← Eesti

3-3-1-33-07

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud 3-3-1-33-07

  1. september 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Elion Ettevõtted AS kaebus Sideameti
  2. märtsi
  3. a käskkirja nr J.1-1/80 ja
  4. aprilli
  5. a ettekirjutuse nr J.146.KTO tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  6. novembri
  7. a otsus haldusasjas nr 3-05.304 Elion Ettevõtted AS kassatsioonkaebus
  8. mai 2007 Elion Ettevõtted AS esindaja vandeadvokaat Kristi Reinson Sideameti esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  9. novembri
  10. a otsus haldusasjas nr 3-05-304 ning Tallinna Halduskohtu
  11. detsembri
  12. a otsus haldusasjas nr 3-560/
  13. Teha uus otsus ja tühistada Sideameti
  14. märtsi
  15. a käskkiri nr J.1-1/80 ning
  16. aprilli
  17. a ettekirjutus nr J.1-46.KTO/
  18. Tagastada kautsjon. Mõista välja Sideametilt Elion Ettevõtted AS kasuks viimase poolt kantud menetluskulud summas 90 000 krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Sideameti
  20. märtsi
  21. a käskkirjaga nr J.1-1/80 rahuldati osaliselt Tele2 OÜ kaebus ja kohustati Sideameti kuluarvestuse ja tariifide osakonda tegema Elion Ettevõtted AS-le ettekirjutuse viia teenused "Kodulahendus" ja "Kõneaja boonus" vastavusse telekommunikatsiooniseaduse § 51 lg 4 p-s 1 sätestatud nõuetega. Käskkirja põhjenduste kohaselt eelnimetatud teenused kahjustavad teiste ettevõtjate konkurentsivõimet. Telefoniteenuse tasu koosseisus on allahindlus, mis viib "Kodulahenduse" soodsa kõneaja ja "Kõneaja boonuse" keskmise tasumäära madalamaks võrgusisese kõne kulude pikaajalistest keskmistest kogukuludest alates vastavalt
  22. ja
  23. minutist, alates vastavalt
  24. ja
  25. minutist madalamaks võrgusisese kõne kulude pikaajalistest keskmistest võrgukuludest ja alates
  26. ja
  27. minutist madalamaks sidumisteenuse tasudest.
  28. Sideameti
  29. aprilli 2005.a ettekirjutusega nr J.1-40.KTO/11 kohustati Elion Ettevõtted AS-i lõpetama "Kodulahenduse" ja "Kõneaja boonuse" osutamisel TKS § 51 lõike 4 punktis 1 sätestatud nõuete rikkumine.
  30. Elion Ettevõtted AS esitas Sideameti
  31. märtsi
  32. a käskkirja nr J.1-1/80 ning
  33. aprilli
  34. a ettekirjutuse nr J.1-40.KTO/11 tühistamiseks kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt sai Sideamet sekkuda Elion Ettevõtted AS tasudesse üksnes telekommunikatsiooniseadusega reguleeritud ulatuses, st ta omas õiguse kontrollida üksnes reguleeritud tasusid. Telekommunikatsiooniseadus ei reguleeri tasumäärasid ehk tariife. Olulise turujõuga ettevõte võib ühe teenuse raames rakendada erinevaid tasumäärasid. Telekommunikatsiooniseaduse § 51 lg 4 p 1 kohaselt ei tohi olulise turujõuga ettevõtja lülitada telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseisu allahindlust, mis kahjustab teiste ettevõtjate konkurentsivõimet vastaval teenuse turul. Sideamet saab seetõttu kontrollida telefoniteenuse tasu, st. seda, kas telefoniteenus koos kõigi selles sisalduvate tasumäärade, tariifide ja soodustustega kujuneb selliseks, mis kahjustab teiste ettevõtjate konkurentsivõimet telekommunikatsiooniseaduse § 51 lg 4 p 1 mõttes. Sideametil puudub aga seadusest tulenev volitus kontrollida üksikute pakettide tasumäärasid. Elion Ettevõtted AS telefoniteenuse tasumäärad ja telefoniteenuse kulukomponendid on telekommunikatsiooniseadusega kooskõlas ja Sideameti poolt kontrollitud. Kaebuses leiti, et vaidlustatud käskkiri on vastuoluline. Sideamet on selles väitnud, et igat müüdavat telefoniteenuse alaliiki saab kontrollida eraldi ning juhindunud telefoniteenuse alaliikide määratlemisel Vabariigi Valitsuse
