § 3 lg-ga 1¹, mille kohaselt on Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,
  108. Nimetatud sätet kohaldatakse määruse § 15 lg 6 kohaselt tagasiulatuvalt
  109. novembrist 2005, mis ajast pärineb ka vaidlustatud käskkiri. Küll aga ei saanud sellest sättest tulenevad põhimõtted olla teada Metsa Johani Talule toetustaotluse esitamise ajal mais 2005 ega kohaldatavad kassaatori maadel toimunud kontrolli ajal septembris
  110. Tulenevalt eeltoodud asjassepuutuva EL õiguse analüüsist ei ole Riigikohtu halduskolleegiumile üheselt selge, et põllumajandusministri määruse nr 49 § 3 täiendamine lg-ga 1¹ kujutab endast kõigest toetustaotlustele esitatud seniste nõuete täpsustust ega piira kassaatori võimalusi. Põllumajandusministri määruse nr 49 § 3 lg 1¹ ei võimalda arvestada Euroopa Komisjoni töödokumendis ette nähtud võimalusega mitte käsitada metsana sellist puude, sh põõsastega kaetud ala, kus puu- ega põõsarinne ei takista karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu.
  111. Täiendavalt märgib Riigikohtu halduskolleegium, et PRIA
  112. aastal välja antud teatmiku: "Abiks taotlejale.
  113. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa toetus, ebasoodsamate piirkondade toetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus" punktis 3.2 "Toetusõiguslik põllumajandusmaa" täheldatakse järgmist: "Kooskõlas Euroopa Komisjoni selgitustega on Eestis kehtestatud nelja maakonna osas erand, mis tuleneb selle piirkonna looduskeskkonna tingimustest ja traditsioonilise põllumajandustegevuse erisustest. Nimelt loetakse Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa, millel kasvavad puud ja kadakad ning mis vastab komisjoni määruse 796/2004 artikli 30 nõuetele, heas põllumajanduslikus korras olevaks. Samas üldreeglina kehtib jätkuvalt põhimõte, et põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik alal, kui sellel kasvavate kadakate ja puude liituvus on üle 0,
  114. Erandi järgi toimub toetusõigusliku pinna osas liituvuse arvestus vaid puudega kaetud ala, mitte kogu põllu pinna suhtes. Nt on 5 ha põllu ühes osas ca 0,5 ha ulatuses puudega kaetud ala, millel kasvab 30 puud. Arvestatuna 1 ha peale on sellel alal 60 puud, mistõttu puudega kaetud osa mõõdetakse põllu pinnast välja. Kui sellel pinnal oleks olnud 15 puud, siis arvestatuna 1 ha peale on seal 30 puud ja seda ala välja ei mõõdeta. Liituvuse hindamisel on aluseks
  115. ja
  116. a tehtud ortofotod ja satelliitfotod. Vajadusel kasutab PRIA liituvuse hindamisel ekspertide abi. Maksimaalne toetusõiguslik püsirohumaa pindala on sellisel juhul PRIA väljastatud põllumassiivi kaardil märgitud pindala. Seejuures kohapeal looduslikult eristuvad piirid võivad hõlmata suurema maatüki (sisaldades mittetoetusõiguslike puude ja kadastike gruppe), kuid taotlusele märgitav ja toetusõiguslik pindala ei tohi kindlasti olla suurem kui põllumassiivi pindala. Kõik mittetoetusõiguslikud alad, mis on jäänud taotlejal põllu pindalast maha arvamata, liidetakse üledeklareeritavaks ja vähendamisel arvesse võetavaks pindalaks." Riigikohtu halduskolleegium leiab, et tsiteeritud materjal kinnitab, et taotleja jaoks oli selles asjas tegemist ebaselge olukorraga.