  35. detsembri
  36. a määruse nr 398 paragrahvis 4 sätestatud telefoniteenuse alaliikidest (telefonivõrgusisene kõne, telefonivõrkudevaheline kõne, telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu vaheline kõne jne). Samal ajal on kontrollitud aga üksikute pakettide tasumäärasid. Üksikute pakettide kulude ja tulude võrdlemine ei oma tähtsust konkreetse teenuse tasu telekommunikatsiooniseaduse § 51 lg 4 p 1 nõuetele vastavuse kontrollimisel. Kaebaja väitis, et võrgusisese kõne kulud on tuludega kaetud ning TKS § 51 lg 4 p-i 1 ei rikuta. Kuna telefoniteenuse tasu ja ka võrgusisese tasu koosseisus puudub allahindlus, siis on välistatud ka konkurentsivõime kahjustamine. Konkureerivatel ettevõtetel peab olema võimalik konkureerida Elioniga telefoniteenuse turul, mitte aga üksikute pakettide segmendis. Kaebuses nenditakse, et Sideamet ei ole ka tuvastanud teiste ettevõtjate konkurentsivõime kahjustamist. Sideameti väide, et pikemas perspektiivis võib "Kodulahenduse" soodsat kõneaega ja "Kõneaja boonust" kasutavate klientide arv kasvada ning sellega põhjustada pöördumatuid tagajärgi konkurentsile, on oletuslik. Ettekirjutusest ei nähtu, kui suur võib olla allahindlus, et sellega ei rikutaks TKS § 51 lg 4 punkti 1 nõudeid.
  37. Sideameti kirjalikus seletuses leiti, et vaidlustatud aktid on õiguspärased ja kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. Sideamet leidis, et Elioni pakutav võrgusisene teenus ei ole ka käesoleval ajal piisaval määral asendatav teenus. Olulise turujõuga ettevõtja ei tohi lülitada telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseisu allahindlust, mis kahjustab teiste ettevõtjate konkurentsivõimet vastaval telekommunikatsiooniteenuse turul. Telefoniteenuse tasu kujuneb erinevate telefoniteenuse alaliikide tarbimise mahust ja tasumäärast. "Kodulahenduse" soodne kõneaeg ja "Kõneaja boonus" kuuluvad telefoniteenuse alla ning nende tasumäärad on telefoniteenuse tasu koosseisus. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas kaebuse esitaja tõlgendus, mille kohaselt Sideametil on õigus kontrollida tasude kehtestamise korda ja tasu koosseisu, kuid puudub võimalus kontrollida konkreetse telefoniteenuse hinnakujundust. Igat eraldi müüdava telefoniteenuse alaliiki tuleb kontrollida eraldi, kuna telefoniteenuse alaliikide koos vaatlemine ei tagaks seaduse eesmärgi saavutamist. Teenuse müümine alla pikaajalise keskmise võrgukulu näitab selget ohtu, et võrgusisene keskmine kulu läheb alla omahinna. See aga kahjustab teiste ettevõtjate konkurentsivõimet.
  38. Tallinna Halduskohtu
  39. septembri 2005.a määrusega haldusasjas nr 3-1090 liideti eelnimetatud kaebus ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-560/ 2005, kuna tegemist on samade pooltega ja kaebuste liitmine võimaldab asjade õiget ja kiiremat läbivaatamist. Haldusasjas nr 3-560/ 2005 vaidlustas Elion Ettevõtted AS Sideameti
  40. augusti
  41. a täitekorralduse nr J.1-46.KTO/11 ning taotles Sideameti poolt sunnivahendi rakendamise kui toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist.
  42. Tallinna Halduskohtu
  43. detsembri
  44. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-560/ 2005 jäeti Elion Ettevõtted AS kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Sideamet õigesti hinnanud konkurentsivõime kahjustamise mõju etteulatuvalt, kuna konkurentsi kahjustamise tagajärjed ilmnevad alles pärast "Kodulahenduse" ja "Kõneaja boonuse" turule toomist. Pikemas perspektiivis võib see pöördumatult kahjustada konkurentsi telefoniteenuse turul ning raskendada teiste operaatorite tegutsemist telefoniteenuste turul. Tähtsust ei oma tasumäärade ja tasude eristamine. Kui Sideameti pädevus piirduks üksnes telefoniteenuse kulupõhisuse kontrolliga, siis poleks tagatud TKS § 51 lg-s 4 sätestatud eesmärgi saavutamine. Kaebaja puhul tuleneb erinevate teenusepakettide kontrolli vajadus juba üksnes asjaolust, et Elioni telefoniteenust pole võimalik saada väljaspool konkreetset paketti. Kohus lõpetas menetluse kaebaja nõude osas tühistada Sideameti
  45. augusti 2005.a täitekorraldus nr J.1-46.KTO/11, kuna täitekorraldus on suunatud kohtutäiturile ning pole haldusaktiks HKMS § 4 lg 1 ja HMS § 51 lg 1 mõttes. Kohus leidis, et sunniraha kohaldamine Elion Ettevõtted AS suhtes oli põhjendatud ja seaduslik.
  46. Tallinna Halduskohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse Elion Ettevõtted AS. Apellatsioonkaebuses leitakse, et kohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme ning vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohtuotsuses pole esitatud põhjendusi mitte ühegi kaebuse esitaja vastuväite osas, kohtuotsusest ei nähtu, kuidas kohus otsuseni jõudis ning kohtuotsus pole kontrollitav. Apellatsioonkaebuses esitatakse veelkordselt halduskohtule esitatud ning kohtu poolt vastuseta jäetud väited. Täitekorraldust ja sunnivahendi kohaldamist puudutavas kohtuasja osas apellant leidis, et kuna Elion Ettevõtted AS ei ole rikkunud telekommunikatsiooniseaduse nõudeid, on tema suhtes sunnivahendi kohaldamine ebaseaduslik. Seadusega pole kooskõlas kohtu väide, et täitekorraldus ei ole käsitletav haldusaktina. Sunniraha rakendamise õiguslikuks aluseks on täitekorraldus. Sideamet ei ole kooskõlas ASS § 6 koostanud haldusakti sunniraha rakendamise kohta ega teinud vastavat haldustoimingut, milles oleks nõudnud kaebajalt sunniraha tasumist. Kohtutäituri poole oleks Sideamet saanud pöörduda pärast seda, kui adressaadile oleks antud võimalus sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks.
  47. Sideamet palus kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  48. Tallinna Ringkonnakohtu
  49. novembri
  50. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-05-304 jäeti Elion Ettevõtted AS apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt: 1) halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks; 2) halduskohus on tuvastanud õigesti Sideameti vaidlustatud käskkirja ja ettekirjutuse ning sunnivahendi kohaldamise toimingu õiguspärasuse; 3) väär on Elioni väide, et Sideamet on ületanud volitusi tasumäära kontrollides. Asjaolu, et telefoniteenust osutatakse mingi teenuspaketi raamides teatavate tariifide alusel kujuneva tasu eest, ei tähenda, et tegemist ei oleks telefoniteenusega; õigusvastane telefoniteenuse tasu võib olla tingitud just sellest, et see kujuneb põhjendamatult madala tasumäära alusel; 4) määravat tähendust ei oma see, et Elion on kõigi oma võrgusiseste kõnede kogumilt mingil perioodil teeninud kasumit; allahindlusega on tegemist ka siis, kui mõnelt kliendilt võetav tasu ei kata kõiki tema poolt tehtud kõnede edastamisega ettevõtjal kaasnenud kulusid; 5) "Kodulahenduse" ja "Kõneaja boonuse" teenuspakettide näol klientidele tehtud pakkumised võivad reaalselt kaasa tuua olukorra, kus mõnelt kliendilt nõutav kuutasu ei pruugi katta kõiki tema poolt vastava kuu