  117. Tulenevalt eeltoodust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kontrollimisel, kas Metsa Johani Talu vastab toetuse saajatele kehtestatud nõuetele, tuli lähtuda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-st 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni
  118. märtsi
  119. a töödokumendi AGRI 60363/2005 vastavaid tõlgendusi, samuti juhinduda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p-st
  120. Lisaks tuli tugineda taotluse esitamise ja maade kontrollimise ajal kehtinud põllumajandusministri
  121. aprilli
  122. a määruse nr 49 nõuetele. III
  123. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et PRIA korraldatud kontrolli ning järelkontrolli tulemusena ei ole kindlaks tehtud, kas Metsa Johani Talu vaidlusalustel maadel oli võimalik põllumajanduslikke tegevusi (loomade karjatamist) teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel. Liiati ei ole PRIA Metsa Johani Talu vaidlusaluste maade toetuskõlblikkuse kindlakstegemisel lähtunud, arvestades toetuse eesmärki (ebasoodsamate piirkondade toetus), toetustaotluse esitamise ja kontrollimise ajal kehtinud nõuetest, mh sellest, milliste puudega oli vaidlusalusel maatükil tegemist, samuti sellest, kas puud takistavad karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu ja kas maatükk vastab kohalikele karjatamistavadele. Samuti on kontrollaruannet põhjendatud puudulikult, mistõttu ei ole võimalik järeldada, milliseid tingimusi võeti kontrollimisel aluseks. Kontrollaruandes ei ole põhjendatud, miks ei olnud Metsa Johani Talu vaidlusalused pinnad heas põllumajanduslikus korras, nagu nägi seda ette põllumajandusministri
  124. aprilli
  125. a määrus nr 49 taotluse esitamise ja esmase kontrollimise ajal kehtinud redaktsioonis. Põhjendatud ei ole, miks ei ole Metsa Johani Talu vaidlusalustel pindadel võimalik tegelda loomade karjatamisega samamoodi nagu sama piirkonna puudeta aladel, samal ajal kui vaidlust ei tekkinud küsimuses, kas neil pindadel on loomi karjatatud. Kohtumenetluse käigus asja materjalide juurde võetud, pärast haldusakti andmist tehtud eksperdiarvamuste osas märgib Riigikohtu halduskolleegium, et haldusakti motiveerimise vajadusele seoses PRIA toetuste määramisega, samuti sellele, et haldusakti põhjendamist kohtumenetluses ei saa üldjuhul pidada piisavaks, on Riigikohtu halduskolleegium tähelepanu juhtinud juba
  126. veebruari
  127. a otsuses asjas nr 3-3-1-93-
  128. IV
  129. Selles asjas on põhiküsimuseks, kas vaidlusalustel puudega kaetud maatükkidel on võimalik põllumajandustegevust korraldada samamoodi kui puudeta maatükkidel. PRIA ei ole taotluse läbivaatamisel ja otsuse põhjendamisel sellest põhiküsimusest lähtunud. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Euroopa Liidu õigusaktid ei käsitle küsimust, kas pindalatoetuse raames on võimalik lugeda toetusõiguslikuks maatükki, kus on rohkem kui 50 puud ühel hektaril, kuid praegusel juhul põhjendati vaidlusaluste põldude mittetoetusõiguslikkust osaliselt sellega, et puude liituvus oli üle 0,5, põllumassiivi nr 7 osas aga sisuliselt põhjendused puudusid. Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel kasutatavast Euroopa Komisjoni töödokumendist võib järeldada, et üldiselt ei saa pindalatoetuse raames lugeda toetusõiguslikuks maatükki, kus on ühel hektaril rohkem kui 50 puud, mis on eeskätt kasutatavad puidutööstuses. Küll aga on sellest kriteeriumist võimalikud erandid. Samuti peab Euroopa Komisjoni töödokument teatud juhtudel võimalikuks arvestada söödamaade hulka puudega (sh põõsastega) kaetud ala juhul, kui puud ei takista karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu. Tulenevalt eelnevast leiab Riigikohtu halduskolleegium, et Riigikohtul on võimalik asi otsustada ilma Euroopa Kohtult eelotsust küsimata. V
  130. Eeltoodud põhjendustele toetudes rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Metsa Johani Talu kassatsioonkaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu
  131. novembri
  132. a otsuse haldusasjas nr 3-06471, Tartu Halduskohtu
  133. juuni
  134. a otsuse asjas nr 3-06-471 ning PRIA peadirektori
  135. novembri
  136. a käskkirja nr 1-3.13-5/29 alapunkti 432 ja
  137. detsembri
  138. a ettekirjutuse nr 13-9/
  140. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Metsa Johani Talu on Tartu Halduskohtu menetluses tasunud riigilõivu 10 krooni, samuti õigusabikulusid 8260 krooni (toimiku lk-d 1, 72-74), viimaste suurusele on PRIA esindaja kohtuistungil vastu vaielnud (toimiku lk 83), kuid pole oma seisukohta põhjendanud. Tartu Ringkonnakohtu menetluses on Metsa Johani Talu tasunud riigilõivu 10 krooni (toimiku lk 104) ning palunud hüvitada uuesti 8260 krooni, märkides, et kulusid tõendavad dokumendid on esitatud esimese astme kohtus (toimiku lk 127). Kassatsiooniastmes ei ole Metsa Johani Talu menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Eeltoodust järelduvalt loeb kolleegium põhjendatuks menetluskulude 8280 krooni, sh riigilõivu 20 krooni väljamõistmist PRIA-lt Metsa Johani Talu kasuks. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.