jooksul tehtavate kõnede edastamisega kaebajal kaasnevaid kulusid; 6) kohus ei jätnud kaebaja väiteid ja seisukohti tähelepanuta, vaid ei ole nendega nõustunud; 7) õige, kuid asjakohatu on märkus, et ei eksisteeri "Kõneaja boonuse" ja "Kodulahenduse" kaubaturgu. Sideamet ega ka halduskohus ei ole turgu selliselt piiritlenud. Kaebaja hinnakujundus takistab konkurentsi telefoniteenuste turul; 8) konkurentide kahjustamine tulevikus ei pea olema tõendatud; sekkumiseks piisab sellest, et konkurentide kahjustamise oht on reaalne; 9) Sideamet ei pidanud kaebajale andma võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, kaebajal oli võimalus täita ettekirjutus, kuid ta seda ei teinud. Täiendava tähtaja andmine sunniraha iseseisvaks tasumiseks ei ole kooskõlas sunniraha kui haldussunnivahendi olemusega ja komplitseeriks asjatult selle rakendamist; 10) kohus leidis õigesti, et täitekorraldus ei ole käsitletav haldusaktina, samas järeldas aga ekslikult, et täitekorraldus ei ole vaidlustatav. Täitekorralduse näol on tegemist toiminguga, mida on halduskohtus võimalik tunnistada õigusevastaseks, kui kaebajal on selle vastu põhjendatud huvi. Käeolevas haldusasjas on kindlaks tehtud, et ettekirjutus, mille mittetäitmise eest sunniraha kohaldati, on õiguspärane. Järelikult on õigusepärane ka täitekorraldus kui toiming.
  51. Tallinna Ringkonnakohtu eelnimetatud otsusele esitas kassatsioonkaebuse Elion Ettevõtted AS. Kassaator vaidlustas ringkonnakohtu otsuse osaliselt - ulatuses, mis puudutab telekommunikatsiooniseaduse ja selle rakendusaktide tõlgendamist ja konkurentsiõiguse üldpõhimõtete kohaldamist ning konkurentsi kahjustamise tuvastamist. Kassaator ei vaidlusta ringkonnakohtu otsuse neid põhjendusi, mis puudutavad täitekorraldust ja täitetoimingut. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  52. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus vääralt kohaldanud TKS § 53 lg-t 1 ja Vabariigi Valitsuse
  53. a määruse nr 312 § 1 lg-t 1 ning § 3 lg-t
  54. Telekommunikatsiooniseadusest ja selle rakendusaktidest ei tulene nõuet, et olulise turujõuga ettevõtja poolt ühe teenuse raames rakendatava tariifid teaksid eraldivõetuna olema kulupõhised. Asjaolu, et TKS § 51 lg 1 kohaselt peavad tasu koosseisus olema eristatud muuhulgas tasumäärad, ei anna Sideametile õigust nõuda üksikute tasumäärade kulupõhisust. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud TKS § 51 lg 4 punkti 1 ja selle aluseks olevaid konkurentsiõiguse põhimõtteid. Elion pole rakendanud ebaõiglaselt madalat teenuse hinda, st sellist hinda, mis kahjustaks ettevõtjate konkurentsivõimet. Määravat tähendust omab see, et Elioni telefoniteenus ja selle üks alaliik - võrgusisese kõne teenus on kasumis. Euroopa Kohtu praktika kohaselt konkurentsi kahjustavast hinnakujundusest saab rääkida siis, kui hinnad on madalamad teenuse osutamise keskmistest muutuvkuludest või keskmistest kogutuludest. Ebaõige on kohtu seisukoht, et dumpinghinnaga on tegemist siis, kui mõnelt kliendilt võetav kuutasu ei kata kõiki tema poolt vastaval kuul tehtavate kõnede eristamisega kaasnevaid kulutusi. Kassaatori arvates on ringkonnakohus väljunud vaidlustatud käskkirja ja ettekirjutuse piiridest ning sellega rikkunud HKMS § 19 lg 7 ja § 34 lg 2 nõudeid. Veel leitakse kassatsioonkaebuses, et kaubaturu ebaõige piiritlemise kaudu on vääralt kohaldatud TKS § 51 lg 4 punkti
  55. Sideamet on analüüsinud telefoniteenuse turgu ning peab seega tuvastama teiste ettevõtjate konkurentsivõime kahjustamise sellel turul. Elion konkureerib teiste ettevõtjatega telefoniteenuse turul, mitte aga konkreetsete pakettide osas. Kassaatori arvates on ringkonnakohus ebaõigesti leidnud, ei tuvastatud on Elioni poolt konkurentsi kahjustamine. Konkurentsi kahjustamist või kahjustamise ohtu ei ole tuvastatud.
  56. Sideameti kirjalikus seisukohas leitakse, et kassatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata.
  57. Kohtuistungil toetasid pooled oma kirjalikult esitatud seisukohti. Elion Ettevõtted AS esindaja rõhutas, et kaebaja ei ole rakendanud ebaõiglaselt madalat teenuse hinda, mis kahjustaks teiste ettevõtjate konkurentsivõimet telekommunikatsiooniseaduse § 51 lg4 punkti 1 mõttes. Sideamet ei ole tuvastanud teiste ettevõtjate konkurentsivõimet kahjustava allahindluse rakendamist ega konkurentsi kahjustamise ohtu. Menetlusosalised esitasid istungil ka kohtukulude nimekirjad ja menetluskulude väljamõistmise taotlused. Elion Ettevõtted AS palub välja mõista Sideametilt kassatsiooniastmes kassaatori poolt kantud menetluskulud 37 797 krooni ja 80 senti. Sideamet palub mõista Sideameti kasuks välja menetluskulud 25 055 krooni ja 33 senti. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  58. Elion Ettevõtted AS oli tunnistatud Sideameti peadirektori
  59. novembri 2004.a käskkirjaga nr 13/271 üldkasutatava telefoniteenuse, üldkasutatava sidumisteenuse ja üldkasutatava püsiliiniteenuse turgudel
  60. aastaks olulise turujõuga ettevõtjaks telekommunikatsiooniseaduse § 8 tähenduses. Vaidlustatud Sideameti käskkiri on antud
  61. märtsil
  62. a ning ettekirjutus tehti
  63. aprillil
  64. aastal. Kassatsioonkaebuse üheks põhimotiiviks on materiaalõiguse väär kohaldamine. Käesoleva asja lahendamisel peab kolleegium vajalikuks esmalt määratleda, milline oli vaidlustatud haldusaktide andmise ajal kehtinud ning olulise turujõuga ettevõtjate suhtes kohaldatav õigus (I) ning seejärel hinnata selle kohaldamise õiguspärasust (II). I
  65. jaanuarist 2005 jõustus elektroonilise side seadus (ESS). Nimetatud seaduse § 192 kohaselt kehtisid enne selle seaduse jõustumist telekommunikatsiooniseaduse alusel
  66. aastaks olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja suhtes olulise turujõuga ettevõtja kohustused vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta - raamdirektiiv) artiklile 27 kuni märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse tegemiseni. Eelnimetatud raamdirektiivi artikli 27 kohaselt liikmesriigid säilitavad kõik direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklis 7 ja direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklis 16 osundatud siseriiklike õigusnormide kohased kohustused, kuni riik teeb kõnealuste kohustuste osas oma otsuse raamdirektiivi artikli 16 kohaselt. Direktiivi 2002/19/EÜ artiklist 7 tulenevalt liikmesriigid säilitavad kõik üldkasutatavaid sidevõrke ja/või juurdepääsu ja vastastikuse sidumisega seotud teenuseid pakkuvate ettevõtjate kohustused, mis olid jõus enne selle direktiivi jõustumist vastavalt direktiivi 97/33/EÜ artiklitele 4, 6, 7, 8, 11, 12 ja 14, direktiivi 98/10/EÜ artiklile 16 ning direktiivi 92/44/EÜ artiklitele 7 ja 8, kuni need kohustused jõutakse läbi vaadata ja teha lõike 3 kohased otsused. Direktiivi 2002/22/EÜ artikkel 16 näeb ette, et liikmesriigid säilitavad kuni turuanalüüsi alusel jaemüügiturgudega seotud kohustuste säilitamise, muutmise või tühistamise otsustamiseni kõik kohustused, mis on seotud üldkasutatavale telefonivõrgule juurdepääsu pakkumise ja selle kasutamise müügitariifidega, operaatori valikuga ning püsiliinidega.
  67. Vaidlustatud käskkirjast ja ettekirjutusest nähtuvalt leidis Sideamet, et Elion Ettevõtted AS tegevus oli vastuolus telekommunikatsiooniseaduse § 51 lg 4 punktis 1 sätestatud nõudega, mille kohaselt olulise turujõuga ettevõtja ei tohi lülitada telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseisu allahindlust, mis kahjustab teiste ettevõtjate konkurentsivõimet vastaval telekommunikatsiooniteenuseturul. Telekommunikatsiooniseadus kaotas seoses elektroonilise side seaduse jõustumisega kehtivuse alates
  68. jaanuarist
  69. aastal. Elektroonilise side seadus, sealhulgas rakendussätted ei tee selgesõnalist viidet telekommunikatsiooniseaduse § 51 edasise kehtivuse osas. Nimetatud sätte kohaldatavus ei tulene sealhulgas otseselt ka ESS §-st
  70. Koormav haldusakt, sh ettekirjutus peab aga rajanema kehtivale õiguslikule alusele. Eeltoodud asjaoludel on Sideameti vaidlustatud käskkirjas ja ettekirjutuses sisalduv viide kohaldatavale õigusele formaalselt ebakorrektne. Ekslik õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon, millele tuginevad olulise turujõuga ettevõtja kohustused, on olemas.
  71. Kolleegium rõhutab, et asjaomased Euroopa Liidu õigusaktid ei ole otsekohaldatavad, vaid kehtestavad nõudeid ja ülesandeid vastava valdkonna reguleerimiseks liikmesriikidele. Nõue, et telekommunikatsiooni (elektroonilise side) sektori ettevõtjad ei takistaks teiste ettevõtjate turuletulekut ega piiraks konkurentsi ülimadalate hindadega, on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Direktiivi 2002/22/EÜ art 17 lg 2 kohaselt võivad märkimisväärset turujõudu omavale ettevõtjale seatavad kohustused hõlmata muuhulgas sellist nõuet. Pole liigne märkida, et elektroonilise side valdkonnas on üldiseks õiguslikuks nõudeks vastavate teenuste hindade läbipaistvus ja orienteeritus kuludele (kulupõhisus). Teenuse hinna kuludele orienteerituse põhimõte on läbivalt sätestatud Euroopa Liidu vastavates õigusaktides. Selline nõue sisaldus ka kehtivuse kaotanud TKS § 53 lg-s
  72. Kolleegium möönab, et olulise turujõuga ettevõtja kohustused, millele osundab ESS §192, võivad tuleneda nii õigustloovast aktist kui ka selle alusel antud haldusaktist. Euroopa Liidu regulatsioonide kontekstis kehtestatakse konkreetsete olulise või märkimisväärse turujõuga ettevõtete kohustused kehtiva õiguse alusel reeglina haldusaktidega, mis tagab selliste kohustuste seadmise põhjendatuse ja proportsionaalsuse. Piirangute ja kohustuste individuaalse seadmise nõue sisaldub ka elektroonilise side seaduse §-s
  73. Kolleegiumil puudub võimalus tuvastada, kas Elion Ettevõtted AS suhtes on telekommunikatsiooniseadusest lähtuvad individuaalsed piirangud kehtestatud. Käesoleva kohtuasja materjalide hulgas ei ole Sideameti peadirektori
  74. novembri
  75. a käskkirja nr 1-3/271, millega Elion Ettevõtted AS tunnistati
  76. aastal Eesti Vabariigi territooriumil üldkasutatava telefoniteenuse, üldkasutatava sidumisteenuse ja üldkasutatava püsiliiniteenuse turgudel olulist turujõudu omavaks ettevõtjaks. Samas ei ole varasema menetluse käigus ka ilmnenud, et Elion Ettevõtted AS-i kui olulise turujõuga ettevõtja kohustused, sealhulgas piirangud allahindluse kohaldamisel, oleksid kehtestatud eelnimetatud käskkirjaga või muu individuaalaktiga.
  77. Kassaator ei ole käesolevas kohtuvaidluses seadnud kahtluse alla kohustust mitte rakendada konkurentsi ohustavaid ülimadalaid hindu ning pole vaidlustanud Sideameti haldusakte sellise kohustuse puudumise või ebakorrektse õigusliku sätestamise motiivil. Seetõttu järeldab kolleegium, et kassaator oli teadlik oma kohustusest ja mõistis selle õiguslikku iseloomu. Seetõttu peab kolleegium võimalikuks lahendada käesolev kohtuasi kassatsioonkaebuses toodud taotlustest ja põhjendustest lähtuvalt. II
  78. Telekommunikatsiooniseaduse § 51 lg 4 punkti 1 kohaselt ei tohi olulise turujõuga ettevõtja lülitada telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseisu allahindlust, mis kahjustab teiste ettevõtjate konkurentsivõimet vastaval telekommunikatsiooniteenuseturul või ei ole kooskõlas telekommunikatsiooniseaduse § 50 lõikes 1 nimetatud põhimõtetega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud normi kohaldamise eelduseks on olulise turumõjuga ettevõtja poolt sellise allahindluse rakendamine, mis kahjustab teiste ettevõtjate konkurentsivõimet vastaval teenuse turul. Kolleegium rõhutab, et madala hinna, sealhulgas TKS § 54 lg 4 p 1 tähenduses allahindluse rakendamine pole iseendast välistatud nii telekommunikatsiooniseaduse kui ka seda asendava kehtiva elektroonilise side seaduse kontekstis. Kuni
  79. jaanuarini 2005 kehtinud TKS § 52 sätestas seadusega lubatava allahindluse juhud. Samas TKS § 51 lg 4 p 1 ei kuulu kohaldamisele muudel juhtudel, kui allahindlus, st madalate hindade kasutamine pole ülemäärane. Ülemäärane on TKS § 51 lg 4 p 1 tähenduses konkurentsivõimet kahjustav allahindlus. Ka ESS § 54 lg 2 p 1 järgi saab Sideamet kohustada ettevõtjat hoiduma konkurentide turule sisenemise takistamisest või konkurentsi piiramisest ülemäära madalate hindadega.
  80. Käesoleva asjas puudub vaidlus, et Elion Ettevõtted AS poolt teenuste "Kodulahendus" ja "Kõneaja boonus" puhul võivad kulud mõningatel tingimustel ületada tulusid, st keskmised tasumäärad võivad teatud tingimustel osutuda madalamaks võrgusisese kõne pikaajalistest keskmistest kogukuludest. Kolleegium möönab, et kassaatori poolt kavandatud madalad tariifid võivad olla käsitletavad teenuse allahindlusena. Kaebuse lahendamine eeldab aga hinnangu andmist sellele, kas allahindlus on ülemäärane. Sideameti vaidlustatud ettekirjutuses nenditakse, et eelnimetatud madalate tariifide rakendamine võib kahjustada teiste ettevõtete konkurentsivõimet. Samas ettekirjutuses puudub sisuline analüüs, millisel viisil konkurentsivõime kahjustamine võib avalduda. Konkurentsivõime kahjustamise probleeme on käsitletud mõnevõrra ulatuslikumalt Sideameti peadirektori
  81. märtsi
  82. a käskkirjas. Nimetatud aktis leitakse, et juhul, kui olulise turujõuga ettevõtja osutab tarbijatele telefoniteenust madalamate tasumääradega, kui ta võimaldab läbi sidumise kasutada oma telefonivõrku, ei jää teistel teenuseosutajatel võimalust konkureerida, ehk toimub konkurentsi kahjustamine. Käskkirjas väidetakse, et prognoosida võib Elioni poolt osutatavate teenuste "Kodulahendus" ja "Kõneaja boonus" tarbijate kasvu, mistõttu teistel operaatoritel on tegutsemine telefoniteenuse turul raskendatud. Käskkirjas järeldatakse, et Elion toob oma tegevusega kaasa teiste ettevõtjate võimatuse tegutseda turul sama efektiivselt kui varem ja sellega kahjustab ta oluliselt teiste ettevõtjate konkurentsivõimet. Halduskohus on nõustunud Sideameti põhjendustega ning pidas neid piisavateks. Ka Tallinna Ringkonnakohtu vaidlustatud lahendis loeti Sideameti põhjendused piisavateks ning leiti, et konkurentide kahjustamine tulevikus ei pea olema tõendatud. Sekkumiseks piisab sellest, et konkurentide kahjustamise oht on reaalne ning antud juhul tuleb seda eeldada.
  83. Kolleegium peab seoses eelnevate hinnangutega vajalikuks konkurentsivõime kahjustamise osas TKS § 51 lg 4 p 1 tähenduses rõhutada järgmist: 1) õige on ringkonnakohtu seisukoht, et asjassepuutuva teenusturuna käesolevas asjas saab esineda telefoniteenuse turg; vaidlustatud haldusaktid ongi seotud konkurentsi kahjustamisega telefoniteenuse turul ning vastupidine ei tulene kohtuasja materjalidest; 2) TKS § 51 lg 4 p 1 teokoosseisu olemasolu eeldab konkurentsivõime kahjustamist. Konkurentsivõime kahjustamise peab tuvastama vastav riigiorgan, s.o Sideamet. Õige on ringkonnakohtu väide, et konkurentsi kahjustamine tulevikus ei pea olema tõendatud. Samas peab käskkirja ja ettekirjutuse andmise eelduseks olev järeldus konkurentsi kahjustamise ohu esinemisest olema põhjendatud. Kuna selline kahjustamine avaldub praktikas allahindluse kohaldamise järgselt, saab võimaliku kahjustamise kindlaks teha ex ante, s.o sisuliselt prognoosides kavandatud madalate hindade mõju turusituatsiooni arengule. Selline analüüs peab aga põhinema vastava turu arengu, seda mõjutavate tegurite ja turuosaliste käitumise hindamisel. Käesoleval juhul Sideameti poolt vaidlustatud haldusaktides esitatud valdavalt argumenteerimata väited ei asenda vastavat analüüsi; 3) elektroonilise side alane regulatsioon peab tagama nii ausa konkurentsi kui ka looma tingimused tarbijatele kvaliteetse teenuse soodsaks võimaldamiseks. Vastava regulatsiooni, sh TKS § 51 lg 4 p 1 kohaldamisel ning põhjendatud ja proportsionaalsete mõjutusvahendite valikul on vaja lähtuda mitte üksnes eeldatavatest mõjudest konkureerivatele ettevõtjatele vaid koosmõjus kaaluda madala hinna mõju tarbijaturule ning muutuvat konkurentsisituatsiooni.
  84. Eeltoodud asjaoludel kolleegium leiab, et Elion Ettevõtted AS poolt teenuste "Kodulahendus" ja "Kõneaja boonus" madalate tariifide rakendamisel teiste ettevõtjate konkurentsivõime kahjustamine ei ole Sideameti peadirektori
  85. märtsi
  86. a käskkirjas nr J.1-1/80 ning selle alusel tehtud Sideameti
  87. aprilli
  88. a ettekirjutuses nõuetekohaselt põhjendatud ja kaalutud. Seega ei vasta nimetatud haldusaktid HMS § 54 sätestatud nõuetele. Kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse. Kassaator taotles Tallinna Ringkonnakohtu
  89. novembri
  90. a otsuse ja Tallinna Halduskohtu
  91. detsembri
  92. a otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtusse. Kolleegium leiab, et nimetatud kohtuotsused kuuluvad tühistamisele. Asja saatmiseks uueks läbivaatamiseks puudub vajadus. Kolleegium teeb uue otsuse, millega tühistab vaidlusalused Sideameti aktid. Kautsjon kuulub tagastamisele.
  93. Kolleegium lahendab ka menetluskulude küsimuse. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt esitatud kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele on Elion Ettevõtted AS kandnud menetluskulusid alljärgnevalt: Tallinna Halduskohtus 203 069 krooni ja 60 senti; Tallinna Ringkonnakohtus 21 148 krooni ja 90 senti ning Riigikohtus 37 797 krooni ja 80 senti. Kokku on kohtukulud 262 016 krooni ja 30 senti. Kolleegium vähendab HKMS § 92 lg 10 alusel väljamõistetavate menetluskulude suurust, lugedes Sideametilt Elion Ettevõtted AS kasuks väljamõistetavaks mõistlikuks ja põhjendatud summaks 90 000 krooni. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.